Saturday, April 14, 2018

Life ain't perfect, but our hair can be


Hõõrusin vanalinnas joostes kanna verele, pidin lonkama pika tee tagasi oma auto juurde, üks toss jalas, teise näpus. Kuna Tallinnas ei ole võimalik mul kaalus juurde mitte võtta, siis Viljandis püüan olla see inimene, kes istub rangel dieedil ja käib iga päev sportimas. Eile käisin kõhutantsu trennis, tantsisin peeglile ülilähedal, treeneri kõrval, vaatasin end, hated what I saw, motivatsioon tuli kiiresti tagasi. Ma tean, et mul ei ole midagi häda, ma olen normaalse kehaga, perfectly fluffy, aga ma tean, et ma näen kõige parem välja, kui ma olen veidi pisem. Not much, just a little. Noh, selline nagu ma olen olnud eelnevad 3 suve. Pikkusega kuskil umbes 164, kaaluga 55 kilogrammi kandis. Selline healthy.

Endiselt kirjutan psühholoogia seminaritööd. Südamel tekivad palpitatsioonid, kui ma mõtlen kaitsmisele. 

Käisin eile juuksuris. Mu juuksed olid täielik shitstorm, pusas hein. Juuksur küsis, kas palsamit ikka kasutan. That's how bad my hair was. Muidugi kasutan. Viimasel ajal need juuksed täiesti vihale ajanud, kogu aeg sassis ja pusas ja nende lahti kammimine tirib nii palju juukseid välja. Mul ei ole kunagi nii vähe juukseid peas olnud kui praegu. See ei ole toitumisest obviously, this shit is likely genetic. Otsad olid peamiselt need, mis pusasse kiskusid. Lõikasin 5 cm maha ja tunnen end taassündinuna. Mu juuste olukorra põhjus on ilmselge - ma ju sirgendan ilma kuumakaitseta. Mul on olemas kuumakaitse Syossilt, aga iga kord, kui ma seda enne sirgendamist pähe lasin, ütles Krissu, et keegi oleks nagu mulle pähe sülitanud. Juuksur pani mulle oma kuumakaitset ja sirgendas siis juuksed ära. Mu juuksed olid pulksirged, ultraläikivad ja näiliselt superterved. Mu juuksed näevad siin pildil välja nagu mu endisel klassiõel kunagi. She had the glossiest, most amazing hair üldse. 





Thursday, April 12, 2018


Kui ma ei ole pikalt kirjutanud, siis ma olen olnud Tallinnas. Varem oli Tallinnas käimine nagu vacation, eemal koolist jne, aga nüüd on käes akadeemilises mõttes kõige koledam aeg, I can't just sit and relax. Ärkame üles, have some brekkie, peika läheb sõpradega PlayerUnknown's Battlegroundsi mängima ja ise hakkan bakatööd ja ja uurimistööd tegema. Hetkel kirjutan psühholoogia uurimistöö järelduste osa ja päris ketta ajab, kui ma ei saa teaduslikult back up my results. Näiteks kui ma leidsin, et söömishäirete grupp ja terve grupp ei erine omavahel statistiliselt oluliselt ühel teatud skaalal, aga ma ei leia ühtegi artiklit, mis oleks nõus või vastu minu tulemustega. Frustreeriv. 

Tulevasel nädalal saab minust õpetaja Sandra, kes õpetab soome-ugri tudengitele Soome kultuuri. Neid õpetav õppejõud on ära tol päeval ning mina lähen loengut andma tema asemel. Kuidas saabki sellisest pakkumisest ära öelda. Õppejõud pöördus minu poole, sest selle päeva teema kattub minu uurimisvaldkonnaga, soome nimed siis. Tartu Ülikooli õpetaja (üheks loenguks) Sandra. I'm shook.

In other news, käisin esimest korda Sinilinnus peol. Pidu läks nagu kõik mu peod ikka. Liiga palju malibut ja gin toonikuid, lähen seltskonnast kaduma. Lähen suitsetama ja tagasi tulles läheb meelest, kuhu seltskonna jätsin ja pisarad hakkavad vaikselt voolama nagu lapsel, kes ema poes ära kaotas. Ma olen the weirdest drunk person


Tegin Südalinna ilusalongis taas uued küüned, lihtsad ja puhtad nude nails, ei ühtki kivikest ega kaunistust, simplicity



Friday, March 30, 2018


Olles tulevane psühholoog I sure as hell ei tea, kuidas ise ennast rööbastele saada. Mul on tendents asju üle mõelda. Kõik inimesed mu ümber ütlevad seda, et kuule, sa muretsed lolliks end nii ju. Ütlen enda kaitseks, et mulle meeldib olla prepared for anything, üks samm ees alati, what if all goes to shit, I was prepared for it. Et ei sea lootusi kõrgele, sest pettumus on nii suur, kui loodad ja loodad ja ei lähegi nii, nagu soovisid. Sellest tingituna olen ma tihti tujutu. Seda just Viljandis olles, sest on top of that ei ela siin mitte kedagi enam, Viljandi on unine linn, nothing ever happens here ja mida rohkem ma Tallinnas aega veedan, seda rohkem saan aru, et ülipull elu ikka pealinnas. Nii palju teha ja nii palju võimalusi. Kui vaid oleks Tallinnas kliinilise psühholoogia õppimise võimalust, koliks sajaprotsendiliselt Tallinnasse. Pean siiski veel mõned aastad Tartusse jääma. 

