Saturday, December 31, 2011

ladies and gentlemen,

ma leidsin youtube'st video, mille Kristiin tegi meist 2 aastat tagasi. Kui me kolmekesi koos oleme, siis teeme alati temaatilisi pilte ehk kui pildistaja ütleb: "kurb" siis peavad poseerijad olema kurvad. Saate aru küll. Kristiin otsustas sel külmal jaanuariõhtul trollida ja hoopis filmis aga meie ei saanud aru, miks ta pilti ei tee.



As you can see, mul on käes väike kilekott ja ma käisin siis Seppäläs, ostsin omale laheda peace t-särgi. Mul on kena müts ja kulmud jäävad absoluutselt kohe silma:)
Ahjaa, leidsin oma igivana klassivenna. Evoni haha aga tema mind ei mäleta ja miks kõik nii ülbed on kui mina olen supertore? well, fuck you too then



Alustan sellega, et minu arvates on kõige mõttetum kuulsus maailmas see Kesha. Eesti omad veel mõttetumad tegelikult, Anu Saagim, Birgit Õigemeel, Margret Järv ja Vändra Aveli ja teised sellised tegelased. Kes siin Eestis üldse õige staar ongi? Koit Toome, Anne Veski & Laura Põldvere on minu arust need, kes on kahe jalaga maa peal ega pole äratõusnud nagu need superstaarihakatised. Igatahes, tagasi Kesha juurde. Esiteks, tal ei ole lauluhäält ja teiseks, ma saan aru, et ta tahab unikaalne olla ja üritab kuidagi omamoodi ladygagalikku stiili kopeerida aga ta näeb välja nagu räpane purjus streetwhore. Ja tema autotune'ta ei saa. Kui panna teda laulma koos Adelega või Nicole Scherzingeriga siis oleks see lihtsalt piinlik. Ever since see tema hittlaul välja tuli, olen ma seda jälestanud ja nagu kuulsin, oli see Rootsis ikka päris kõva hitt. Praegused väiksed tüdrukud peavad ju Lady Gagat ja Keshat mingiteks legendideks kuigi pole näiteks Michael Jacksonist kuulnudki. Ma mõistan, et on erinevad maitsed kõigil aga minu kuuldes ei tasu hakata rääkima kui geenius Kesha on ja ta parim ja Tupac või Elvis Presley on niiii eelmine sajand. Selle eest ma lihtsalt peksan oimetuks. Okei ei peksa aga ikkagi

really, bitch ?


Tänane öö tuleb maru. kauaooooooodatud 2012!

Friday, December 30, 2011

Tere.

Ma tahan täiega teha videoblogi aga ma ei tea millest seal rääkida. Kusagil kevade paiku tuleb üks video shuffle/hiphop kombinatsioonist ja we'll see how it goes. Kui teil on ideid, milles rääkida võiksin siis pange alla kommentaariumisse kirja või kribage facebooki või msni :)

ma tean, et teile meeldib vaadata mu vanu pilte so here's some more




napakad








Tere. I would like to confess my sins now.


Järgnevas postituses tunnistan üles oma patu. Kuid ma ei pea ennast sellepärast halvaks inimeseks, just sayin'. Mäletate seda blogipostitust, kus rääkisin oma kohutavast öös väljas tormi käes kui mu sõbranna ühe inimesega minema sõitis? Kui sa ei mäleta või pole lugenud, siis kliki siia. Inimene, kes pissed me of oli Melvin isiklikult ise ja üks neiu saatis ilmselt talle selle postituse ja ta olevat küsinud mu sõbrannalt, et miks Sandra Kingsley nimetas mind pedofiiliks ja narkariks. Siis olevat tekkinud kuskil tanklas sõnavahetus Melvini ja Agnese vahel ja Agnes karjus talle narkar. Ma olen geenius. Tegelikult polnud mul kavas, et see kõik jõuaks Melvinini aga nii paraku juhtus ja vabandust paluma ei hakka, sest ta teenis selle heaga ära ja ärgu küsigu miks ma nii kirjutasin, seal postituses oli kõik selgelt välja toodud. Kuid siiski pean vabandama neidude ees, kelle sõber ta on ja praegu mu peale vihaseks said. Te arvaksite täpselt samamoodi nagu mina, kui oleksite passinud 2 tundi haigena väljas patricku tormi käes ja teadmatuses, kus teie sõbranna mingi võõraga on. Ei tunne seda inimest isiklikult kuid kindlasti teenis ta selle jalaga näkku lendamise ära.





Haige olles ei tule magamine enam kõne allagi. 3 hommikut järjest on juba vastikud ja rõvedad olnud. Tavaliselt ärkan umbes 11-12 paiku aga nüüd pean ärkama 8-9 ja vahel vingub kass akna taga ja pean teda ka veel sisse laskma. Hommikuti on nii rõve tunne, et nagu miski oleks hingetorus ja seda ära võtta ei saa. Siis läheb veel 45 salvrätikut korraga ära, et end paremini tunda. Homme peaks ju kuuse alla ka minema aga ma loodan, et mu võimatud vanemad lubavad minna.
Põhimõtteliselt ongi tore, et lund ei ole. Ma ei taha talve ja praegu polegi seda tunnet. Võiks olla märtsini selline ilm. Talvel kukun alati maha, libisen, löön pea ära, vastik märg külm lumi tuleb saapasäärest sisse, kindad  lähevad märjaks ja siis on näppudel selline surmavalu, et jumal küll. Kelgutada ka väga ei meeldi enam, kunagi sõitsime vennaga huntaugu mäest alla ja kaks värdjat egoistidest kalameest ei tulnudki me tee pealt ära, otsustasid, et nemad on bossid ja meie sõitku puu vastu raisk. Ja siis me pöörasime hästi järsult kõrvale ja kelk läks vastu suurt kivi niiet keskelt läks peaaegu kelk pooleks ja me lendasime eri suundades. Maandusin näoga lumme ja sealt mu armastus kelgutamise vastu haihtuski.

Proovisin seda Dermosili punast küünelakki. Enne ja pärast värvilist lakki pealekandmist kasutasin base&top coat, ei tea ei näe erilist põhjust selle kasutamiseks. Võib-olla natukene annab sära juurde. Muidu kasutan punast küünelakki haruharva, see kriiskab "hoor!" minu arvates. Pildil on kuidagi imelikud, paistab nagu oleksin kuskile täiega pihta läinud aga ei ole.



ja mu paxu




Thursday, December 29, 2011

Jah, see aasta võiks juba kiiremini nahhui tõmmata, kõige sitem aasta üldse. Okei, rootsi kruiisid olid head ja isegi need suvised rolleriga maale minemised ja kuskil metsas kivide peal end purju joonud ja kõik see hea. Ülejäänud oli sitt, alates ühe inimesega tülli minemisest lõpetades oma sünnipäeva ärajätmisega. Mõni inimene on öelnud, et olen see aasta ära keeranud või siis ülbeks läinud. Täna ütles ema, et olen võimatu oma jubeda iseloomuga. tänan sind, ema. Ma ei tea mis mul viga on ja õiged sõbrad ei jätaks niimoodi maha nagu mõni tegi. Vaata, my attitude depends on how you treat me, simple as that. Kirjutasin 4 korda uuesti järgmist lauset aga kustutasin ära, sest pean hoolega ju vaatama, mida kirjutan, äkki mõnele jääb jälle ette. Ma mäletan neid aegu, kus sain ükskõik millest siin rääkida ja nobody gave a fuck, aga nüüd ma pean mingeid kuradi reegleid järgima ja pean veel kuuletuma anonüümsetele inimestele, kes käsivad mul mitte rääkida kaalust enam ja muud sellist. Miks ma ei võiks sellele blogile juurdepääsu blokeerida mõne inimese jaoks? Mul on 2-3 inimest kes seda loevad ja see ei meeldi mulle mitte üks teps :s:s:s

Mu hääl endiselt kadunud ja sisustan järgmised tunnid Family Guy'ga. 

hehe ma veel mäletan hiliste 90ndate selle järgi punumist. good old times


Wednesday, December 28, 2011

Kuna mu tervis on halvenenud siis kästi mul täna koju jääda ja jõudsin igasuguseid asju teha. Leidsin just oma nime tähenduse.

"the name Sandra is derived from Alexandra and it means the queen. Sandra is the helper of humanity. Sandra is defender of mankind and the element of beauty "

Okei suhteliselt sweet. Sain uue Cosmopolitani, viimase ja siis on mu 6 kuu tellimus kahjuks lõppenud. Jaanuari Cosmo on nii õhuke kuidagi ja guess what seal vahel oli? Platinum pesukaitse. Ma mõtlesin, et äkki on mingi uue puuderkreemi tester või siis lõhnaõli tester aga nojah.

naudi pilte. miljon aastat vanad äkki v






vaata viimase pildi keha oh god i want it





mõtlesin õhtul, mis ma selle fuckeryga peale hakkan. Selle blogiga. Jälle tuldi ette heitma, et ma kirjutan seda ja toda. Mõtlesin, et kustutan üldse ära või siis muudan kinniseks. Siis peavad paljud saatma oma hotmaile või midagi sellist ja see nii aeganõudev töö. Ma ei saa tegelikult seda ära kustutada. Kuhu jäävad mu mälestused siis? Haters gonna hate obviously aga ma ju ei too välja mingeid luukeresid teie kappidest. Ma ei räägi siin teiste isiklikest eludest, vaid vahel oma parima sõbranna elust ja sedagi pealiskaudselt ja ta on nõus. Ma ei tea mitu korda ma pean veel korrutama aga miks ma ei või siin kirjutada oma elust ja oma emotsioonidest? Iga asi, mida ütlen või teen, tundub mõnele inimesele kohutavalt valena. Palun vabandust, ma ei ela selleks, et Sulle muljet avaldada. Ma ei või mitte kunagi olla mina ise, ilma et see kellelegi ette jääks. Kui püüan olla kõike muud kui mina ise, siis ikka on midagi öelda. Mõni inimene kohe naudib, kui teisel inimesel läheb halvasti ja kohe peab ta näo sitaga kokku määrima ja ise veel selle üle õnnelik olema. selfish retard oleks vist õige sõna sellise inimese kohta. Mõne inimesega ma ei suhtlegi ja imekombel jään ma ikka väga räigelt talle ette. Kui ma lõpuks küsin inimeselt, et mida ma valesti tegin ja kuidas ma heastada saan, siis saan sõimu ja mahategemist. See sõimamine oleks õigustatud kui ma tõesti oleks midagi halba korda saatnud aga vaadake, asi on selles, et ma ei ole midagi teinud ja tegelen elu raja peale sättimisega. Kui Sinu elu on fucked up, miks pead veel minu oma ära sittuma ja mulle ette heitma igasugust labasust ja igasuguseid nonsense solvanguid pilduma?


