Wednesday, March 28, 2012

why am i doing this to myself? because i deserve it.


i made my decision, kooli ma homme ei jõua. süütunne siiski närib juba, homme läheb see tunne hullemaks kindlasti. kuid õpetaja arvates oleks kahtlane, et läksin poole päeva pealt minema ja järgmine päev jälle platsis. enesetunne ka just ei ole kõige parem ja kui veel arvesse võtta seda, et klassijuhataja ei salli mind silmaotsastki, on ikka väga hea küll. mul on ikka veel meeles see, kui ma küsisin luba matemaatika tunnist lahkumiseks koos tüdrukutega ja ta tegi mind kümmekonna õpetaja ees maha öeldes 'pff sind ma ei lase elu sees mingist tunnist minema'. jah tean, et kahel esimesel tsüklil polnud ma just kõige eeskujulikum õpilane aga kolmandal ja neljandal tsüklil võtsin end tõsiselt kokku ja pole puudunud peaaegu üldse. hinded on ka paremad, ok keemia välja arvatud. miskipärast arvan, et kui homme puudun siis tulevad räiged jamad aga oh well. kuna homme on terve päev aega siis õpin veel soome keelt ja loen oneginit, mis on ilmselgelt üks jubedamatest ja nõmedamatest raamatutest. by the way ma sain fausti suulise jutustamise viie, kuigi õpetaja ütles, et loen liiga pealiskaudselt ja mõned mu nö faktid ei pidanud paika. excusez-moi aga see raamat oli keeruline.
  ema tuli just koju, kinkis mulle märtsikellukesi, nii armas ema mul! :)




Tulin just koolist koju, olin vaid kolm tundi. Ma ei tahtnud õpetajale öelda, et lähen, sest muidu ma poleks võinud ära minna. Mul oli veits sitt olla + sööklas sõin apelsini ja muidugi ajasin kõik oma lumivalge särgi peale ja ma ei tahtnud sellega kogu ülejäänud päeva olla. Matemaatika ja keemiad olin ära, täna vist lõpetan ära oma polümeeride õpimapi ja reedel annan ära ja saan kahe, vähemalt ma arvan, et saan. Kuigi ma olen seda kaks nädalat teinud ja mitusada lehekülge kirjutanud aga kindlasti leiab õpetaja põhjuse, miks mulle kaks sisse panna. Igatahes, ma ei viitsi homme kooli küll minna. Ma veel mõtlen selle üle haha.
  See teema mind  juba nii ära tüütand aga ma ütlen alati endale, et saa üle, he's not worth it. Ma ei saa lihtsalt kõike peast välja visata just like that ja mõtted leiavad alati tee temani, ikka ja jälle. Suvi on tulekul, suvi on ilus ja äkki saab meil ka kõik korda. See pole küll selline soov, mida soovin igapäev 11:11, just a thought. Alati over the moon kui hästi läbi saame.

Michelle ikka lemmik

Monday, March 26, 2012



Ma sain keemias jälle kahe, seekord töövihiku eest ja kirjas oli, et ma peaksin õppima materjali kasutama ja aega planeerima. fu, ma olen alati keemias end lolliks õppinud ja sitad tulemused tulevad iseenesest. Kui aru ei saa, siis ära looda üle kahe saada. Igatahes, suhteliselt jama seis on mul aga mis siis, juhtub ikka. Homme on bioloogias töö, inglise keeles pean mingi retsepti kuskile blogisse üles riputama ja soomet õppima + ma lugesin fausti lõpuks läbi ja nüüd laenutasin onegini. Vaene mina. Lollitasin veits veebikaga, igasuguseid lõustasi tegin aga seekord ma neid siia ei paneee

Marilin tõi mulle tenerifelt laheda BETTY BOOP tulemasina. Jätan selle suveniiriks, ma ei suitseta :)




ja siis ema ostis kunagi mulle koledad prillid, reaalselt terminaator näen välja.




dagens facelook vist

Peab nüüd bioloogiat õppima. gosh kuidas mulle kool meeldib.