Üleeile tulin Tallinnast otse Tartusse, et bakatöö juhendajaga kokku saada. Mu töö on nüüd peaaegu valmis, juhendaja loeb ühe korra veel põhjalikult üle, lisan lõppu veel nimeloendi ja aprillikuus tahan ära esitada. Samuti olen psühholoogia uurimistöös ära teinud kõige jubedama osa - andmeanalüüsi. Jäänud siis mõned artiklid juurde lugeda, täiendada sissejuhatust, kirjutada järeldused ning inglisekeelse abstracti. On mingigi võimalus, et ma suudan Tartu ülikooli ära lõpetada. 

In other news, Tallinnas olles olen endiselt avastanud oma kulinaarseid oskusi ja paraku olen ma neetud maailma aeglaseima metabolismiga ja mul on ekstreemne soodumus ülekaalulisusele, I gained weight taas. Absolutely disgusting. Kaks päeva nüüd Pärile rattaga sõtkunud, täna ei olnud üldse energiat, aga ikkagi pushisin ennast, krigistasin hambaid ja sõtkusin vastumeelt edasi. Kaal tagasi 53-le, end of discussion.

Pisike mina endale meeldetuletuseks, kui suure vaeva ma tuulde viskan. 


Friday, March 16, 2018


Käisin siis kruiisil. I regret nothing, olen nii palju oma elus põdenud järgneval hommikul, et mille kuradimaga ma küll hakkama sain. Ma ei tee midagi really bad, ma lihtsalt hakkan mulisema kõigest, mis pähe tuleb, sometimes to the wrong people. See kruiis oli veidi teistsugusem kindlasti, sest esiteks mul ei olnud mu parimat sõbrannat kaasas ja teiseks I had never had that much alcohol ühel kruiisil. Stockholmi läksin hea enesetunde, selge pea ja rõõmsa meeleoluga. Kesklinnas leidsin end keset mässu, ühed karjusid "inga rasister på våra gator" ehk rassismiavastased ning teised karjusid midagi vastu, aga neid ma ei kuulnud. Politsei seisis nende mõlema grupi vahel ja occasionally sai keegi nuiaga, kui sõna ei kuulanud. Seisin seal amidst that mess suurte silmadega. Käisime sealsamas poes, kus ma omale Tupaci asju tavaliselt ostnud olen, ostsin nüüdki uue särgi tema pildiga. Käisin esmakordselt ka Dunkin' Donutsis, nüüd kahetsen, et ma mingit šeiki seal ei võtnud. look at dis donut


Käisime õhtustamas laeva Grill House restoranis. Suvel töötasin samas restoranis, ainult et soome kruiisikal ning seal oli kaks asja, mida kliendid armastasid ja mida ma ise tahtsin ka nii väga proovida. Kreveti caesar ja kyro gin tonic, wasn't disappointed, ülihea.


Mul oli suht julge soeng, minu pidulik soeng on tavaliselt lihtsalt sirgendatud juuksed, keskelt lahk ja that's it. Mingi aeg nägin Kylie Jenneril lahedat soengut, half up pigtails, see oli mu lemmiksoeng mingi aastal 2003. Olen ise ka seda sama soengut endale tegema hakanud ja actually got complimented on it, võõrad inimesed koridoris mööda minnes tegid komplimendi soengu kohta, keegi küsis isegi pilti minuga. I had fun.

Hetkel on pea statistikat täis. Tegelen korraga psühholoogia seminaritööga ja bakatööga. Vahel teen litereerimistööd. Üks eesti keelt uuriv South Carolina ülikooli õppejõud otsis eesti keele tudengit, kes aitaks teda tema teadustööga. Võtsin ühendust ja oleme nüüd nädala koos töötanud, iz great actually. Aga endiselt on paanika kaitsmiste ees. Baka kaitsmist ei karda isegi, psühholoogia kaitsmine on see, mille peale süda seiskuda tahab.

Monday, March 5, 2018


Täna oli ülihalva näonaha ja meigi päev. Have 2 breakouts, mis tulid peale kosmeetiku külastust. Kuna kasutan bensoüülperoksiidi näol, ma ei taha kortse ega pigmendilaike, otsustasin panna SPF 50 kaitsega kreemi enne, kui päikse kätte läksin. Ma vihkan igat kreemi, milles on päikesekaitse. Rõve, raske ja õline tunne jääb päikesekaitset kasutades. Täna oli aga eriti kena, venis nagu kumm, nägu oli lumivalge maskiga kaetud, ei imendunud.


Muidugi sellest tingituna oli ka ülikole meik. Lisaks nahk hakkas kooruma. Meik koorus. Guugeldasin, et see on tõenäoliselt bensoüülperoksiidist, et kuivatab nahka. Tõmban pisut koomale selle kasutamisega, ülepäeviti näiteks. Lõpetamaks selle nahajutu, pean leidma parema päikesekaitse, väiksema SPF-ga näiteks, sellise kergema. 