Kuna ma lähiajal ei satu Tallinnasse siis pidin Viljandist ostma. Nii armsad papud jalas (:



Tuesday, December 27, 2011

Ütleme, et praegu ei lähe elus kuigi hästi ja mõnel inimesel lihtsalt vaja mulle seda kõike näkku hõõruda. oh well, kannatame ja kuulame ära

random pildid








Monday, December 26, 2011

Tere.

Pole täna mitte midagi teinud, vaid väljas osaliselt koonerdanud. Polnud tuju kellegagi kokku saada, sest ma näen erakordselt crap välja, silmad paistes ja punased ja meik ka maas. Ja ma ei maganudki täna päeval. Homme ärkan kindlasti hiljemalt 11neks üles ja lähen linna. Ema ei luba mul ilma temata omale jalanõusid osta, like what the hell ma tean. Ta on nii kindel, et ostan mingid ebamugavad ja 2 numbrit suuremad tossud. Kuid ma Weekendis silmasin hästi lahedaid ja need ma ostan. Kui juba linnas olen siis põikan ka Rademari, lühikesi spordipükse vaja. Jõusaalis on pikkadega suhteliselt palav ja capri retuusid näevad väga imelikud välja. Jõusaalist niipalju, et detsembris ei külastanud mitte kordagi ja see on väga piinlik. Jaanuaris hakkan uuesti igapäev käima. Tuttav käib ka seal ning kuna me nagu vapse läbi ei saa siis natuke kohatu olla aga vahet pole. Kui ta praegu seda loeb, siis mõtleb et ma olen räige taun ja ajan mingit segast juttu. Pole hullu, ta ütles mulle viimasel ajal alati, et olen mingi imeliku jutuga ja sokin mingi lambist ja olen taun. Probleem on selles, et tema on ainus siin maailmas, kes arvab, et ma kujutan endale ette ja panen segast sitta. Aa ja mis veel, ma olen tuletanud talle vanu ühiseid aegu meelde näiteks ja üldse asju, mis ta mulle kunagi öelnud on, ja nüüd ta ajas tagasi ja sõimas, et ma kujutan endale ette :) fix your mälu, cunt


Kuidas ma igatsen Queeni ja oma lemmikut Stockholmi :(





Tere.

Tänane öö oli üks nõmedamaid üldse. Kristinaga olime sõbranna korteris kahekesi ja läksime magama umbes 1'e paiku ja siis, kui ma lõpuks magama jäin, helistas see värdjas tropp Kristinale. Ta on blond kahekümnendates pedofiil. Kõik teate teda kindlasti, ma ei avalda tema nime. Tegin Krissule selgeks, et mina sinna korterisse ihuüksi ei jää, ei ausalt ka, seal igasugused hääled ja üldse kõle. Ta helistas tropile tagasi ja ütles, et ta tuleks üles aga see ei tahtnud. Läksime alla ja see tüüp oli autoga. Muidugi Kristina istus sisse ja kutsus mind. Kristina on üldjuhul normaalse arenguga kuid see oli temast väga loll, istuda mingi võhivõõra (ok, nad on kohtunud kaks-kolm korda ennem) autosse. Mina jäin omale kindlaks ja nahhui, mina ei istu mingi võõra uroodi autosse. Ja then they took off ja mina alustasin toredat elu väljas, üksi ja selle kohutava Patriku tormi käes. Ma ei söandanud üles minna. Mainin ära, et ma olen haige ja mul oli tunne väljas seal külmetades, et mul lõigati häälepaelad läbi, sest mu hääl oli kuidagi nii katkine ja kurk valutas haigelt. Ma tahtsin juua aga seal korteris on ainult soe vesi ja helistasin Krissule, et tagasi tuleks ja mulle ülevalt mu raha tooks. Jah, kõlab ülbelt aga mina sinna üksi ei lähe. Kell oli 3 ja Kristina oli teadmata kadunud koos selle tropiga. Koperdasin kuidagimoodi Statoili ja pidin kuskilt muru pealt kõndima. Ma olin kergelt joonud ja sellepärast ei saanud kõnniteel kõndida. Helkurit ka polnud. fuck this shit ja ostsin sealt jääkülma rohelise jäätee ja läksin tagasi sinna maja ette. Mul oli ükskõik oma haigest kurgust ja lihtsalt nautisin oma jääkülma jooki ja pudel tühjenes kohe minu kõhtu. Pooleteise tunni pärast läksin juba endast välja ja helistasin Krissule ja ta ei võtnud vastu. Mul hakkas süda nii kloppima rinnus. Lõpuks võttis vastu ja ma sõna otseses mõttes röökisin üle terve männimäe, et ma kutsun sellele raisale kohe miilitsa kui ta sind kohe tagasi ei too. Vaata, asi on selles et ta on värdjas narkomaan ja veel mingi võhivõõras mulle. Krissu ütles, et kohe tuuakse ta tagasi ja minu niigi katkine hääl haihtus üldse ära ja ma enam rääkida ei saanudki. Istusin märjale pingile, külmetasin, ise läbimärg ja ootasin need 20 minutit. Läksime üles ja jäime magama 5 paiku. Ma olen nii väljamagamata ja vihane selle pasakäi peale. Veel kord võtab mu parima sõbranna keset ööd kuskile driftima siis ma rebin tal silmad peast selle eest. Ja mida vittu, kas on vaja rääkida mu sõbrannale ajaviiteks mingi lastest, suguhaigustest ja vägistamisest? Tule taevas appi mis inimesed siin elavad.

Tahan homset juba, ostan uued tossud ja shufflimises näen juba edusamme, yay.

vihkasin seda laulu aga nüüd meeldib ja kõige parem video üldse. Igatsen oma armsaid koeri.



Sunday, December 25, 2011

Tere.

Istusime eile lauda ja võis hakata end surnuks sööma. Imekombel mulle ei maitsenud see kartul ega šašlõkk ja ma lihtsalt sõin salatit nii palju kuni ma lõhki läksin. Jõin ühe pokaali siidrit ja rohkem ei mahtnud mitte sittagi. Siis sain kingitusi. Villu tuli ka korraks teistega läbi ja kinkis mulle Lady Million tualettvee, vend nimetas teda perverdiks. Sain emalt karbitäie küünelakke, ripsmetuši, sädeleva musta silmapliiatsi, terve aastavaru šokolaadi ja raha.

Siin on mõned küünelakid


Ja siin on mu kõige lahedamad kõrvarõngad. Edle kinkis :) Pole eriti näha aga saate aru ikka, millised nad on.


Kaks mu sõpra võitlevad nüüd mu sõbranna pärast ja on valmis üksteisel hambaid välja lööma. putsi, kui nemad kaks üksteisele turja kargavad siis mina ei räägi nendega enam eales. Mitte ükski tüdruk/poiss pole väärt seda, et tema pärast üksteist ära tapetaks. Minge edasi oma eluga ja unustage ta üldse ära. Sõber on kurb, et ei saa üle oma ekskallimast aga bitch please, mina pole siiani täielikult üle saanud inimesest, kes on mu mõtetes olnud pea juba poolteist aastat. Kas olen kurb ja muserdatud? Alguses olin kuid ma sain ju välja sellest sitasest mustast august ja siin ma nüüd olen, täitsa õnnelik. Okei, ma siiski tunnen kaasa armastatu kaotamise puhul aga ikkagi. Life goes on, nagu mu iidol ütles.

Saime täna Krissuga korteri ja party up.



Saturday, December 24, 2011

pa fuera, pa la calle

rauhallista joulua mun perhelle, ystäville ja armsatele blogilugejatele!

Olen haige, pea on paks ja tuim, köha ja nohu ja kurk valutab. Väga hea ajastus küll. Mul polnud täna üldse tuju midagi tähistada. Läksin siis mingi poolteist tundi tagasi Kristina poole ja tüdrukud seal tegid tuju hästi heaks. Jõin ühe purgi oma lemmikut siidrit ja kammis ära. Imelik aga okei. Edle kinkis mulle hästi ilusad kõrvarõngad, sulg on küljes. Homme teen pilti ja näitan. 

Ma ei oskagi enam midagi kirjutada. Sain südameataki ka täna, vaatasin Kaupo profiili facebookis ja vaatasin kellega ta abielus on. Kukkusin toolilt ka peaaegu aga noh, elu on ikka täis üllatusi! 