Sunday, March 25, 2012



Ja jõudiski vaheaeg lõpule, mis on hea. Ma tahan need kolm jubedat nädalat koolis ära käia ja siis on juba lihtne. Keemias on vaja lõpuni kirjutada arutlus ja teha sisukord. 10. aprillil lähen seda kahte järgi vastama, kuigi ma ei looda üldse kolme saada. 13. aprillil sõidan Tartusse olümpiaadile, ma üldse ei taha. Pole see vaheaeg üldse soomet õppinud, ma ei viitsi ja mul muud tegemist. Enda soome rühmas olen alati teistest paar sammu ees aga kui ma Tartus proffidega kohtun, on ikka loll tunne küll. Kümnes klass on kuidagi väga kiiresti läinud, natuke üle kahe kuu veel ja siis kõik. Samas ma ei taha sügisele absoluutselt mõelda, täiesti võimatu milline kaos tuleb. Üheksandikele soovin eksamitel edu, ma loodan, et te kõik kukute läbi. hehe jk.

Ilusa ilmaga pildistama, mis sest et silmad vesistasid nonstop ja külm oli.







kram och puss till alla mina underbara läsare :)

Saturday, March 24, 2012



oh my.. lugesin eelmist postitust, suu ammuli. Raske uskuda, et selle kirjutasin ma kõigest paar tundi tagasi. Mul on midagi paigast ära, tõesti bipolaarne vist. Tuju on uphill läinud. Iga päev kõiguvad mu meeleolud drastiliselt üles-alla, mis on häiriv. Ma tean, et kõigil naistel on niiviisi aga minul on millegi pärast hullemini.

Ma olen lapsest saati obsessed olnud kõigega, mis on ameerikateemaline. Riided, millel on ameerika lipp ja olen omandanud puhta aktsendi, so i think vähemalt. Eelmisel aastal Stockholmis olles kammisin poode, otsides selle lipu mustriga bikiine, Bik Bokis pidi olema aga jah, ära ostetud ja siis ma nägin seda imeilusat särki mille ma kohe krabasin ja letile viskasin.

samasugune nagu siin pildil, can't wait to wear it again




perhaps it's time for me to finally let you go


Võtsin märtsikuus alla natuke üle viie kilo, kaal on nüüd stabiilsem. Veebruari lõpus käisin veepargis ja seal end kaaludes sain mini infarkti, ma pole mitte iial nii palju kaalunud. See kuu olen igapäev intensiivselt trenni teinud ja söömist piiranud. Ma tean, et seekord õnnestub mul see, sest olen juba kuu aega vastu pidanud ja tunne on hea. 10 kilogrammi on plaanis veel kaotada, sest mu jalad ja nägu häirivad mind kõige rohkem. Enne alustamist lubasin endale, et sellest ei saa mu kinnisidee enam, sest ma tean milleni see viib ja püüan tuju positiivsena hoida aga see ei tule välja. Mul on harva hea tuju ja emaga on jälle igasugused tülid. Võib-olla on halb tuju tingitud sellest, et ma vihkan oma peegelpilti, sest ma vahin sinna 800 korda päevas. Mis enesekindlusest siin üldse juttu olla saab. Täna öeldi, et olen emotsionaalselt tugev tüdruk aga tegelikult ma ei ole, ma arvan. Mulle ei meeldi mõelda, et olen weak aga tundub, et see on fakt. Ta arvas, et kuna ma olen nii kaua kinni hoidnud oma südameelanikust hoolimata sellest, et see inimene on mind kui sitta kohelnud, olen tugev. Mul on palju nõrku kohti, mis ilmselt aktiveeruvad iga päev. Ma olen iseenda suurim vaenlane, ma ei hooli oma tervisest, ma rikun seda ja mille nimel? Ma jätaksin praegu selle põhjuse enda teada. Raske on toime tulla on a day like this. Ma ei arva, et olen ainukene, kes struggles everyday with it ja tean, et kõigil on probleeme ja own insecurities. Teised inimesed lihtsalt oskavad kõige selle sitaga toime tulla, mul jääb üle vaid õppida, kuidas ületada enda probleeme. Kergelt hopeless olen praegu aga ma üritan hakkama saada. better days are yet to come :)
  Tore, et mu keemia õpimapp hakkab lõpule jõudma, 13 A4 olen juba täis kirjutanud. Kogu vaheaja tegin seda. Selle õpimapiga pean vist kooli kaasa võtma igasuguseid asju, millel on polümeeri tähis. Joped, sokid, leivakotid... gon' be so much fun jaa. Ma ei saa aru, kas ma pean klassi ees oma sokke demonstreerima ja rääkima, millest need koosnevad? Järgmine nädal hakkan veel järeltööks õppima, et oma kahte parandada. Tegelikult ma parandan selle jälle kaheks või üheks. Pea ei võta enam keemiat, kuigi ma pean veel kolm nädalat sellega tegelema.