Ma olin vahepeal kaotanud 1 kilokese. Aga sõin selle täna tagasi. Käisime Krissuga Amritas lõunal, kus ma pistsin nahka pea terve Bon Giorno pitsa. See on muna, peekoni ja pestoga, kui ma ei eksi. Palusin krevette lisaks. Terve pitsa oli krevettidega kaetud, nad ei koonderdanud ja I was one happy pig


Desserdil käime enamasti Sakala keskuses olevas Harmoonia restoranis, kus võtame šokolaadifondanti. Lava cake, punassõstra jäätis, maapähklikreem, mustikad ja maasikad. Ülimõnus koht on, dim lights ja see muusika on imeline. Võtavad megahitid ja kaverdavad neid chill out music stiilis, räigelt heidin "Starboy" lugu, oksendamiseni see, aga cover oli ilus ja kuulatav.


Muide täiega hea meel, et Gary Oldman Oscari võitis. Mul oli lapsena suur crush ta peale, kui ta filmis "Leòn" psühhopaadist narkoparunit mängis. 

Картинки по запросу leon gary oldman gif





Sunday, March 4, 2018

Benzoyl Peroxide


Käisin eile üle pika aja kosmeetiku juures näopuhastust ning kulmi tegemas. Mu kosmeetik on muidu Eesti Laulu 2018 finalistiks (vist?) tulnud ansambli Vajè solisti ema, fun fact. Kulmud on täidlased, vahatatud, kitkutud, lõigatud ning keemiliselt värvitud, on fleek. Nahk on täna pisut punane, väiksed breakouts siin ja seal, mis on mul tavaline peale mehaanilist mäopuhastust. Eile oli väljakannatamatult valus, ent kannatasin nagu mees ära. Olen uurinud ka alternatiive mehaanilisele näopuhastusele. Keemiline puhastamine ei pidavat mulle hetkel sobima, sest mul on noor nahk ning ultraheli näohooldus ei ole piisavalt efektiivne mu naha puhastamiseks. Mul on rasune acne prone nahk, ainult et mul ei ole aknet näos tänu heale skin care režiimile. See režiim hoiab vistrikud ära, aga poorid on ikka umbes ja pean kasutama aineid probleemsele aknenahale. Siin on üks.

Ta andis mulle proovida Image Skincare'i bensoüülperoksiidi sisaldavat losjooni. Käsimüügist saab erineva tugevusega seda, ehk 2,5%, 5% ja 10%. Minu oma on 5%-line. Bensoüülperoksiid on aine, mida kasutatakse paljudes nahahooldustoodetes probleemsele nahale. Sel on antibakteriaalne toime ehk ta tapab proprionibacterium acnes bakteri ära, mis tekitab vistrikke. See bakter on poorides ning kui poor on ummistunud, siis see saab rahulikult seal vohada. Bensoüülperoksiid sisaldab hapnikku, mis tungib pooridesse ja see bakter hävineb hapniku kokkupuutel. Soovitati kasutada õhtul, sest päike ja BP kombinatsiooni tulemusena võivad tekkida pigmendilaigud. Nägu põles veidi, kui õhtul peale panin. Üsna elevil, kas see ka päriselt mu peal töötab. 


Soetasin omale järgmise superfoodi maski The Body Shopilt. Seekord võtsin õhusaastet neutraliseeriva jaapani matcha tee maski. See lõhnab nagu roheline tee ning veganitele ideaalne, sest noh, see on vegan. See on väga kreemja koostisega ning käsnkõrvitsa tükid koorivad õrnalt nahka. Tulemus pidi olema kirkam ning noorem jume. Nagu olen maininud, kõik, mis ütleb noorendav, I buy. Also, need maskid on kallid, aga body shop tõmbas nende maskide hinna 10 eurot alla so I got it for 18.80€. Need maskid on täiega head ikka. Kõige parem on ikka himaalaja söemask sealt sarjast, tõmbab kõik ebapuhtused välja. 



Friday, March 2, 2018


Väljusin täna oma pimedast koopast ja läksin linna. Ma olen endiselt nohune ja ilmselt extremely contagious aga ma vedasin ikka oma väikse tagumiku välja. Sain pangast uue ISIC kaardi, ma polekski uut teinud, kui mu peale tookord elronis röÖÖögitud poleks, haha. Sõitsin mina mõni kuu tagasi rongiga Tallinna, mul on mu tudengistaatust tõendav ISIC kaart alati rahakotis eks, I get discounts with it. Juhtus ainult selline pisike äpardus, et ma unustasin vaadata, millal ISIC aegub. Mina ei teadnud, et see kehtib ainult aasta. Igatahes, rongis oli kontrolör. Kontrollis pileteid ja kuni minuni jõudis, sain teada, et mu ISIC on kehtetu, ma just kasutasin seda seadusevastaselt. Seda ei öeldud mulle normaalselt, vaid valjuhäälselt poolkarjudes üle terve vaguni. Vabandasin oma seaduserikkumise eest, pole vaja mu peale karjuda. Arvasin, et viskab veel kuskil keset Eestit välja kah. 

Täna olin oranž, sest jumestuskreem oli liiga tume minu jaoks. Ostsin oma õige tooni 105 ehk natural ivory. Maybelline'i Fit Me Poreless Matte jumestuskreem siis. Mul sai ka mu NYX-i peitekreem otsa ja õnneks on Fit Me sarjas üks ülihele peitekreem toonis 05 olemas so I got it. Mõtlesin, et kui see jumestuskreem otsa saab, soetan Estee Lauderi Double Wear oma, pidi olema maksimumkatvusega ja kõik on vaimustuses.