Kõik on oma kallimatega koos ja mina siin forever alone haha, samas tahaks temaga kokku saada aga ma parem ei räägi temaga, igaksjuhuks.

Ilusaid jõule jällegi!


Friday, December 23, 2011

pilt meie näidendist.


Mul ei ole mitte mingit jõulutuju. Kuigi kool on läbi, ikka vaevab mind see. Ma ei julge emale tunnistust näidatagi, mul seal teine märkus II tsüklil 17 põhjuseta puudumist. Mul olid tõendid saadetud, kuid "liiga hilja" nagu õpetaja Leinus ütles. Kolm 3'e ka, täitsa putsis värk ikka. Vastassugupoolega on asjad endiselt halvasti, paralleelklassist sõber huias ka näkku 21. detsembril peale jõulupidu. Teate kui nõme see on kui sa oled lõpuks ometi õnnelik ja tuleb üks tropp ja fucks up everything? Ainsad poisid, kellega ma läbi saan on minu 2 parimat sõpra. Nemad ei pane iial näkku ja mõistavad, kui asjad halvasti on. B'ga ei suhtle enam üldse, lihtsalt lambi kohapealt pööras mu vastu ja hakkas sokkima minuga. Tüli käigus ütlesin vihaselt, et kustutagu mu üldse ära siis msnist, ta hakkas ropendama vaid sellepeale ja sõimas edasi, kuid ütles, et ei vihka mind. Küll heitis ette, et tegin haiget tema sõbrannale ja nii edasi. Ühesõnaga pidin kuulama, kui tropp olen ja kui segast juttu ma ajan. no fuck you, kui ma olen mingi mõttetus tema elus siis ma ei taha üldse seal olla. 

Homme saan ema-isaga purju juua end. Vaatasin kasti ja seal olid Delightid vms ja kuna ma seda beershake nähes oksendan siis küsisin, et mis nad mulle ostsid. Isa ütles, et me lahendame homme kahekesi viina. Mulle sobib. Võib-olla saan naistega kokku ka. Homme hommikul lähen Kristinale ja Edlele jõulukingitusi ostma. Endale ilmselt tellin piercingclubist uue keeleneedi. Mul läks vana katki ja mul vaid 1 praegu, hello kitty oma. Üks väike tuttav tegi ka omale keeleneedi ja toppis facebooki kohe ja pildi pani ka. No milleks? Et uhkustada? Mina ise ei taha enam mitte kunagi teha mitte ühtki neeti. Valu on põrgulik peale seda ja ei soovi enam. Tahtsin ninaneeti ka aga pidi veel valusam olema.



Thursday, December 22, 2011

Tere.

Me olime viiendad, kes pidid esitama oma näidendi. Meie omad juba olid laval ja meie Raidiga istusime nagu hoorad riides veel publiku seas, ootamas kuni hakkab S&M ja siis nagu striptiisitarid lavale minna. Meie kord lähenes drastiliselt ja me olime adrenaliinist püksi tegemas. Me suudame seda, korrutasime endale. Okei, tõusime püsti ja ees läks tantsuks lahti. Direktor ja õppealajuhataja olid esireas ja ma olin suremas. Tanel istus niiöelda troonil lava keskel ja temani jõudes tegime oma arust mingit ma ei tea misasja ja kadusime naerukrampides lava taha. Lõpus plaksutati meile kõige rohkem ja mõned karjusid : "VEEL!" hahaha ja siis paljud ütlesid, et meil läks jumala hästi. Täna vene keeles kiitis õpetaja Somber meid 10 minutit. "Sa liigud väga hästi, Sandra." Okei, sel hetkel tahtsin maa alla vajuda aga jah. Klassijuhatajatunnis näitas Leinus meile videot, meie näidendist. Täiega pull lihtsalt, tahaks juba kätte saada ja siis näete ka.

Mõtlesin, et hakkan shufflingit õppima. Meeldib hullult, esimene põhisamm juba selge, fuck yes. See on üldse midagi uut mu jaoks ja hiphopi tantsimine viskas juba ammu üle. Üldse, LMFAO on mu lemmik duo ja nad teevad häid lugusid. Shufflegods, for real nagu.


Wednesday, December 21, 2011

bitch please, I'm fucking nervous!

Tere.

Mu süda tuksub ikka haigelt praegu, kurat küll. Adrenaliin hakkas juba praegu soontes voolama. Ma ikka täiega pabistan tänase jõulupeo pärast. See algab 18.00 ja ma minestan ära vist. Pole ammu suure publiku ees esinenud ja veel SELLISE etteastega. Õnneks ma ei pea rääkima seal, muidu mu keel jääks kurku kinni, no ausalt. Ma usun, et tehakse pilte ja ma kindlasti nätan teile ka. Klassivennale kergeid piitsalakse ma tavaliselt ei tee aga nojah. Ma loodan, et need tüübid "dj-puldis" muusikat ära ei nussi nagu täna proovis. Ma vajun maa alla lihtsalt. Lõpus shufflime party rock anthem järgi, how cool is that?

Homme veel vaja kooli minna ja kõik. Risto sai täna 18 ja kutsus mingi aeg Suurde Venda tähistama aga ma ei usu, et lähen. Aa, ema ütles, et ma võiksin enne esinemist siidrit juua aga isa oli vastu. "Pole vaja, et sa dopinguga harjuksid." FU. Varsti pean omale lokke tegema ja siiis ....

Tuesday, December 20, 2011

Tere.

Ma ei tea, sorri ma ei viitsi eriti asjalikku siia kirjutada. Lugesin täna läbi 15 referaati ja tegin ülevaate neist kirjalikult, põrgu raisk. Soome tunnis saime glögi juua. Hästi hea selline, hapu värk. Läksime alla, et ühes ruumis näidendit harjutada ja 10L hakkas näkku panema : "Te ei tohi siin olla ja EI, te ei või siin teha, meie teeme siin! " + üks noormees ütles veel 40x EI meile näkku. Selle tobeda jõulupeo pärast on meil mingi klassidevaheline tüli tekkinud, mina sellest aru ei saa. 10L tüdruk oli öelnud meie tüdrukutele, et me vihkame neid. Misasja? Okei, meil kõigil vaja sitaks harjutada ja kõik tahavad, et see etendus tuleks successful aga kaela karata ka nüüd pole vaja. Mina põen homse pärast palju, küll maagümnaasiumi omad näevad, miks. Ma natuke muutsin oma riietust, et oleks mugavam liikuda ja siis ma ei põe ilmselt nii palju. Samas see kõigest näidend ..

Just kuulsin, et isa rääkis vennale, et vanasti, paleedes situti põrandale. Ja teenrid koristasid hiljem, vend hirnub täiega siin. Mu isal on alati lahedaid lugusid rääkida. Ükskord telkimas ei tulnud meil und ja isa rääkis, et sõjaväes pidi ta pikka maad jooksma aga tal oli kõht kinni ja ta jäi viimaseks. Siis leidis ta ühe põõsa ja seal olid marjad. Ta sõi neid täiega, teadmata mis marjad need ongi ja siis teate isegi, milline jooksurada oli peale seda kui mu isa oli oma kõhu lahti saanud. Ma ei tea ma naersin terve öö patja. Täna natuke varem oli mu ema-isal diskussioon nende erinevustest. Ema ütles, et ta sööb seda mida isa ei söö. Isa sosistas vaikselt vastu niiet ema ei kuulnud : "Ma joon seda ,mida sina ei joo " ja siis manas täiesti haige trolllface pähe oh god my dad's the best

Monday, December 19, 2011

Tere.

Kuigi mul pole vaja midagi õppida siis ma ikka õppisin natuke. Soome ja rootsi keelt, igav oli. Endal hiljem tundides kergem kui ise kodus selgeks õpin. Homme hommikul kaks kehalist, ma ei tea kas pean minema aga tulen ikka kohale, tõesti ei viitsi jälle lõpetada õppealajuhataja kabinetis ja õpetaja Leinus ähvardas juba kah, et me Kristinaga neile jalgu ei satuks enam. Alles tulin sinna kooli ja juba sellised konfliktid. Ise ka juba ei usu, et olen seal olnud 2 tsüklit juba. Pole enam midagi võõras ja jakobsoni ka ei igatse. Ausalt öeldes ei tahagi sinna tagasi minna. Mõnda klassiõde ikka igatsen kuid õpetajatest vaid õpetaja Tambekit ja Visnapit. Parimad füüsikaõpetajad. Heiki Raudla siin maagümaasiumis ei ole küll karm aga raske on mõista tema juttu ja sellepärast ma tunnis kaasa ei tee. Uus tsükkel pole parem kui eelmine, sama pask. Nüüd on igapäev 8 tundi ja esmaspäeval  7 tundi. Miks ei võiks juba olla mõnel päeval mingi 5 tundi?

Läksime peale kooli Raidi ja Kristinaga Buduaari ja ostsin uue keeleneedi. Sinine ja peal on Hello Kitty. Tuleb ära raudselt 2 nädala pärast. Täna kooli tulles tundsin midagi oma suus ja panin selle asja peopessa ja see oli needi läbipaistev kivike, mis ära tuli, great. See on see "kvaliteetne" sitt, mida müüakse mingi 1-2 euroga. Järgmised needid tellin netist. Esimene neet polnud kirurgilisest terasest ja õnneks mädanema ei läinud. Praegune on vist mingi 1.4cm äkki? Palju parem, mu suulagi on lõhki juba sellest eelmisest. 24. detsembril saab juba kuu aega ja emal pole siiamaani õrna aimugi. Kujutan ette tema reaktsiooni, kui teada saab :)

How many brothas fell victim to tha streetz
Rest in peace young nigga, there's a Heaven for a 'G'
be a lie, If I told ya that I never thought of death
my niggas, we tha last ones left
but life goes on.....