Kell on 1 varahommikul. Jah, varahommik mitte öö. Mulle meeldib ka siin blogis iseendaga rääkida. Mõned väidavad, et mu otsekohesus on suur pluss ja neile meeldib, et olen läbi ja lõhki konkreetne ja temperamentne tüdruk. Peaks end tegelikult veidi tagasi hoidma, temperamentsus niimoodi isiku omadusena mulle ei meeldi. Pool tundi tagasi rääkisin ühe inimesega ühest teemast, ma olen alati hoidunud sellest aga nüüd ma küsisin sadamiljon küsimust ja nii otse kui üldse küsida saab. Ma ei taha lihtsalt keerutada vaid tahan otse ja selgelt ja arusaadavalt küsida. Ma ei kahetse midagi, mu küsimused võisid tunduda paljudele simply rude aga vähemalt sain vastuseid, loomulikult vähem kui ma lootsin aga ei saa kõike korraga. Üldiselt, kõnealuse inimesega on naljakad lood - me ei saa läbi ja oleme lihtsalt tuttavad aga miski minus siiski sunnib teda küsimustega pommitama. Tegelikult usun, et tänane conversation jäi meil viimaseks, või vähemalt me ei räägi enam pikemat aega, ma arvan. Peaks pull myself together ja unustama need küsimused, mida ma ikka väga haigelt küsida tahan.
Teemat vahetades peatun korraks ühe teise inimese juures, kes mind juba pikemat aega närvi ajab. Ta on lihtsalt mauk. Me Kristinaga armastame seda sõna kasutada, me ei tea mis see sõna tähendabki aga it sounds hilarious. Ta helistab mulle igapäev ja just öösel ja bitch, how dare you to interrupt my sleep? Sõimamisest pole kasu. Olen mõelnud, et laseks kuidagi ta blokeerida, et ta mulle enam helistada ei saaks. Mu kõikvõimsas peas on veel selline idee ka olnud, et muretseks talle lähenemiskeelu. Inimene lihtsalt ei mõista, et mul ei ole absoluutselt mitte mingit huvi. Kui keeldun temaga kokkusaamast, siis anub põlvili ja pakub, et tuleb ukse taha. Jah, astugu muidugi minu aeda ja siin ma ootan oma haamriga, valmis talle seda näkku lennutama. Telefoni hääletuks ma panna ei saa, mul on kella kümneks äratus. Tema jutt on _______, sellel ei ole kunagi pointi ja lõppu ka pole kunagi näha. Selleks ajaks, kui teised inimesed juba teist teemat arutavad, ajab tema vanat teemat edasi ja tekitab peavalusid ja massiivseid facepalme, eriti minul. jaaaaaa here we go again just helistas mulle. Mul ei ole sõnu, peaks numbri ära vahetama.


Wednesday, March 21, 2012

i'm sitting here thinking, and i am overwhelmed with how much i love you



Lugesin eile mitmeid formspringe ja Kamilla oma juures peatusin pikemalt, ma ei ole pikemat aega nii palju naernud. Millised labased küsimused, inimesed küsivad nii isiklikke asju kuigi neil pole mingit õigust selliseid personaalseid asju küsida, i think. Naerukrampideni jõudsin Jette-nimelise tüdruku teema juures, ehe näide, why not to get wasted as fuck. Minu soovitus on, et kui sul on halb olla, siis mitte kunagi ära kasuta vetsu. Kui mul tuleb üles, siis ma tavaliselt küll vetsuni kunagi ei jõua aga pidudel, harva kui mul väga halb hakkab ja näost lumivalgeks lähen, jooksen välja kuskile kaugemale. Igatahes, ma hoidun alkoholist, sest as strange as it sounds, mulle ei meeldi juua. Vahepeal tegelt ikka võib aga mitte tihti. Suvel on teised lood haha.
  Tegin eile õpimappi, jõudsin täis kirjutada 4 lehte ja enam ei viitsinud. 10 lehte vähemalt veel vaja teha, no biggie, vähemalt saan selle positiivse hinde. Lugesin eile lõpuks ometi fausti ka, see kisub täitsa huvitavaks juba. Pool raamatut veel ja võtan ette viimase raamatu, onegini. B' ütles, et 11ndas pole enam värssides raamatuid ja see on hea. Tõsiselt nõmedad, arusaamatud ja igavad raamatud.