Some selfies, ma ei tea, tundsin end täna hästi, et suutsin lõpuks välja ronida, had fresh hair, overlined lips.



Hüppasin Expressionsist läbi ka. Mu kõrvarõngad on 99% ulatuses Expressionsist. Hea hinnaga on, mul kaovad need nagunii koguaeg ära. Hooletu olen and I cannot help it. Enamjaolt ostan sealt hõbedasi säravaid mõõdukalt silmapaistvaid kõrvarõngaid. Obsessed.


Järgmisel nädalal lähen Rootsi peika ja tema sõprade ja sõbrannadega. Loodan, et see kruiis saab olema sama vägev kui kõik eelmised, mis on olnud literally nagu selles stseenis 2:37 - 3:00.




Tuesday, February 27, 2018


What's wrong with chu, tervis. Alles sain kolibakterist lahti, uus nakkus kallal. Veetsin kuskil viis päeva Tallinnas peika juures, ärkasin üks hommik nohuga ja sealt hakkas meie mõlema tervis üheaegselt allamäge veerema. Käisime vabariigi aastapäeval loomaaias, ilgelt ja rõvedalt külm oli, terve Eesti oli kohale tulnud jääkarusi ja usse vaatama, perfect for infection spreading, nii palju inimesi koos. Mõtlesin, et loomaaias käimise järgselt jäimegi haigeks. Siis tuli tal meelde, et kui nad perega fotograafi juures käisid järgmisel päeval, kui ma Tallinna jõudsin, siis ta pere oli haige, sai pisiku kätte ja tuli koju minu juurde ja mul hakkas kraan lekkima uncontrollably, ninaalune on sore as fucc, suffocating. Kõik on haiged. Vennal tõusis tema oma sünnipäevapeol palavik 39 kraadini. On gripis ilmselt, palvetan, et mul on lihtsalt tavaline külmetus. 

Kui vastik pakane ja okserefleksi tekitav väga halb cappuccino välja arvata, oli loomaaed lahe ja põnev nagu ikka. Krokodill oli ainult väiksemaks jäänud. Anakonda lebotas oma vannis nagu ikka. Hülged olid nummid pontsikud nagu ikka. Luitekassid olid nii imearmsad väiksed beebid, et ma tahaks endale koju ühte. Ja siis see tiiger. Väga suur kiisu. Tahtnud pai teha.



In other news, olen ikka kõvasti juurde võtnud. Üsna varsti olen oma algkaalus (69kg) kui ma midagi ette ei võta ja kogu mu vaev ja 5000 liitrit valatud higi to lose 15kg läheb tuulde. Viljandis olles söön eeskujulikult ning trennis väristan pekki poolteist tundi järjest, lihtsalt Tallinnas olles meeldib meile kokata, uusi asju proovida ja we are eating like fuken vikings


Mul sai Clinique'i Dramatically Different geelkreem otsa, üle poole aasta jätkus. Hästi paljud inimesed kiitsid seda, mina ei tea, midagi ulmelt dramaatilist muutust ma oma nahas ei näinud. Pole vistrikke näos, ma ei tea miks see nii on, et mul neid ei ole, aga mingid väiksed ebatasasused on, jõhkralt suured poorid ninaümbruses, ummistunud pooridega nina ja niisama toredasti punetav nahk. Aa õline on ka ikka. Aga on the bright side - pole vistrikke ning kortsud tulevad hiljem. Igatahes mul oli vaja uut geelkreemi, leidsin The Body Shop'i Drops of Youth sarjast ühe. Kaitsvate omadustega alpi jänesekäpp (eedelveiss), pinguldav rand-ogaputk ja uuendav randköömen, nende kolme taime tüvirakud peaksid nahka noorena hoidma. K then, kõik, millel on kirjas 'noorendav', ma olen müüdud.


Olles Clarinsi suur fänn, tahan paljusi nende näohooldusvahendeid proovida. No panin pange sellega kogemata, tahtsin exfoliating tonerit osta, laisa inimese koorija selline, tõmbad vatitupsuga näo üle ja nahk kooritud, mitte ei pea maskitama 50 aastat ja veel maha nühkima. Ostsin hoopis One-Step Facial Cleanseri apelsiniekstraktiga. Kasutatakse nagu mitsellaarvett, võtab meigi maha ja toniseerib, pole vaja maha pesta. Ühesõnaga ostsin omale meigieemaldaja. Ilmselt hakkan kasutama ka niisama naha puhastamiseks hommikul ja õhtuti. 




Monday, February 19, 2018

The rebel in him will never die


I may have overreacted eelmistes postitustes kolibakteri ja põiepõletiku ja säärase teema pärast, aga my fears were justified, ütleks ma enda kaitseks. Igatahes ma läksin taas haiglasse peale oma ravikuuri, et uus proov anda ja näha, kas antibiootikumid kandsid vilja. Kurtsin valude üle kõhus ja alaseljas. Aga need valud olid tegelikult bc of my starting period lol. Neljapäeval andsin proovi ja nädalavahetuse higistasin. Esmaspäeval ehk täna pidin teada saama. Küsisin enne kabinetist lahkumist, et mis saab, kui ei ravinud välja, sain vastuseks, et ebatõenäoline, ciprinol is a strong drug ja tavaliselt aitab ikka. Helistasin täna ja ma olen põiepõletikust vabanenud. Shiet, was a stressful 2 nädalat. 