Slim Dunkin lasti maha. 1017 Brick Squadist oli ta. Parimad räpparid lastaksegi maha alati, Tupac, Dolla, Notorious B.I.G ja paljud teised. Parimad võetakse meilt ära ja saast jäetakse. Saasta ja pasa all mõtlen Lil Wayne, Drake, Kanye West ja sellised lõustad. Jah, ma tean, et mõnele teist meeldivad Lil Wayne jms aga vabandust, mulle nad ei meeldi ja kõik. Lil Wayne on enda arust ikka päris kõva thug või? Jah, asi on maitses. Kuid minu arvates ei anna võrreldagi Tupac - Changes mingi Lil Wayne - Lollipopiga. Okei, varem ei meeldinud Nicki, aga tema laul Moment For Life on täitsa hea, kui see Drake'i vastik pinisev ja häiriv hääl välja jätta. Oleks sündinud ma näiteks 1982. aastal, oleks käinud kõigil biggie ja tupaci esinemistel. Kuid mina pidin sündima just siis, kui räpikuningad maha lasti ja Universumi Jumal Justin Bieber ilmale tuli. Don't ger me wrong, i like justin. Lihtsalt mulle ei meeldi et ta nii overexposed on ja kena ta ka ei ole.

Andre Välimets kutsus Noortemöllule tulevase aasta alguses. Panin, et tulen. Ei ole kindel tegelikult kas ikka lähen. 

Aa, mu tunnistusele tuleb 19 põhjuseta puudumist, kuna kooli juhtkond keeldub tõendeid aktsepteerimast. Onju tore? my life is fucked to the max :)

Homme harjutame veel ja kolmapäeval kell 18.00 läheb möll lahti. ehk jõulupidu 

Sunday, December 18, 2011

Kell on 23.14 ja ma peaks magama minema. Mul ei ole üldse und. Homme lähen siniste kottis silmadega kooli. Peale pesu panin seda Loverdose ihupiima peale ja nüüd ma tunnen, nagu oleks Loverdose parfüümi täis olevas basseinis ujunud. Hästi hea lõhn on, soovitan neile, keda ei häiri kommised/roosised lõhnad.
Läksin muuseas Kristinaga ka täitsa tülli, idgaf ise on süüdi. Homme mul 7 tundi ja geograafia tuli selleks tsükliks tagasi. Geograafia õpetaja "kroks" vihkab mind. Marilin mu selja taga rääkis koguaeg ja ikka keelas õpetaja just mind, kuigi mina vahtisin tahvlil või õpikusse ja harva naersin nende taunide üle mu selja taga. "SANDRA KUULA!" alati sain mina noomida. Harli, Mark-Remi ja mina olime põhilised, keda ta küsis ja keelas. Vähe närvi ei aja ju.

Kasvatan küüsi ja tarbin Swansoni vitamiine for Skin, Hair & Nails. Need tabletid tõesti aitavad, küüned kasvavad kiiremini ning on tugevamad. Ma ei tea, kas neist Eestist saab, mu ema tellib need USAst. Läheb alati meelest teha enda küüntest pilti, ostsin hiljuti Manhattani küünelaki, tõesti ilusalt jääb peale. Kuid sellel on kirjutatud : longlasting. Longlasting my ass, 3 päeva pärast koorus juba. Kuid jätab kaunilt särava läike ja katab ühtlaselt :)


Oled kunagi tundnud, et su sõbranna on sind alt vedanud? Tundnud, et ta on tõsislt südametu ja kalk inimene? Mina täna avastasin, et üks mu sõbrannadest ei oma südant. Ma lihtsalt ei saa olla enam temaga sõbrannad, sest mulle teeb haiget, mida ta ühe õnnetu inimesega teeb. Ja mis kõige hullem ja südantlõhestavam on? Ta naudib seda ja kordab kõike jälle algusest peale, iga korraga toob sellele inimesele rohkem valu. Mul on siiralt kahju sellest inimesest ja ma ei saa teda kuidagi aidata ega kaitsta selle südametu mõrra eest. Palun vabandust ebasobiva väljendi eest, kuid see minu "sõbranna" ületas seekord piiri. Kõige hullem viis vaimselt haiget teha on tunnetega mängimine. Tegelikult mulle eriti see haiget ei tee, pigem vihastab välja. Ja mina arvasin, et olen kõige õelam. Aga vot on veel külmemaid inimesi.

Eile käisin Noortemöllul. Väga mõttetu "pidu". Mingid tatikad kargasid ühest otsast teise ja mõned tattlapid passisid 5 tundi diivanil, olles superlahedad. Need 13-aastased lapsed jooksku ketassae otsa. On erandeid, kuid need jakobsoni omad ajavad eriti närvi. Okei, 5 minutit peale sinna naasmist ma läksin välja suitsule. Ma ei tee, kuid peol vahel teen. Ma ausalt ei näinud seal suurt suitsukeelamissilti. Turvamees tuli ja küsis vanust. Ütlesin, et olen 17 lol. Ta võttis välja rahakoti ja näitas seda märki ja ütles: POLITSEI. Ma passin tuimalt ok ja ütles, et ma olen piisavalt vana, et aru saada, et siin väiksed lapsed ka ja mingu ma kuskile eemale suitsu tegema. Kristina ja Raidi olid piletimüüjad ja ma passisin nendega ja punusin seal samas laua juures. Inimesed vahtisid ka ja see ment irvitas ka. Muidu väga pask oli. Vanusepiirang oleks võinud olla, 16+ näiteks.

Ja mis veel, aa jaaa. 10L sadas meie klassivanemale peale ja kamandas, et me peame neile ühe meie saaliprooviaja andma. fuck off, ise te ei pannud omale aega kirja ja meil on ka vaja harjutada. Ja don't get me wrong, ma saan mõnega sealt läbi aga nende klassivanem on küll täitsa loca, oleks võinud ise aega kirja panna!

no ma suht mad as hell aga lähen pessu ja panen esimest korda oma loverdose kreemi peale mmmmm

Friday, December 16, 2011

Champagne Showers

Tere.

Okei, tegime kaks tundi proovi ja ma loodan, et kolmapäevaks oleme valmis. Keegi ei võta tõsiselt seda showd, kõik koguaeg naeravad ja katkestavad proovi ja suhteliselt võimatu on. Ja mõndasid tüdrukuid pole üldse kuulda, no nii vaikselt räägivad. Me Raidiga ikka kardame õpetaja Leinuse reaktsiooni. Äkki on see kohatu ja mittesobilik ja selle eest tuleks käskkiri anda? Haha olgu käskkiri pole nii hull, vaid A4, kus sind kritiseeritakse. Been there, got that. Piitsad on valged ja suhteliselt lühikesed ja ei sobi meie riietusega aga las olla. Aktusel passisime kindlasti üle poole aja. Rõdul olime me ja hiljem lahkusime Krissu, Marilini ja Raidiga. Üks õpetaja vaatas hästi kurja pilguga. Esmaspäeval nagunii saadetakse õppealajuhataja kabinetti, nagu alati.

Champagne Showers on ülihea, ainult instrumental-versioonis. See autotune on ikka väga hale. Natalia Killsil on küll ilus hääl aga sellel lool on vaid see pask autotune ja sellepärast on instrumental parem.

Thursday, December 15, 2011

ALATI, kui isa Soomest tuleb, tekib mu emal vajadus mind tema ees sõimata ja täna leidis igasuguseid põhjuseid, et mu peale röökida ja näidata end heas valguses ja karmi emana. See oleks nagu tähelepanuvajadus and it ticks me off.
Homme on 4 tundi ja aktus, kus pean istuma 10tundi ilmselgelt. Soome ja inglise keele ajal harjutame näidendit ja homme saame piitsad kätte. Füüsika ja mate tsüklihindeks sain kolmed. Ei tea, mis ma keemia saan. Kolme ka nagunii. Keeled on mul viied ja vene keele õpetaja pani mu käitumise eeskujulikuks. Järgmine nädal vist tuleb bioloogia, kohe kindlalt tegelt. Mind on juba selle kuradi bioloogiaga nii ära hirmutatud, et oh jumal küll. Räägitakse, et täiega raske ja maagümnaasiumi bioloogia õpetaja on tugevalt alla arvestust. Biloogias peame õppima inimese anatoomiat äkki? Ei, meie tegeleme keemia-bioloogiaga, midagi sellist. Miks pean mina seda paska õppima kui valisin humanitaarkallakuga klassi? Mul on eluaeg keemia olnud sitt ja mitte kunagi ei hakka aru ka saama! See kontrolltöö, mille ma 5 sain, oli surmvaevaga tehtud. Ma ei jaksa enam ühekski tööks 4 tundi õppida.

Ja minu hilised õnnesoovid Kamillale!


Tere.

Ma nii ootan juba jõulupidu. Meil tuleb tasemel jõuluetendus!! Ma vahetasin täna enda rolli ära. Pidin mängima kurja haldjat, aga siiski olen "balli" üks esinejatest. Tantsime koos Raidiga kuningannale, kuningale, nende beebile ja haldjatele. Ma ei saa detaile avaldada, sest mõned lugejad on maagümnaasiumist ja siis pole eriti huvitav. Kuid seda ütlen, et esimene laul on meil Rihanna - S&M ja tantsime piitsadega ja käeraudadega. Õpetaja Leinusele see vist ei meeldiks ja püüame seda tema eest ka varjata. Kuid see on ikka täiega naljakas ja supercool. Ja venekeeles käksin närvi koos paari teise tüdrukuga, sest õpetaja pani ebaõiglaselt Annalizale tsüklihindeks 3, kuigi pidi 4 olema. Õpetaja jonnis nagu väike laps ja siis laulsime jõululaulu vene keeles.