ma ei igatse ka teda enam eriti.



Tuesday, March 20, 2012

I wonder if he lies awake missing me the way I miss him.


Vaheaeg on olnud igav, mul vaja läbi lugeda faust nüüd once and for all. Soome keelt rohkem selgeks saada ja keemias teha õpimapp polümeeride kohta. Keemiast rääkides, ma sain suure tähtsa kontrolltöö 2. no biggie, saan hakkama, kõigest 3 nädalat veel seda jubedust ja siis on kõik. Loomulikult see hinne rikkus kogu mu vaheaja ära aga eelmisel tsüklil alustasin samuti kahtede ja ühtedega. Ma õppisin küll aga ma lihtsalt ei saanud aru, nii palju materjali korraga, kõik ainerühmad lähevad sassi. Suvetööle ma ei kavatse jääda, mul suveks suured plaanid. Igatahes, vaheaja alguses oli mul väga halb tuju, eile kirjutasin ka depressiivse postituse valmis kuid ma ei postitanud seda. Ma jälgin hoolikalt nüüd mida postitan. Kui avalikustada liiga palju informatsiooni siis on põhimõtteliselt fucked up situation, mingisugused väikesed tähelepanuvajadustega plikad levitavad igasuguseid kuulujutte ja mul seda vaja ei ole.


Vaatasin eile "Your Higness", supercool ma ütleks, kergelt ropp aga mulle meeldis.



Friday, March 16, 2012

I'm still here bitches.. and I know everything.


Vabandan, mu blogi on igav. Igatahes, täna oli suur keemia töö ja guess how did it go? Sitasti ikka, 3- võiks tegelikult ikkagi ju tulla. Inglise, vene ja soome keeles sain viie muidugi ja soome keele õpetaja andis mulle jälle raamatu/töövihiku, et saaksin ikka vaheajal kõvasti olümpiaadiks õppida. Pole mingit vaheaja tunnetki, meie tsükkel on ju veel 3 nädalat, mis tähendab veel  9 keemia tundi ja 6 keemia loengut, mis on kaunis.
 Optimist on üllatavalt raske olla, kui sind ajavad närvi paljud inimesed. Täna saadeti mulle üks labane sõnum, ühe tuttava numbrilt ja poiss vandus, et tema pole seda saatnud ja mu sõbrannad olevat seda näppinud, telefoni ma mõtlen. Väga vaimukas küll tõesti. Siis üks koolivend paneb näkku, mis on awesome. Kord räägib minuga nagu ma oleksin ta parim sõbranna ja nüüd ignoreerib ja kui midagi küsida, saan sellist ülbamist vastu, et jumal hoia. the fuck is wrong with you? Pole esimest korda, kui meessoost sõber on algul normaalne ja sõbralik ja järgmine hetk selline tropp. Saan aru, et hormoonid möllavad teise universumi ja tagasi aga miks olla selline võimatu inimene?  Kui küsin, et mis viga, siis saan vastuseks a la aaaa ei ole midagi ju mis sa ajad üldsee. Muidugi, kõik on ju korras. Täna juba jõudsin mõelda, et äkki asi minus ja mu soovida andvas suhtumises aga ma ei hakka oma iseloomu nüüd muutma puhta sellepärast. Ole sa ise - parim advice ülds või? Kui keegi hakkab dikteerima, milline ma olema peaksin ja mida enda juures muuta võiksin, siis ma seletaksin talle the amount of fucks I do not give.