Täna on olnud ilupäev varahommikust peale ja I'm exhausted.  Läksin esimest korda Südalinna ilusalongi geelküünte hooldusesse. Sealne küünetehnik oli nii sõbralik ja jutukas, et mul oli tunne, et ma oleksin vana sõbrannaga kokku saanud. Ta nimi oli mulle kahtlaselt tuttav ja küsisin, ega ta Paalalinna gümnaasiumist juhuslikult ole. Oli. Nimelt mäletan, kui minu kool remondis oli 2007. aastal ja meie klass transferred Paala aastaks ja seal oli üks vanemast klassist tüdruk, kes mu üle nalja tegi. Nimelt meeldis mulle Paala koolis õppimise ajal üks bmx rattur lol, kes mõni klass vanem oli ja seal õppis. Somehow see kutt sai teada, et ta mulle meeldib ja ükskord Krissuga sööklasse kõndides tuli see kutt meile vastu ja tema kõrval oli tüdruk, kes ütles talle naerdes "näe, su prutad". See tüdruk oli mu küünetehniku nimega. Rääkisin talle selle loo ära ja actually laughed about it, kuigi ta ei osanud öelda, kas see oli tema või tema klassiõde, kellel sama nimi on. Anyway, jäin tööga rahule. Veidi liiga lühikesed, aga kasvavad välja. Beebiroosad matid with some diamonds.


Käisin ka ripsmeid kohendamas. Vihkan volüüme ja kõike sellega seonduvat. Väljaarvatud need mõned esimesed päevad, kus nad mind ilusaks teevad. Hooldus võtab ülikaua, kaks ja pool tundi. Piin on seal vedeleda ja kuulata üle kahe tunni, kuidas Skyplus laseb laule, mida ma silmaotsastki ei kannata. "Rockabye", "Lean on", "Dusk till dawn". Ei taha magama ka jääda, what if I start snoring või ütlen läbi une midagi. Käsi on näo ees, sest mul ei ole meiki peal, I look like shrek today so



Panin roosad kivikesed. Idk why but I looooOOOOve pink.


Wednesday, February 14, 2018

Glamorous, but I'm deranged


Antibiootikumide kuur põiepõletiku vastu on lõpusirgel, kolm tabletti alles. Mul on tekkinud valud. Võimalik, et ajan sassi ühe teise valuga, mis alakõhus on teatud ajal. See ka hilineb ja see on järgmine asi, mille pärast ma higistan. Aga jaa, kolibakter ei taha ravile alluda ja ma olen üks neist, kellel Ciprinol ei aidanud I guess. Ma pole veel uusi proove laborisse viinud, kuur pole veel läbi aga ma tean, et mitte midagi head ma sealt ei kuule. Ma olen olnud alati inimene, kes on valmis halvimaks, I never expect anything, pettumusi vähem. Tahan olla ikka optimistlik, et ravime kenasti välja selle pasalaviini, mis mulle kaela sadas, mu kaasasündinud pessimistlik pool pabistab sepsise, kidney failure pärast. Ema kinnitab koguaeg, et I'm fine, kõik on kontrolli all ning saame muud ravimid. Mom's a medic, see peaks mind rahustama. 

Koolist nii palju, et bakatööd puutunud pole, ei viitsi ka hetkel, see nagunii 90% ulatuses valmis, ei taha juhendajat ka koormata oma pidevate meilidega. Küll aga kohtusin täna kahe magistrandiga, kes on aidanud mind psühholoogia seminaritöö tegemisel. Käesolev semester ongi mul võetud selleks, et bakatöö ja psühholoogia seminaritöö valmis teha. Sain täna vajalikud andmed ning I'll get my ass to work. Kevadel komisjoni ees oli vist 7 minutit aega rääkida. Neli õppejõudu. I think I can handle it.

Pidasin jälle peaaegu nädala pausi siit, olin - you guessed it - Tallinnas peika juures. Vaatasime  netflixist Viikingeid edasi, avastasime oma kulinaarseid oskusi lehttaigna pitsa ja lasanje näol, mängisime durakki, läksime restorani nimega McDonald's õhtustama, veetsime aega tema perega veidi ja mängisime videomänge. Kuidagi vaba on olla tema seltsis. Boy plays no games, mitte nagu too eelmine, ja tollest eelmine. Mind ootas väike üllatus, kui kell 00:00 lõi valentinipäeval. I admit I melted there a bit.


Krissu sõbrapäevakink oli samuti väga armas, all pink n cute n sweet nagu mina. Best friend goals


Vaatasin alguses kinkekotti, nägin seda, mõtlesin, et okei, vana nali muutus reaalsuseks, mulle kingiti dildo. But iz actually hambaharja karp. Love it.


Ja see pastakas.. so extra. Selliseid pastakaid kasutas Elle Woods "Arukast blondiinist". So boujee.


I'm shook. Mainisin Krissule, et tahaks roosasid villaseid sokke, sest minu varbad on literally sinised 24/7 ja jääkülmad. Sain oma villased sokid. Tema vanaema kootud.