My dad on maailma parim. Kusjuures sain täna ajaloo tunniajal kõne temalt, et laeval pole enam Diesel "Loverdose" ja Burberry "Summerit" ka mitte. Tuju läks sitaks ära, ma nii lootsin, et saan mõne neist. Ütlesin, et okei, siis võtan roosa DKNY, mis mul enne oli. Väga hea lõhn aga siiski oli mul see kunagi. Nüüd jõudis isa koju ja kinkis mulle Skullcandy kõrvaklapid, "Loverdose" ihupiima ja Especially Escada parfüümi. Parem kui mu eelmised lõhnaõlid.




Wednesday, December 14, 2011

Tere.

Pole sõnu kui tropp mu arvuti on. Laeb 400 aastat ja ootan isa juba, et saaksin tema ülikiires arvutis blogida ja ükskord elus ka normaalselt youtubes videosid vaadata, ilma et see pilt seal ei seiskuks vahetpidamata. Isa tuleb homme ja ma ikka tahan "Summer" by Burberry, täna kaubamajas nuusutasin seda uuesti ja Dieseli Loverdose ka. Loverdose on hea, aga liiga kommine ja vänge. Burberry oma on värske ja hea sellise suvise metsa või lille aasa midaiganes lõhnaga. Seppäläst ostan ilmselt selle jumpsuidi, selline nagu kootud vms, kodus kandmiseks ja hästi armas. Tegelikult ostan selle Krissu slumberparty aka sünnipäeva jaoks. Ma koostan playlisti, sest ma panen sinna kõige paremat muusikat. Kahjuks ma ei saa sinna Tupacit panna, sest olen ainus, kes tema lugusid jumaldab seal seltskonnas. Minu playlistist jäävad välja igasugused lady gagad, madonnad, britney spearsid ja rebecca blackid. Dubstepi ka vist ei kuule, okei Flo Rida good feelingu loos on veits seda, aga üldsiselt ei meeldi dubstep.

Igatsen oma lemmiklinna Stockholmi. Üritan vähemalt kord aastas seal käia, see aasta käisin 2 korda kruiisil seal. Esimene oli mu lemmikute tüdrukutega kevadel ja teine oli ka sõpradega septembris. Baltic Queeni klubi ikka parim. Hommikuti käisin alati mööda tekke pohmas peaga pidžaamas ja paljajalu ringi samalajal kui teised reisijad olid sobivalt riides ja kammitud ja meigitud. i don't give a fuck. Kuidas kõlab ülikool Stockis?

will you live or simply exist?

Tere.

Esimesel tunnil harjutasime näidendit, kurat, mu näitlemisanne on aastatega downhill veerenud. Ma ei saa aru, kuidas mind üldse sinna Ugala etendusse kutsuti. Ma tundun endale nii võltsina. Keemia paaristunnil ma esitasin oma ettekannet ja guess what girls, ma ei surnudki ära. Lollakas naeratus oli koguaeg ja seletasin rahulikult. Ma olen inimene, kes räägib väga kiiresti ja igas keeles niimoodi, keegi ei saa kunagi aru ja pean 4 korda kordama. Seekord ma arvan, et rääkisin aeglaselt ja selgelt. Okei, Rivo esitas küsimusi, millele ma vastata eriti ei osanud ja ta tahtis ilmselt, et ma feiliksin täiega. Õpetaja kiitis mind, et ma teretasin klassi ja uskusin, mida ma rääkisin. Ja säilitasin rahulikku olekut, hoolimatta "selle noormehe" kommentaaridest. Polnudki nii hull, nagu ma arvasin.

Kuskil pool 11 saime vabaks ja Krissuga läksime autoga Metsakalmistule. Tema läks emaga enda vanaisa juurde ja mina läksin oma vanaema juurde. Võin paista haledana, kuid ma rääkisin seal temaga. Süütasin küünla ja rääkisin, nagu oleks ta veel elus. Mu vanaema ja Sten Kalma on kõrvuti maetud ja ma panin ka talle küünla. Olen talle alati küünla pannud, kui seal käinud olen. Ütlesin ta haua juures, et ma küll ei teadnud teda, kuid ta oli kindlasti hea ja tore poiss. Et tema saatus läks siiski väga hinge ja inimesed igatsevad teda. Mõni ei pruugigi aru saada, võib arvata, et olen imelik ja räägin iseendaga. Aga idgaf.
Siis viskas Krissu ema mind linna ja ema tiris mind Kaubamajja. Näitas mulle elukoledaid pükse. Fu, ma ei tahtnud neid. All olevast poest ostsin Manhattani pruunika küünelaki ja kõrvarõngad, pärast näitan.Siis läksime AG'sse ja leidsin ilusad teksad ja läbipaistva särgi, ostsin ära muidugi. Kusjuures see läbipaistev särk oli täitsa normaalne mu seljas. Pekk ei jäänud silma ja nabaneet kumas mahedalt läbi.

Homme ma magan üheksani, kolmandaks tunniks vaja minna. Mingi 7nda tunni aeg on teatevõistlused. Mind pandi sunniviisiliselt kirja. Lähen teen endal margi täis ka. Ainsad spordialad, milles ma hea olen, on ujumine, jalgpall, pesapall ja kuulivise (?!). Jooksmine on vahepealne. Ja siis kell 4 on rongkäik, Raidi, taun, sundis ka tulema. Reedel vist 4 tundi ja aktus. Jõulud lähenevad yay.


Ma olen seda asja kogenud vaid 1 kord elus :)


Tuesday, December 13, 2011

Tere.

Koolis läheb vist hästi. Mul on homme vaid kaks tundi. Õigemini esimene tund peaks olema inglise keel, kuid me harjutame Okasroosikese näidendit jõulupeoks, mida me esitame inglise keeles. i get to play the evil bitch, nagu arvata oli. Siis tuleb 2 keemiat ja siis saame koju. Tegelikult peaks peale keemiat järgnema 3 füüsikat aga õpetaja on haiglas. Ja siis kehalisesse ei pea minema need, kes tegelevad kooliväliselt spordiga. Kuna reedel on mingisugune pidulik päev, siis keemia jääb ära ja guess what? Ma pean oma ettekande alkaloidide kohta homme esitama. Muideks, tegin täna kaks tunnikontrolli keemia loengus järgi ja ma saan need ilmselgelt kahed. Ma lihtsalt loodan, et saan tsüklihinde positiivse. Helena blogist lugesin, et tal raskusi matemaatikaga. Kristelil jama bioloogias. Ma täitsa imestan, kuidas ma hakkama saan. Aa, sain viied vene- ja inglise keeles, mhm.

Peaksin nüüd Kristina juurde minema ja ta arvutis ettekannet tegema. Kuna minu tropp arvuti ei suuda mitte midagi alla laadida, siis pean laenama teiste omasid. Oma arust laadisin Microsoft Powerpointi aga ainus, mille ma sain, oli viirus. Great.

happens to me all the time!!!! mu käel ja teiste inimeste tagumikel on nagu magnetid mis teineteise poole tõmbuvad, no ausalt :S ega ma meelega ju, tule taevas appi. ise lähvad pihta ma ei saa midagi teha :D:D






Monday, December 12, 2011

My heart has reasons that you may never understand.

Tere.

Ei väsi korrutamast, kui raske ikka gümnaasiumis hakkama saada on, eriti kui sinu klassijuhataja sind ei salli. Ma õppisin raske vene teksti pähe, lugesin ja tõlkisin vene keelt ja tegin keemiaks uurimistööd fenooli ja aniliinide kohta. Kell on 22.00 ja ma pean õppima veel homseks keemia järeltööks. Sweet. Tegin muideks sõbral veel vene kodusetöö ära. Püüan enda õppimise kõrval ka teisi aidata. I'm not that bad at all. Ja sain ju keemia kontrolltöö 5. Ma ei tea kas juba mainisin. Aga selle hinde nägemine lihtsalt veeretas selle kuradi kivi südamelt ära. Võin nüüd täitsa kindel olla, et selle tsükli hinnde tuleb positiivne :)

Koju tulles sain suure õnne osaliseks. Mu tänaval jalutas naine koertega. Tundsin ära oma kutsu. See naine elab meie tänaval ja Roki ise läks nende juurde, sest Lotta (taks) on ta sõbranna või midagi sellist. Roki tundis kohe ära ja hakkas täiega hüppama. Nii hea meel, et temaga kõik hästi on ja ikka ei unusta oma vana peret ära. Tahaks uut koera, kuid ema ei taha ja nii mul ongi vaid üks loom alles. Kiisu. Olete vast kõik näinud.

Peaks õppima minema ja pessu minema ja tosse valgeks tagasi küürima. Ma ei tea ma puhastan neid tosse iga päev. Ei meeldi üldse, kui need natukenegi mustad on. Peaks uued tossud tegelikult ostma. Venna shoehullus vist nakatas mind.

haha i hate twilight.