stamina 2012 10HL. ma olen vasakul valges särgis


Wednesday, March 14, 2012

I wanna die in your arms here, tonight


Täna oli haigelt väsitav päev. Keemias sain isegi midagi aru. Matemaatika tunni ajal tahtsime harjutada Stamina esinemise jaoks. Homme tantsivad igast klassist tüdrukud võimlas ja meie teeme koos loodusklassiga. Mina pidin muidugi minema õpetaja käest luba küsima, sest olen ainuke, kes matemaatikas kaasa teeb. Läksin õpetajate tuppa, mis oli tulvil õpetajatest. Palusin viisakalt luba, õpetaja isegi lubas ja diivanil istus ka õpetaja Leinus ja ütles mulle ülbelt, et mida, räägi mulle ka ma tahan ka teada! Ütlesin, et meil oleks vaja homse esinemise jaoks harjutada, et meil on kava natuke sassis ja on vaja veel natuke juurde mõelda. ' Ei, teete peale tunde ja pfff, SIND ma ei lase kuskile tunni ajast minema ' ja siis mingi õpetaja irvitas ka. Ma noogutasin viisakalt ja läksin ära. Mida vittu lihtsalt? Kuidas ma sellise ülbamise ära teenisin? putsi, ma olen käinud igapäev koolis, mul on hinded korras ja tema lihtsalt teeb kõigi ees maha ja ülbitseb. Tal on mingi haige vimm mu vastu, alati on olnud. Õpilastega ei tohi nii käituda for fuck's sake, eriti siis, kui ma ei ole midagi halba teinud. Lõpuks kui tund hakkas, lasi matemaatika õpetaja ikka meid ära ja noh, ma juba tean, mis minust homme saab. Teeme kõik selleks, et Sandra elu võimalikult perse keerata thank you very much. Ei taha õpetajat küll mustata aga milleks kooli tööle tulla, kui sa ei kannata õpilasi? Eriti nõme, kui veeretatakse jama kaela puhta sellepärast, et õpilane isiklikult ei meeldi.

Monday, March 12, 2012

too hurt to give it one more chance



Suutsin kaks kontrolltööd ilusti ära teha, füüsika sain kolme, mis oli tõesti üllatav ja bioloogias sain nelja. Praegu on ees veel suur keemia töö - karboksüülhapped, ketoonid, aldehüüdid, amiidid ja estrid. Ma ei saa mitte midagi aru neist ja igal sellel rühma juures on vaja pähe õppida palju materjali ja no fucking doubt et ma nad kõik sassi ajan, sest see on tõesti üleliia mahukas. Tuleb loota kolme peale, kui ma saan kahe siis obviously I'm fucked. Tsükli lõpus on vaja teha keemiateemalist multikat. Mul ei ole sõnu, nimelt kuidas kurat ma pean oskama multikat teha? Meil käis kunagi külaline Porvoo kõrgkoolist (?) ja ta õppis meediat ja seal multikaid tegema. Aga ei, meie keemia õpetaja nõuab, et meie, kümnenda ja üheteistkümnenda klassi õpilased peame oskama seda teha, when clearly nobody has fucking taught us how to do that. Mul on niigi palju koolijamasid kaelas ja ma lihtsalt avan selle windows moviemakeri ja meisterdan seal midagi kokku. Vähemalt ma üritasin, for fuck's sake. Isegi füüsikas täna, ma ei kirjutand absoluutselt midagi kaasa aga kui ülesanded anti siis tegin kõik õigesti ära aga keemia.. meilt nõutakse võimatut ja pärast vingutakse ja sõimatakse, miks me nii madalalaubalised, rumalad ja midagi ei oska. Sellepärast, et meil on näiteks ka teisi aineid, kus tuleb shitload of homework ära teha päevast päeva. Tuleb lugeda maailma igavamaid raamatuid, millest ka midagi aru ei saa. Ühesõnaga, pea on paska täis ja peab veel 7895252 reaktsiooni pähe õppima, et vähemalt hinne 3 tuleks. Juba ootan, et need 4 jubedat nädalat juba otsa saaksid ja siis hakkab paradiis.

Ma lähen nüüd armsat keemiat õppima, et ei peaks neljapäeva õhtul end surnuks õppima.