Kingitustest rääkides, käisin eelmisel neljapäeval Krissuga Pärnus ühel heal sõbrannal külas. Ta ootab beebit ja kutsus lähedasemad sõbrannad külla, et rõõmsat uudist meiega jagada ja meid juurikate ja dipikastmega sööta (mis oli muideks oivaline, mugisin lõhki end). Ta oli meile igale teinud personaalse käevõru/paela. Minu pael on roosa. Poolvääriskivideks on tiigrisilm ja emapärl, mis on valitud mu tähtkuju järgi, lõvi siis. Samuti on paelal kroon, mis vist sümboliseerib taaskord lõvi as the king of animals? Ning tüdrukud, kes töötavad laeval, said paelale ankru, mina ka. See on nii unikaalne kingitus, well thought out.

Wednesday, February 7, 2018


Day 3 on antibiotics. Olen püüdnud enda jaoks välja selgitada, kust see kolibakter põide sattus. Ma olen nii scared, et ma teen seda endale aina hullemaks. "Antibiotic resistant E.coli urinary tract infection can be a serious health hazard and it does spread by contamination". Mul on nakkuse sümptomid taandunud, ei valuta/pitsita kuskilt ning loodus ei kutsu iga 10 minuti tagant. Aga ma ei saa üle sellest, et kolibakter ei allu ravile. Mul varem olnud antibiootikumidega sama keiss, et haigus didn't respond to treatment. Poolteist aastat tagasi ma olin mingi kahe kuu jooksul 3 korda antibiootikumide kuuril mandlipõletiku pärast, iga kuuri lõpus tuli see tagasi ja had to get surgery. Kõik ütlevad, et lõpeta enda hirmutamine, ära loe neid asju. Kolibakterist tingitud põiepõletikku guugeldades saab enamasti selliseid tulemusi: "e.coli is resistant to antibiotics", "potentially life-threatening", "a young girl died", "model's limbs amputated after contracting sepsis due to UTI", "young boy almost died of sepsis". 

Картинки по запросу elena gilbert crying gif

In other news, kolisin oma ühikaboksist välja. Küürisin elamise nii puhtaks kui sain kella kaheksast hommikul. Seejärel jooksin 10 korda kolmanda ja viienda korruse vahet oma asjadega, et uude tuppa kogu oma tavaar saada. Uut toakaaslast ei olnud kodus. Ta on nii lucky, peab maksma ainult poole toa eest nüüd ning endiselt elab üksinda, sest mul ei ole kevadsemestril ühtegi loengut. 

Viimased selfid boksis 309-310, kus ma alates 2014. aastast elanud olen. Veidi kahju oli isegi. 


Monday, February 5, 2018


Väga hirmus on helistada arstile, kui oled eelnevalt käinud analüüse andmas ja vastused on kohal. Peas hakkavad igasugused hirmuäratavad asjad ringlema, life-threatening conditions jne. Käisin arstil kurtmas vastiku valu/pitsitustunde pärast seda, kui loodus kutsunud on. Mõtlesin kohe, et urinary tract infection ja ega mööda ei pannud. Võtsin värisedes telefoni kätte, valisin numbri ja palvetasin, et mu hääl ei väriseks ja süda ei peksaks. Värises. Peksis. Leiti, et põies on E.coli ehk kolibakter, mis ei peaks seal olema. This little shit tekitab hulga rõvedaid sümptomeid. Et see tekitas mulle põiepõletiku ja ma pean antibiootikumidele minema immediately. Hirmul. Alles suri minust kaks aastat noorem tüdruk selle sama asja kätte, tal jõudis see verre ja suri. Sain Ciprinoli nimelise antibiootikumi kümneks päevaks, mille infolehe lugemine mind rahulikumaks ei teinud. Terve rodu hoiatusi, mis hirmsaid kõrvaltoimeid võib avalduda. I am terrified. Väga. Furthermore, just lugesin, et kolibakter allub aina vähem tsiprofloksatsiinile, millel ma hetkel istun. Loen uudiseid noortest naistest, kes sellesse surevad ja cried on the phone emale, et kardan sepsist ja üksiolemist praegu. Ema ütles, et hetkel on asi kontrolli all, kuna mul ei ole valusid ning ma ei jookse vetsuvahet koguaeg, et sepsis on lõppfaas, kui UTI liiga kaugele areneb. Ütles ka, et ma ei hirmutaks end nende asjade lugemisega. I have to know everything. Yes I'm overreacting, kõigest põiepõletik eks, aga the minute kui ma lugesin, et kolibakter on resistentne antibiootikumide suhtes, shit hit the fan.

Olen hetkel ühikas, tulin koristama ja homme näitan toa ette ning kolin välja.. kaks korrust ülevale. Kuna minu tuppa toakaaslast ei tulnud, siis mõtlesin, et ei hakka maksma terve toa eest, kui mind siin nagunii ei ole. Ma hoian kohta in case ma magistrantuuri pääsen siin. 

Lähen täna Krissuga esimest korda genialistide klubisse (?) mingi open mic comedy showd vaatama ja ehk unustan minutiks oma arusaamatult tekkinud haiguse.




Friday, February 2, 2018

The colors used to lure you in and put you in a trance


Käisin haiglas ja there's def something wrong minuga. Ämmaemand võttis igasugused proovid, istusin piinatoolis ka, katsus kõhtu ja muud sellist. Ei tea, kas on neeruvaagnapõletik, põiepõletik või midagi muud hirmsat. Kõhuvalusid mul ei ole, aga mul on õrn valu seal, kus ma arvan neerud olevat. Parem neer in particular. Esmaspäeval saan laborist vastused ja see nädalavahetus veedan põietee ja Urosepti pillide seltsis. 