Koolis oli nõme. Okei, üks asi oli siiski naljakas. Marilin hoidis ust kinni eesti keele klassis niiet mina sisse ei saanud. Ma kangutasin ust seal nagu vaimuhaige ja näost punane. Ilmselgelt mark oli ju, paralleelikad tundsid ka mulle kaasa vist. Eesti keeles läksime me Kristina nii kettasse ära, et oh sa issand. Meil oli väitlus. Mina, Kristina ja Kadri VS Taivo, Elli ja Anni. Kohtunikud olid Anne-Liis, Tanel ja Laura. Muidugi meie tiim kaotas ja teine tiim oma arust pani paika meid kuni koolipäeva lõpuni. Kõige esimene asi, mis meile Kristinaga ei meeldi, on see, kui meid üritatakse paika panna. Bitch, mind sa paika ei pane. Ma tahtsin vastu vaielda ja no ikka suht tuuris olin, aga kuna reeglid käskisid mul vait olla siis ma seal istusingi ja mõrvasin Taivot mõttes. Teisi tema tiimiliikmeid samuti. Taivo sai viimasena rääkida ja kõik ütlesid, et Taivo pani ära meile. Jah, sest tema sai viimasena rääkida. Ja mis meie teemaks oli? LOOMAKAITSMINE. Meie olime selle vastu, et loomi piinatakse ja kasutatakse katsetel. No nahhui, miks peab kass kannatama allergiat oma nahal, kui äsjatöödeldud kreem ei sobi? Loom peab kannatama samal ajal kui inimene on kuradi universumi kuningas? Vastastiim hakkas vastu panema, et kas oleks normaalne, et neid katseid tehakse inimese peal? JAH on küll normaalne! Ega sa neid aknekreeme koerale ei tee ju, raisk.

Ja siis üks päev toppisid arulagedad tattnokad koerale ilutulestiku suhu ja koer suri. Kas see on normaalne või? Jah olen jõhker ja kui oleks minu teha, pistaksin ma raketid nende väikeste värdjate perse ja siis võtaksin popkorni ja ootaks kuni need plahvatavad.

okei tsauka

Sunday, December 11, 2011

Sain oma referaadiga õnneks ühele poolele. Tundus vähesena ning pakun, et saan selle 2, but it's okay, vähemalt mu tsüklihinne ei tule 2. Homme alustan taas seda rasket nädalat, kuid nädalavahetusel toimub mingi pidu, noortemöll täpsemalt. Vanusepiirangut pole ja that ticks me off, sest ütlen ausalt, mulle ei meeldi 10-14 aastased neiud. Miks? Sellepärast, et nii palju kui mina näinud olen, on nad kõik äratõusnud tibid. Muidugi on ka erandeid. Sellised tüdrukud nagu Sandra, Triinu, Kristiin on normaalsed. Kristina on üks korraldajatest ja sebis mind tasuta sisse ju. Pilet on tegelikult väga odav, 2 eurot. Ootan nädalalõppu juba, siis on kõik kontrolltööd ja järelevastamised läbi. Ülekõige kardan seda keemia ettekannet. Peaks end lülitama jälle idon'tgiveafuckmode peale. Läheb valesti, siis läheb. Kleebin naeratuse näole ja siis kõik arvavad, et mul pohhui, et ma põrusin täiega.

Tulin Krissu juurest koju ja ema tuli juurde ja palus vabandust. Ma olin tema peale solvunud paar päeva, sest ta lubas mulle midagi aga ta ei pidanud seda. Ja ühe poisiga on läbisaamine metsa läinud. Täiesti. Võib-olla on see piinlikkust tekitava mineviku pärast. Ma tõesti üritan vahel niiöelda ära leppida ja rääkida normaalselt, aga tema teeb kõik selleks, et mu tuju putsi ajada ja terve päev ära rikkuda. Ja siis nüüd ma kustutasin ta msnist ära. Palun vabandust, kui sa seda loed ja mõtled, kui taun ma ikka olen. idgaf ja ma ei viitsi enam olla tore, kui sina ilmselgelt vihkad mind.

ja tumblr on geniaalne koht, leidsin selle olukorra jaoks ideaalse pildi


Aa, ja juukselõikusest siis nii palju, et Krissu arvates oleks ta pidanud veel lõikama, kuid mu arvates lõikas ta need megalühikeseks. Ei meeldi eriti aga otsad enamvähem terved veel. 

vabandan duckface pärast ja läksin veidi töötlusega hulluks ;)





Asjad ei näi paremuse poole minevat. Klassijuhataja otsustas mulle Ekooli märkuse toppida sisuga : Klassijuhataja ei näinud ühtki seletuskirja ega tõendit Sandra puudumiste kohta! Kui lahe. Keemia kontrolltöö läks enda arvates päris normaalselt, on lootus isegi 4 saada, kuid olen kindel, et saan 3. Kuid siiski parem, kui mu eelmised tööd. Ma õppisin selleks tööks palju ja andsin tõesti endast parima. Täna peab kindlasti valmis saama ajaloo referaadi Kuninganna Victoria kohta. Mul vaid pool tehtud ja nean ennast sellepärast, et mul polnud viitsimist sellega varem tegeleda. Reedel pean ma esitama ettekande keemias lootuses, et see parandab mu hinnete seisu. Ma ei ole eriti häbelik tüdruk ja julgen rahva seas sõna võtta, kuid selle klassi ees lihtsalt kargab süda kurku ja raske on rääkida, ilma et hääl väriseks ja nägu punaseks ei tõmbuks. Kõik vahivad sind pingsalt ja kui läheb kogemata sõna valesti, siis hakatakse räigelt maha tegema ja sellist. Paar inimest ka kommenteerivad vastikult ja raske on keskenduda. Teisipäeval vastan keemiat jälle ning kolmapäeval vastan füüsika kontrolltööd. Tahan vaheaega, timeout.

Olen igasugustest thinspiration blogidest sõltuvuses. Täna vaatasin ühte tumblrit, kus olid kõik naised mingi väga ülekaalulised. See on minu jaoks kole, ja ma ei mõista neid, kuidas nad saavad oma keha armastada. Võib-olla on see minu haige mõtlemine, mis jääb minuga eluksajaks aastast 2010. Füüsiliselt paranesin, isegi liiga palju, aga mõtlemine on endiselt sama ja ma vihkan seda. Ma ei armasta end ning seetõttu enesekindlust pole. Kõigepealt hakka iseend armastama, siis armastavad sind ka teised - väga tuttav lause? Jah, mulle loeb palju, mida teised minust arvavad. Ja minu jaoks on välimus tähtsam, kui midagi muud. there, I said it. Ma ei saa muuta enda mõtlemist. Võib-olla ma ei tahagi. Psühholoog ei suutnud mind ümber veenda, kuidas siis mina saan? Kõige rohkem kardan, et kui uuel aastal võtan alla 10 kilo, siis sellega asi ei piirdu. Ma ei oska kaalu hoida. Ma kas võtan juurde palju või jätkan alla võtmist kuni mu tore ema pistab mu haiglasse. Mulle ei meeldinud haiglas olla, see oli disturbing. Jumal tänatud, et ma ei olnud spetsiaalses söömishäiretega kliinikus, kuhu mind algselt panna taheti. Ikkagi, selles tavalises lastehaiglas elamine oli sõnaotseses mõttes põrgu. Mu liikumist piirati ja ma pidin sööma normaalseid portsjoneid, mis oli tegelikult liig. Mul topiti kõht nii täis ja veel sõimati, et miks ma piima ei joo. Peale igat söögikorda pidin ma tund aega voodis pikali olema. Oli füüsiliselt valus, magu tahtis nagu plahvatada. Vahepeal kui mu palatis teisi polnud, võimlesin ja hüppasin. Kui lasti haigla peale jalutama, jooksin treppidest üles-alla, vahtisin fuajees end peeglist tundide kaupa. Kui mind välja kirjutati, läksin emaga šoppama ja ostsin omale ilusad heledad xs suuruses teksad. Jalad nägid täiuslikud välja. Ja mis siis sai? Hakkasin juurde võtma ja igapäevaga vihkan end rohkem. Tahan uut aastat, siis saan uuesti alustada ja samas kardan ka. Kui olin 45-47kg, öeldi viimast korda, et ma ilus aga siis kui veel rohkem alla võtsin, olin juba jubedalt kõhn, kõndiv surm, anorektik ja mida iganes veel ka ei öeldud. Kuigi tegelikult olid need 7 kuud mu senise elu suurim success. Ma olin hakkama saanud millegagi, mida teised ei uskunud, et ma hakkama saan. 

Friday, December 9, 2011

le question

Eelmine aasta küsiti seda küsimust iga päev. Ma vastan siis eraldi postituses korraga ära ;)

Mis nipiga sa nii kiirelt nii peenikeseks said ?


Sõin vähe ja vähese kalorisisaldusega toitu. Hommikul 7 supilusikat Fitness hommikuhelbeid koos piimaga. Piima tarbisin vist maksimaalselt 1 supilusikat, sest mul hakkab paha piimast. Lõunat sõin koolis, kuid jätsin alati pool alles. Koju tulles samuti helbeid ning õhtul kodujuust, kuhu oli pandud köögivilju. Ma ei näksinud toidukordade vahel mitte kunagi ja vett tarbisin minimaalselt, arvasin, et see teeb paksuks. Ei söönud leiba, võid, kartulit, riisi ega ühtegi tühjade kaloritega toitu ehk siis maiused ja selline stuff.
 Istumise asemel seisin tihti, püüdsin palju kõndida ja õhtuti käisin jooksmas, kuid väikest vahemaad jooksin. Koju tulles hakkasin harjutusi tegema ja kõhulihased kuulusid alati päevakavva. Tegin nii palju, kuni kõht valutama hakkas. Imekombel ma eriti ei tundnudki nälga, no alguses tegelikult. Hiljem oli magu vist ploomisuurune ja palju sinna ei mahtunudki. 

Ja kui sunniti normaalset portsjonit sööma, siis hiljem mul oli nii paha ja nutsin koguaeg sellepärast.