Saturday, March 10, 2012

inspirational










I miss the look you used to give me


Eile hakkasin kirjutama aga see läks mustandikausta. Kaks korda. Täna ei ole midagi teinud ja ei tee ka midagi. Ilm on nõme ja tuju ka ei ole just kiita. Vaatan House osasid, kuulan 90ndate laule ja lihtsalt igatsen oma sõpra. Sõbra kaotamine on alati heartbreaking. Meenutades 3-5 aastataguseid hetki, tuleb meelde üks sõbranna, kelle tõttu kogesin esimest mental breakdown sort of a thing. Olime päris mitmeid aastaid parimad sõbrannad ja ajapikku hakkasime eemalduma ja siis enam ei suhelnud. Pidasin ikka teda parimaks sõbrannaks aga tal oli juba teine olemas ja nutsin nagu 5-aastane nii kodus kui ka koolis. Kutsusin ta ükskord keset tundi koridori ja siis lihtsalt nutsin ja küsisin luksudes ja lämbudes, mis meist saanud on ja kas ta vihkab mind. Ükskord kuuendas kinkisin talle lihtsalt kaisukaru ja šokolaadi, me ei suhelnud ega midagi aga lihtsalt tundus õige talle midagi armsat ja sõprust sümboliseerivat kinkida. Praegu sellele mõeldes hakkab mul väikesest vaesest Sandrast nii kahju aga the good thing is, ma sain kuidagimoodi aja jooksul üle ja nüüd on mul olemas minu Kristina, kes on sajandite jooksul alati kõrval olnud, nutnud koos minuga, naernud pooleks end minuga. Paneme päevast päeva end piinlikkesse olukordadesse, sest seda oskame me kõige paremini ja see on lihtsalt nii naljakas alati. Sellest sõbrast, kes mul siiani mõtetes on, olen talle nii palju rääkinud ja kunagi nooremana ja sadu kordi lollimana mõtlesin auto ette hüpata. Praegu sellele mõeldes ajab teismelisus väga närvi, see ülereageerimine, liigne emotsionaalsus ja crap. Kõndisime paala järve ääres, ma olin muidugi drunk as fuck, ei seisnud ise püstigi eriti ja siis tuli mõte, et miks ma elan kui mul ei ole seda inimest, kellest ma nii palju hoolisin ja siis haaras Kristina tugevalt mu käest nii et mul valus hakkas ja siis vajusin lihtsalt asfaldile nutma. was he worth it? See on ka üks põhjus, miks ma enam nii palju ei joo, väldin neid hullumeelseid, depressiivseid mõtteid/ideesid. Sõpradega on nii, et kui sa teed ühe vea, suure või väikese, andestavad nad sulle. Võib-olla mitte kohe, aga aja möödudes kindlasti. Kuid mitte tema, ta lihtsalt ei andesta. Ma ütlesin ta sõbrannale midagi mida poleks pidanud ütlema, pliks sai valesti aru ja it ruined fucking everything. See kõik kõlab praegu haiglase halamisena aga selleks blogspot olemas ongi. Võib-olla ka lihtsalt illusioon, me võib-olla polnudki päriselt sõbrad. See "sõprus" oli ilmselt mingi tagamõttega, seda sain teada kuid hiljem. Huvitav, millal ma lõpuks lahti lasen sellest, kas läheb jälle nii kaua nagu mu childhood sõbrannaga või. Ma pakun, et kauem. Lapsepõlve sõbrannaga seotud mälestusi on palju aga need pole nii sügava tähendusega. Temaga aga oli vähe mälestusi kuid minu jaoks väga tähtsa ja sügava tähendusega. so cool, sai lõpuks kuidagi ka kirja pandud ja kohe parem olla


Thursday, March 8, 2012

I'd explain it to you, but your brain would explode.