Tervisest rääkides. Olen enda peast leidnud tänaseks umbes kolm halli karva. Ma olen 22. KAKSKÜMMENDKAKS. I'm old as shit aga mitte nii, et oleks aeg peast halliks minna. Aga nagu välja tuleb, siis varajased hallid juuksekarvad on ema liinis mitmeid põlvkondi olnud just 20ndates eluaastates. Masendav. 

Jonnimistuju täna peal seega I'll continue complaining. Käisin üleeile volüümripsmete hoolduses ja ma pole väga vaimustuses. Olen selle tehniku juures käinud päris palju ja eelmisel kuul, kui ta mulle need paigaldas, oli imekaunis, aga need kleepusid kokku nädala pärast ning pudenesid ära. Peale üleeilset hooldust can't help but notice, et need ei ole nii tihedad. Krissu konsultreeris oma tehnikuga ja too oli soovitanud mul oma silmi kaks päeva mitte pesta. Eile bussis oli mul excruciating pain silmis, see pole midagi uut, mu silmad kipitavadki tihti volüümidega. Pikkus on 12 ja kaar C. Ema arvates on pikad, aga ise ma tahan pikemaid, tihedamaid, dramaatilisemaid. Also ma peaksin käima kord või kaks nädalas hoolduses, et mul oleksid kaunid ripsmed lol. 



Thursday, February 1, 2018


Olen olnud missing in action siin, olin jälle nädalakese Tallinnas with the boy ja arvutit ma sinna kaasa ei võta. Tema arvutis blogida jällegi ei taha, ma ei tunneks ennast eriti mugavalt kui ta oleks blogist teadlik. Ebamugavusest rääkides, suurema osa ajast teeb tema süüa. For a simple reason. Mina ju ei oska. Ma ei õppinud kunagi. Väiksena ajas ema alati köögist välja, kui ta süüa tegi, talle meeldis süüa valmistada ja toimetada in peace ilma, et keegi jalus oleks. Igatahes, the fact, et ma olen peaaegu kõrgharidusega grown ass woman ja ei oska ise makarone keeta on piinlik. Nüüd oskan, ta õpetas lol. Üks õhtu otsustasin ise õhtusööki teha. Võtsin sügavkülmast mereandidega paella, viskasin pannile, enda üllatuseks midagi ei kõrbend ära ega jäänud külmaks, tegin valmis värske salati ja it was good actually?? Ma olen väga tubli.

Tervis korrast ära. Midagi põie ja/või neerudega. It hurts. Valud algasid Tallinnas, ostsin apteegist naistepunaürditeed. Siis hakkasin Urosepti nagu skittleseid sööma, aga the pain is still there. Saad aru kui hirmul ma olen olnud, alles lugesin 20-aastasest 18+ filmide näitlejannast, kellel oli sarnane condition, tal arenes sellest sepsis ja suri. Homme lähen haiglasse hädaldama.

Käisin geelide hoolduses Viljandis Maiu Ilupesas. Ema on sealne klient ja soovitas minulgi proovida. Tegi mulle hajutatud prantslase, väga meeldib.



Vaatan Tallinnas olles netflixi with the boy ja hakkasime vaatama Viikingeid. See sobib absoluutselt kõigile. Meestele rohked lahingud ja all things viking, naistele rohked silmailud. Lisaks see põhineb tõsielul ja toimub enamjaolt Skandinaavias which I like. Peategelane Ragnar Lothbrok on ikka siuke daddy et I can't breathe. No vaata. Sides shaved, beard, over 6ft tall, ah.

Картинки по запросу ragnar lothbrok hot

Похожее изображение

Картинки по запросу ragnar lothbrok

Картинки по запросу panties drop gif


Saturday, January 20, 2018

What 2017 smelled like


Mõtlesin, et postitan siia oma lõhnakollektsiooni. Ise vaatan pidevalt tuubis teiste lõhnakollektsioone ja siis muigan, kui mul samad lõhnad on mis neil. I got a great taste. Reeglina on alati üks lõhn, mille kohta youtuberid ütlevad, et nad saavad kogu aeg komplimente, kui nad seda kannavad. I don't get no compliments mitte ühegi lõhna kohta, mis mul on. Harva. Väga harva. Kas keegi ei tunne lõhna mu peal? Vahepeal palun Krissul arvata, mida ma kannan. Tema tüüpiline vastus: "sul lõhn peal va?". Mu emal oli väike pudel Chaneli Coco Mademoiselle'i parfüümi, mida ma kunagi endale peale panin. Sain siis Krissuga kokku ja ta ütles: "sa lõhnad nagu kellegi vanaema". Ahuietasin. Mademoiselle on klassika. Aga won't wear it again

Siin on lõhnad, mida ma kasutasin eelmisel aastal. Tbh tahaks enamustest lihtsalt lahti saada, ära kasutada, üle visanud. 