Thursday, December 8, 2011

Millal see pask juba ükskord lõpeb? Ma pole mitte iial omadega nii putsis olnud. Mu suhted mõnede sõpradega halvenevad, füüsikas sain 1. Tanel andis mulle enda töö ja saan järgmiseks kolmapäevaks sealt õppida. Lasin rotti ka kontrolltöö ülesanded õpetajalt. No, tegelt ta pani selle mu lauale ja unustas kogemata. Keemias ma sain järeltöö 2 ja arvestushindeks x. Ma ei taha uskuda, et mina olengi see, see allakäinud idioot. Ma õppisin kaks tundi kodus keemiat, amiine ma ei oska eriti kuid teisi aineklasse peaksin oskama. Kui ma saan homse kontrolltöö 4, suren ma vist õnnest üldse ära. Kuid võimalus, et saan 4, on 0.02%. Ma peaksin endasse rohkem uskuma, kuid ma ei saa. Kui ootan parimat, juhtub halvim. 

Mõtlen, et äkki pole gümnaasium siiski minule mõeldud? Samas, kui ma sealt lahkuksin, siis saaks õpetaja Leinus oma tahtmise. Kuid ma ei taha mingi nõrk ka olla, hoian kümne küünega sellest õppeasutusest kinni ja suudan veel 2.5 aastat ellu jääda. Keemiast ma ei pääse, ükskõik kuhu kutsekooli ma ka ei läheks. Targem oleks siiski maagümnaasiumi jääda, vähemalt valdan 12. klassi lõpus hästi 4 keelt.


Vaatasin vanu pilte ja siis torkas mulle silma see "kaunis" 2008.a pilt. Siis leidsin eelmise aasta pildid ja kombineerisin natukene. Ma siiamaani ei teadnud, kui suur erinevus oli. Ma ei arvanud, et ma nii trulla olen. Aga jah, pilt räägib ise enda eest. Vabandage seda kõhtu, kohutav lausa. Pildilt lõikasin välja Henri Salometsa ning Rando-Kaspar Sepa. Nende kõrval olin ikka megahuge

Ja siis see paremapoolne pilt oli tehtud kuu aega peale haiglast välja saamist. Ah see perse, tahaks tagasi ja need tillukesed jalad ja nägu omfgg


jeh, ütlen ausalt, ma praegu samasugune nagu sellel 2008.a pildil, ainult et ma olen pikem, juuksed kasvanud natuke üle rindade ja kulmud kitkutud ja tukka ei kanna üleval. Ma ei tea, ma olen ikka end täiega käest ära lasknud. aga mis siis, jaanuaris alustan uuesti oma teekonda. eelkõige nende ilusate jalgade nimel :)

Wednesday, December 7, 2011

Tere.

Nutsin nagu mulle kohane on 2 tundi tagasi. Järsku koputas keegi mu ukse peale ja seal seisis nii armsalt Krissu, meekook käes. Olime umbes tund aega minu juures, õppisime koos keemiat n' stuff. Otsi omale parem sõbranna :). Ta on alati minuga, kui mul tumedad ajad on. Ükskõik kus ta ka pole, ta helistab, kuulab mind ja kui on võimalik, tuleb kasvõi rõveda ilmaga minu juurde. Nüüd läks ta koju tagasi ja eks ma natuke ikka masendunud, kuid mitte nii hullusti ja õppisin keemiat ja sain aru! Õpisin alkaane, halogeene ning alkohole, homme õpin veel amiine, eetreid ja alkeene juurde, siis olen valmis reedeseks tööks. Ma tahaksin nii väga 4-5 saada, siis on süda kohe kergem ja mu hinne tõotab tulla siis ka positiivne. Ma lõpetasin praegu õppimise, silmad on väga kuivad nüüd ja kipitavad ja uni hakkab ka peale tulema.

Enne ma magama ei lähe, kui olen saanud küüned lakitud. Tahaks uuesti geelikaid panna, aga nad rikuvad nii rämedalt enda küüsi. Ja ma viskasin enamiku oma küünelakkidest ära. Mul neid nüüd nii vähe ja ma tahaksin nüüd osta erkroosat ja läbipaistvat. Võib-olla jõuludel lasen teha omale prantsuse maniküüri Christina salongis. Võtan tablette ka juuste, küünte ja naha jaoks. Küüned veel õhukesed ja hõredad nendest geelküüntest.

Mis teie geelikatest arvate? 
Ma lihtsalt ei tea enam, mis mul viga on. Olen väga muutunud, halvemuse poole. Nüüd viimastel päevadel olen püüdnud kõike maha suruda, olla üle ning lõpetada see lõputu masetsemine. Tulin koju, ema tuleb alles homme ja olen üksi. Läksin verandale, et lasta kass tuppa ja kui ma nägin seal põrandal kausikest koos koerakrõbinatega, ma hakkasin nutma lihtsalt hüsteeriliselt. Vaatasin youtubes videot, kus poiss nuttis ja rääkis, et tema koeral on vaid elada jäänud mõned tunnid. Ma nutsin 9 minutit koos temaga, sest ma tean mida ta tundis. Ta rääkis, et ta ei pööranud viimasel ajal Maggiele tähelepanu, sest ta oli niivõrd hõivatud alati. Minagi ei pööranud oma koerale tähelepanu ja nüüd teda ei ole ja samuti mitte ka minu teist koera. Ma tunnen, et olen kohutav inimene. Mul läheb keemias ja füüsikas väga halvasti, ma ei mõista midagi. Ma karjun Kristina peale ja tülitseme klassis kõigi ees ja paljudel muidugi nalja kui palju, kuigi vahel oleme olnud tõesti pisarate äärel. Meie tülid on tihti väga tõsised ja siis pole aeg, kus naerda ja igasuguseid mõnitusi pilduda. Enamike tülide põhjuseks olen olnud mina. Mind ajab iga asi tema juures närvi, kuid hiljem mõistan, et ma tegin valesti ja kui ma nii jätkan, jään ühel hetkel oma parimast sõbrannast ilma. Minu enesekindluse tase on 0, kuid uhkust mul jagub. Mu uhkus ei luba mul tunnistada, et olen valesti käitunud ja öelnud. Alatasa püüan teda paika panna ja tema vastab samaga, kuni ma enam välja ei kannata ja loobin solvanguid, mõtlemata. Neid sõnu öeldes tunnengi end väga õela ja külma inimesena. Me oleme koos niipalju üle elanud, usaldanud üksteisele kõik oma saladused. Me tahtsime, et kui kunagi tuleb aeg, et siis me sureme koos. Ma ei kujuta ette elu, kus peaksin hakkama saama üksinda, sest teda pole. Ma ei räägi teistele neid asju, mida räägin oma parimale sõbrannale. Nad ei mõista lihtsalt ja vaatavad imekult, kuid Kristina mitte. Kui ta vaatab mu silmadesse, siis see tundub, nagu ta vaataks otse mulle hinge. Ta tunneb ja näeb, kui midagi on valesti. Parim sõbranna pole see, kellega käituda nagu maltsaga. Ja kohtlengi teda täpselt nii. Kurat küll, kuidas ma praegu end jälestan.
Ma vajun tihti masendusse ka ühe inimese pärast, kes ikka meeldib palju. Mis mind kurvastab on see, et me ei suhtle üldse. Mingi aeg rääkisime, kuid ta vaid sõimas, nagu teisedki vastassoost sõbrad. Ma ei tea, ma nagu ei oskagi nendega enam läbi saada. Varem oli kõik korras, ja nüüd käis mingi plõks ja kõik on läbi. Tahan üle saada, sest tean, et maailmas on palju toredaid inimesi, kes ootavad enda ellu sellist tüdrukut nagu mina, äkki. Ma olen jõudnud selgusele, et miski ei aita. Tuleb muuta ennast ja ma püüan oma nõmeda attitude'i parandada. Kaalusin helistamist isegi Marlenile, mu psühholoogile, kuid ma ei taha ema koormata. Ta ei tea midagi minu olukorrast ja parem ongi. Marlen töötab Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus ja ta kindlasti teavitaks mu ema sellest. Kardan, et oma üritamisega muutun veelgi nõmedamaks. Ma ei oska kuidagi olla enam, teades, et tema pole iial rahul minuga. Ma ei tea miks ta mulle nii palju loeb. Nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid.

ja pilt minu kallikesest. ma igatsen nii väga teda.


Tuesday, December 6, 2011

Sain nüüd veits uluda keemia pärast igasuguste maselaulude järgi. Meik on laiali, põsed mustad ja arvutilaud on valgeid salvrätikuid täis. Cosmopolitanis oli kirjas, et vahel tuleb üks korralik ulgumissessioon ära pidada, see on lubatud. Alguses tulid nutueelsed värinad keemia pärast, hiljem tuli muid asju juurde ja eriti tema. Over on over again. Tundub eneselegi, et imelik on sellise asja pärast endast välja minna, kuid ma läksin ja ma ei saa sinna midagi teha. Nii palju muresid ja probleeme, et on vaid aja küsimus, kus sa lihtsalt murdud. Kuid nüüd mul hakkas palju parem ja ma võtsin keemia õpiku ja hakkan nüüd õppima tänast materjali - küllastunud ühendid. Ma pean hakkama saama ja saangi. 
Tere.