Pole mingit naistepäeva tunnet. Kõik õrnema soo esindajad mu ümber nii õnnelikud aga mina olen stressis. Mul on homme kaks kontrolltööd, matemaatikaga ma saan hakkama aga füüsika - ma ei mõista mitte midagi. Kardan, et tuleb tsükkel kaks. Ma küll püüan õppida täna palju aga mis seal õppida kui kohale ei jõua. on the bright side - võib kasutada paberit, kus on kirjas kõik valemid. Kardan võib-olla liiga palju aga mind rahustab fakt, et järgmine tsükkel on see kõige hullem läbi. Soome keele olümpiaad tekitab veel ärevust ja pessimistina olen kindel, et saan viimase koha. Ma ei ootagi esimest kohta aga panen oma oskused proovile. Saades näiteks 3-5. koha, oleksin ma superõnnelik, sest see on ka hea tulemus.
 Kool võtab ära igasuguse pidutsemistuju. Sõbrad käivad iga nädalavahetus rubiinis ja järgmine päev räägivad, kui cool seal oli ja millest ma ilma jäin. Ma ei taha minna, sest mõtted mu peas keerlevad vaid kooli ümber ja rubiin mulle isiklikult ei meeldi. Olen varem öelnud, mida arvan sellest kohast. Kindlasti rikub mu enesetunnet see 'kompliment', et ma olen mingi lambikas ja i ain't worth shit. Oleks mulle seda öelnud mingi tüüpiline douche, oleksin ma midagi teravat ja hullemat vastu öelnud aga talle ei tahtnud midagi halvasti öelda. Ta on olnud mu vastu tõeline mölakas for no fucking reason ja mina kuulan ära ja hoidun solvamistest. weakness.


isa kinkis mulle ilusa koti ka :)



Ma ei taha praegu mitte midagi teha, vaid Merily  blogi lugeda ja House osasid vaadata. Füüsika ja sellega kaasnev crap võib oodata paar-kolm tundi.


Wednesday, March 7, 2012

treat me like a joke and I'll leave you like it's funny


Tere.

Käisime siis hommikul koolis ära, minu üllatuseks olid mõned ülesanded, mis kodus tegin täitsa õiged. Õpetaja tegi paar asja selgeks ja kontrolltööd ma ei peaks kahte saama. Avastasin, et sobin imehästi õpetajaks. Kristina pidi pähe õppima vene jutustuse ja ma piinasin teda seni kuni ta veatult rääkis ja ta sai viie. Igastahes, peale kooli kõndisime linnas ringi, käisin kaubamajas ära ja otsisin puudrit. Leidsin hea Lumene mineraalse puudri, täpselt minu nahatoon.


Koguaeg mõtlen, mis mölakaid siin Viljandis ikka leidub. Tõsiselt kahepalgelised inimesed. Rääkisin eile temaga ja ma olin sõbralik, ma alati olen. Minuga hakati jälle ülbitsema ja see on juba nii olnud poolteist aastat. Ma usun, et iga inimene on väärt teist võimalust. Teist võimalust end parandada. Hinges kripeldab, et üks kord oli meie läbisaamine okei ja järgmine päev ta ei olnud enam see sama. Küsisin eile sada korda, mis juhtus, kas ma tegin midagi valesti, mis tal viga on ja ta ütleks mulle põhjuse. Ignoreeriti ilmselgelt ja lõpuks ütlesin talle välja, mis has been tearing me apart poolteist aastat juba. Arvasin, et ta hakkab normaalseks ja ütleb midagi sobivat aga mida sa egoistilt ootad? Ma olin vihane lihtsalt, sain vastuseks mingi okei ja lõpp. Positiivne on see, et ma ei kavatsegi enam midagi üritada, sellesmõttes et normaalselt läbi saada, nagu inimene inimesega. Miks olla inimese, kellel on sinust pohhui ja kes arvab, et oled lambikas, vastu hea? Olen ise süüdi, et olen idioot olnud ja seda varem ei taibanud. Olen kõike läbi lillede vaadanud ja ei märganud, millist kahju mulle tehakse. See on nii tüüpiline, ma olen mina ise ja tal sellega probleem. Muidugi aetakse kogu sitt minu kaela aga olla mina ise on palju kergem kui olla see, kes ma ei ole. Ma ei saa endast ka aru, miks suhelda "sõbraga", kes arvab, et i ain't worth shit. 

had fun with my webcam once again, hea kvaliteet.





Tuesday, March 6, 2012


Täna oli bioloogias töö, ma usun et ma kahte ei saa, ma siiski õppisin 2 tundi seda. Homme ei pea kooli minema aga ma lähen varahommikul, küsin keemia õpetajalt kuidas töövihikus ülesandeid lahendada, Kristina läheb vene keelt vastama. Ma oleks täna peaaegu vingugaasi kätte ära surnud, ma ei avanud siibrit (?!) all keldris aga siis aitas Krissu mul seda korralikult põlema panna. Sain uue veebika ka, had some fun





Saturday, March 3, 2012

fuck you, i was worth it.