1. Midnight Fantasy by Britney Spears. I looOOoVe this. See on mu teine pudel. Mu klassiõde kandis seda ja she smelled fantastic. Klassika. Kommine. Selle kohta sain suvel meeskolleegilt komplimendi, ta läks parfümeeriasse, et oma naisele sama lõhn osta. I felt like a mf queen


2. Black Opium by YSL. Mul oli parfümeerias vähe aega ja see tundus nuusutades ülihea olevat. Ostsin kiiruga ära. See on okei lõhn. Pole rõve, pole sex in a bottle ka. Krissu arvates on see vanemate daamide lõhn. Tema jaoks on kõik vanemale klientuurile, mis mul kollektsioonis on. Ükskõik mis lõhnaga tegu, everyone can wear it, kui endale meeldib. Fragrantica.com ütleb, et kohv on selle lõhna peamine noot, lisaks vanilje, seeder, patšuli, jasmiin. Ühesõnaga sweet af


3. Flora (Gorgeous Gardenia) by Gucci. See on minu parfüüm. Armastan seda kuuni ja tagasi. See on minu kolmas või neljas pudel. Ostan elu lõpuni seda. Guccil on Flora lõhnade sari, kus on palju erivärvilisi lõhnu, on roheline, sinine, kollane, oranž kui ma ei eksi ja siis see roosa. Best of the best. Selline ilus lillebukett.


4. Romance by Ralph Lauren. Järjekordne "tädide" lõhn nagu mulle kolme erineva inimese poolt öeldud on. See on midagi, mille poole ma haaran, kui kuskile viisakasse kohta lähen. Tugev lillebukett, kaks spritsi mõlema kõrva taha ja see on kõik, mida sa see päev oma ninaga tunned. I like this one


5. The Beat by Burberry. 2015. aasta suvel ostetud. Fragrantica ütleb, et see lõhnab nagu tee ja tsitrus. Kasutan seda peamiselt selleks, et kiiresti lahti saada sellest. Lõhn kaob sekundiga. Shit lasting power


5. Sheer Beauty by Calvin Klein. See on vanim lõhn mu kollektsioonist. Sellest ka üritanud juba ammu lahti saada aga see lihtsalt ei saa otsa. Lilleline nagu ikka, mul on kahtlus, et see on veidi muutunud lõhna mõttes. Varem nagu oli parem. Või siis I'm tired af sellest.


6. Loverdose Tattoo by Diesel. Oksendus. Ei meeldi. See oli impulse purchase moment täpselt nagu Black Opiumiga. Parfümeerias oli kiire, mõtlesin, et lõhnab kenasti paberile pihustatuna, davv ostan. Too much vanilla-y sweetness, lõhnab nagu see rõve vanilje lõhnakuusk kellegi autos. See pole actually that bad, aga see on viimane lõhn, mille poole ma küündin, kui on aeg endale midagi peale pihustada. Dieseli originaalne Loverdose oli küll ülihea, see lillas pudelis, aga no see tattoo on küll shite.


7. The Body Shopi maasika kehasprei. Armas lõhn. Sobib koolis kandmiseks. Minu meelest ei lõhna üldse maasikate moodi.


8. Avoni granaatõuna ja mango kehasprei. Selline cheap sprei, mis üldse ei püsi. Okei lõhn.


9. Pure Seduction by Victoria's Secret. See on üks neist lõhnadest, mida ma kandsin laeval, kui mul ma olin hommikusöögis. Sama lugu selle maasika spreiga. Meeldib neid kanda varahommikul, kui ma olen värskelt pesust tulnud ja cold af. Idk does that make sense. Ei taha kell 6:30 hommikul tugevat parfüümi enda peale lasta, eelistaks midagi kergemat, mis ei püsi. Ma ostsin selle väikses komplektis, kus oli samalõhnaline dušigeel ja kehakreem, need olid lihtsalt oivalised. Lõhnab nagu punane ploom ja freesia. Iz seductive tõesti. 


Siin on lõhnad, mida ma teistele ära andnud olen, sest vomit.

1. Dahlia Divin by Givenchy. See on sandlipuu ja patšuli, niimoodi lõhnas queen Serena van der Woodsen Gossip Girli raamatutes ja see köitis mind kohe, sellepärast ostsingi. Täielik oksendus. Pudelist on see tugev aga meeldiv lillelõhn, aga minu naha kemikaalidega or whaeva reageerides on see disgusting af. Ebapuhas tunne oli sellega.


2. 212 VIP Club by Carolina Herrera. Impulsiost, ei mäletagi kuidas see lõhnas, aga mulle ei meeldinud, andsin ära. See pidi olema inspireeritud New York City ööelust, mingi segu jasmiinist, tsitrusest, patšulist ja muskusest.


3. Ange Ou Demon by Givenchy. Sellega oli alguses suur armastus. Paljud inimesed ostsid selle ka, kui olid mu peal seda tundnud, loved it. Aga siis tundus, et lõhn muutus ja enam see ei meeldinud. Andsin Krissule ära. 


4. Intimate Fantasy by Britney Spears. Suur Britney fantasy parfüümide fänn. See lihtsalt ei olnud see. Lõhnas nagu beebipuuder. Andsin Krissule ära taas. Pudel näeb kaunis välja though.


5. Fantasy by Britney Spears. See on see originaalne Fantasy roosas pudelis. Aasta oli mingi 2008-2009, mina ja Krissu veetsime palju aega Kristiiniga and she had that perfume ja me olime Krissuga nii obsessed. No nii hea oli. Ostsin selle endale mingi 7-8 aastat hiljem ja hated it. See ei lõhnanud nii hästi nagu Kristiini oma all these years ago. Saatsin selle Siberisse tädipoja tütrele. See oli mu jaoks nii eemaletõukav, et mul läks meelest isegi pilti teha.