Mul on üha enam selline tunne, et ma olen totaalne failure. Ma käisin keemiat järgi vastamas, ma ei osanud. Saan 2, mis vist parem kui 1. Mul kontrolltöö reedel, ja kui ma seda 3 ei saa, siis ma ei tea mida teha. Ma ausalt õpin, ma ei mõista lihtsalt. Ma teen kindlasti ettekande 16. detsembril. Ehk natuke aitab tsüklihinnet tõsta. See ettekanne tõesti mu viimane lootus. B' toob homme vist mulle oma tunnikontrollid, et saaksin õppida ja veits targemaks saada. Kuid ma hakkan õppima täiega õpikust ka ja lõpetan nagu mu endine klassiõde, kellel pea kuumenes sõnaotseses mõttes üle ja peas olid enesetapumõtted.

Pean 12ndaks saama valmis Victoria I referaadi ja järgmiseks reedeks alkaloidide ettekande. Ma tunnen, et mul hakkab depressioon tekkima.

olen seda siia varem ka lisanud, aga see täiega rahustab maha






Monday, December 5, 2011

Ma ei oska, ma ei taha, ma ei suuda. Minu keemia hinded on 2, 4,1, 3-. Kas saab veel rohkem perses olla või? Mul on see totaalselt kahe seisus ja mingile suvetööle ma ei jää ja sealt koolist ära ka ei lähe. Ma vastan homme seda 1'te järgi, ma ei oska ja saan jälle 3-. See on aga mitterahuldav hinne, nagu ma just ekoolist nägin. See on punast värvi. Samas ainus võimalus hinnet tõsta on teha ettekanne. Ettekanne näiteks alkaloidide kohta. Selle eest tervet hinnet ei saa, vaid pool. Mida iganes see ka tähendama peaks. Õpetajad saavad vihaseks alati, kui ma aru ei saa. Mulle ei jõua kohale, ma õpin kodus küll aga ma ei saa aru lihtsalt. "Õpi siis rohkem." Vittu küll, kerge öelda kui ise oled 70 aastat ülikoolis keemiat õppinud.

Täna päeval oli väga hea tuju, kuid nüüd on see alla nulli. Ma igatsen teda väga palju, kuid tagasiteed ju pole ja pean ilma hakkama saama. Jõulud ka ei taha kuidagi läheneda ja tunne selline, et kui mul keemias läheb väga halvasti, siis elu on lõppenud ja mõtet edasi üritada pole. Ma ei tea miks sellised mõtted on. Ja miks ma ei taha seda ettekannet teha? Minu keemiarühmas on inimesi, kes ei hoia kunagi suud kinni ja see võib segada mind ettekande esitamisel. Ma ei tea mis saab.


Jeh, ma tean, alles tegin ühe posti tund aega tagasi aga mul igav ja eelmine postitus samuti nõme. Miks mul ei eksisteeri sellist omadust nagu kannatlikkus? Pea on seest-ja väljaspoolt juustega kaetud/täidetud. Ma ootan oma juuksurisse minekut ja samas mitte. Ma soovin minimaalselt lõigata, kuid äkki on minu juuksed ikka väga korrast ära ja katkised? Ma ei taha, et ta 10cm ära lõikaks. Kas siis need 3 aastat, kus ma oma juukseid kasvatanud olen, on tuulde lennanud? Ise olen süüdi, ma sirgendasin ja kasutasin lokitange päris palju, iga päev ning ei kasutanud kuumakaitset. Ühel paralleelklassi tüdrukul on värvitud juuksed ja ometi terved ja ilusad. Ja mina passin siin selliste katkiste ja elutute juustega. Huvitav, mitu aastat läheb aega kui saan omale juuksed perseni? Vabandust väljendi pärast, ei leidnud sobivat sõna. 

Praegu kasutan Avon (!) Advance Techniques Color Protection. Miks ma kasutan šampooni värvitud juustele? Sest mul lihtsalt ei ole praegu teist šampooni ja poe oma ma ei pane elu sees omale pähe enam. Vaatasin dokumentaali poetoodete kohta ja seal oli mingi rõve Poola tehas kus neid tehakse ja seal 100000 keemilist ja mürgist ja kahjulikku ainet. Igatahes, need Maxima ja Säästumarketi jt omasid ei soovita.

hea lõhna jätab, pikemaks ajaks.



Ma arvan, et olen õnnistatud küllaltki hea näonahaga. Mul ei ole aknet, õnneks. Vahepeal on punaseid täpikesi ja siis ma olen kogu maailma peale vihane. Peitepulk mul ka imeb, ei peida see midagi, shitpulk ma ütleksin. Varem oli mul rasune nahk kuid nüüd ketendab ja kisub kuivema poole. Kasutan hommikul ja õhtul kreemi ja koolist tulles püüan alati meigi maha võtta, et nahk hingata saaks. Kahjuks on mul tedretäpid, mis mind küll väga ei häiri kuid ikkagi nad ei meeldi mulle. 

Selline kreem mul siis. Hea lillelise lõhnaga ja niisutab väga hästi!


hola

Tänane koolipäev läks väga kiiresti. Ja kujutate ette, ma sain ju keemia töö 3-! Tuju läks heaks lausa. Ma olin saanud seal ükspäev ka 4, aga see oli paaristöö pinginaabriga. Muidu mul seal väga õnnetud hinded ja ma loodan, et saan veerandi ikka kolme kätte. Võtsin julguse kokku ning läksin õppealajuhataja juurde. "Kas sa oled see Anu?" Küsis ta kohe. Ei ma ei ole Anu ja siis rääkisin, et mul 19 põhjuseta puudumist, kuigi tõendid olid saadetud juba ammu õpetaja Leinuse meileaadressile. Pidin homme klassijuhataga rääkima. Oh, gon' be a bumpy ride. Muideks, peame jõulupeol "Okasroosikest" tegema. Mina sain omale 13. haldja osa. Ma saan ka vist rääkida, isn't that great? Ma pole vist näidelnud 4-5 aastat. Kuningas on Tanel, Krissu 12. haldjas ja konn on Karmen. Ta ei tahtnud konn olla ja siis me väheke muudame skripti ja konna asemel on ilus printsess välismaalt lol. Ülejäänud klass on haldjad ja mõni võib-olla teener võimidagisellist.

Jõuludel ostan vist omale lühikesed püksid, sportlikud. Jõusaalis ei taha käia pikkade pükstega. Täna sain eesti keeles 4 ja tegin endaga diili, et kui saan 4 siis järgmisel aastal läheb -15 kilo. Suvel ei taha ma oma paksu persega ringi ka töllerdada. Aga et ma ei saa sellega hakkama või? Miks ma ei peaks saama, kui kord sain ja uskuge mind, kevad on allavõtmiseks just kõige parem aeg. Pole erilisi pühi ega midagi, ilmad soojenevad ja saab taas väljas lolliks joosta. Tuleb üks sportlik aasta. Praegu ma isegi ei üritagi alla võtta. Miks? Et jo-jo effecti lõksu langeda? Ma ei piira end detsembris ja teen mis tahan. Ja mulle "väga läheb" korda mis inimesed arvavad minust praegu. Minu elu ju. Söön millal tahan, magan millal tahan, pidutsen millal ja kus ma tahan, suren millal tahan, puudun millal tahan :)

Ja aitäh kõigile kes soovitasid puudreid! definitely going to ostma mõnda neist.

Ja Aivil sünnipäev. 16 on ilus arv. Palju õnne veelkord!


Sunday, December 4, 2011

jeh, siin ma nüüd istun, kuradi muna peas mis maha ei tule. Ma proovisin kurikuulsat munamaski. 2 muna, 1 slp õunaäädikat ja 1/4 tassi mineraalvett. Hoidsin peas 5 minutit ja pesin jaheda veega. JAHEDA. Kuuma veega ei tohtind, muidu oleks muna tükki läinud. Ma loputasin jaheda, peaaegu et külma veega ja ikka jäid mingid tükid pähe. Kammisin õnneks kõik välja. Siit moraal : mitte iial ära pane omale muna pähe. Jämejalga pista värdjas, kes selle mõtte peale tuli.

Ma ei ole mitte midagi õppinud, kell on pool kaheksa. Need tööd võiksin saada viied. Ja homme alustan uut nädalat, seda nõmedat, igavat ja rutiinset nädalat jälle algusest peale. Uus aata võiks olla, siis ma olen kindel, elu on ka parem.

Jedwardi muusika sucks, kuid nende mistletoe cover on nii hea ja hääled ka armsad. Superlook ka. Blonde men are taking over the world jeh.


Tere.

Täna on imelik päev. No ei ole imelik, aga selline natuke naljakas ja kahtlane päev. Nö ühe asja anniversary, ise ka ei suuda uskuda, et sellest juba aasta möödas on. Tegelikult see tegu, mille mullu korda saatsin, polegi nii oluline kui see inimene, kes mängis tol päeval suurt rolli mu elus. Eks see päev muutis mingil määral mu elu.  Ja praegu on nii tuim olek, mul on nagu pohhui sellest ja sellest inimesest ka. Olen viimastel päevadel olnud suhteliselt emotsioonitu. Homme tuleb kontrolltöö inglise keeles ning ajaloos. Mul ei ole mingit tahtmist praegu sellega tegeleda, kuigi mulle meeldib mõte enda harimisest erinevalt Kermost, kes istub forever in jail, ma loodan vähemalt, et ta seal on. Vabandan nende ees, kes on tema sõbrad ja tundsid, et minu poolt öeldu on ebaõiglane ja labane. Minu jaoks pole siin labasusest märkigi ja sellised inimesed peaksid elu lõpuni kartsas kõdunema.

Olen suhteliselt otsustusvõimetu ja palun teie abi parima puudri leidmisel. Mul praegu mingi kreemjas "puuder"" Avonilt ja see ei meeldi mulle. Jätab kergelt kollaka varjundi.


Millist teie kasutate ja mida soovitate?