Kool on nii sita mõjuga, mu uni oli katastroofiline. Nägin ilmselt kõiki, keda tunnen unes, highly disturbing , klipid vahetusid sekunditega, ehmatasin 7.30 üles, pea valutas haigelt ja siiamaani valutab. Laupäev on olnud siiamaani väga igav, läksin tund aega tagasi välja jalutama, kõndisin sõiduteel, sest seal oli asfalt. Tagant tuli auto, ronisin üle 2 kilomeetrise mäe kõnniteele, ei märganud, et seal libe ja käisin selili, kukkusin käe peale ja ise ka imestasin, kuidas ma luid ei murdnud.

igatahes, ma ei oska midagi rääkida enam. aa ostsin uue Manhattan küünelaki, ma ainult selle firma omasid ostangi, jäävad vähemalt ilusalt peale ja trumpab isegi Chanel küünelakid üle, sest need ei jää ühtlaselt.



Friday, March 2, 2012


Tegin väikese blogipausi, excusez-moi. Ma ei tea, räägin random asjadest mis pähe tuleb. Midagi erilist pole juhtunud. Tegime eelmisel nädalal soome keele olümpiaadi ülesandeid ja mu üllatuseks sain kõrgeima tulemuse, 75 punkti 80'st. Õpetaja tahab mind aprillis Tartu olümpiaadile saata. so cool, peaks hakkama õppima. Tulevasel nädalal on sadamiljon tööd aga i ain't even mad, vähemalt ei pea kolmapäeval ega neljapäeval kooli tulema. 5 nädalat veel seda nõmedat tunniplaani, god dammit. Kui keegi tahab mu kaunist tunniplaani vaadata siis saad seda vaadata siin, pane vasakul olevast lahtrist või mis asi see on 10h ja naudi. Kõige jõhkram ja nõmedam tunniplaan i've ever seen. Kui nüüd Tartu juurde tagasi pöörduda, siis äkki õnnestub seekord kohata Karli. Meie esimene kohtumine on suht hilarious, vähemalt siis oli. See oli eelmisel aastal, 6. aprillil kui käisime klassiga Tartu Kutsehariduskeskuses ekskursiooni tegemas. Siis anti meile vaba aega ja läksime Kaubamajja. Istusime Kristinaga pingile ja siis tuli üks vana naine meile jeesusest rääkima. Ta katsus mu käsivarsi koguaeg, puuris mind oma pilguga ja ütles, et tänapäeva noored lähevad nii vara voodisse and i was like dafuq ja põhimõtteliselt sundis mind end jeesusele avama. Eemal naersid mu klassiõed, me Kristinaga olime näost peedipunased ja igahetk olime naerma purskamas aga see oleks olnud antud momendil ebasobiv. Eemal olid mingid bieberid, ehk Tartu keeli ' linnakad ', no põhimõtteliselt sellised poisikesed kes on mingi iga 13-aastase plika unistus. Siis äkki istus mu kõrvale üks poiss sealt seltskonnast, Karl, hiljem alles sain ta nime teada ja kannatas koos meiega. Südamlikud inimesed elavad Tartus.

Ma saan aru, et rasedad on väga emotsionaalsed ja mood swingidega aga natuke tuleks end ikka talitseda. Mu kunagine sõbranna on 16 & pregnant ja teda ajab närvi iga sõna mida ütlen. Siis üks ebameeldiv vene tüdruk on ka rase ja möliseb facebookis mu endiste koolikaaslastega. Ta oli mu paralleelikas ja selline bitch,et halb hakkab. Iga päev jõllitas mind 'ülbe' pilguga, klatšis mu kõrval mind ja dumb bitch ei teadnud, et ma juhuslikult russianplix olen ja igast sõnast aru saan. Enne, kui ta mõrda mängima hakkab, võiks juuksed 5 korda puhtaks pesta ja normaalsed riided selga tõmmata. Ei taha küll niimoodi solvata, kuid nii odavalt, litsakalt ei ole sobiv koolis käia.

Kummituselausuja hakkas, tsauka.