Monday, December 28, 2015

Au naturel, sort of


Ma ei ole enam brassy blonde. Vihkan väljakasvanud juuri ja ebaühtlast juuksetooni ning otsustasin tumepruuniks värvida nagu mu loomulikud juuksed on. Vähemalt nüüd tean, et mulle ei sobi hele üldse. Keegi ei öelnud, et hele sobib. Ilmselt sobib mu loomulik värv kõige paremini. 


Ja ma vahetan oma ripsmetehniku ära. Võib-olla on asi minus, mitte ripsmetehnikus. Ma käisin nimelt 5 päeva tagasi alles hoolduses ja täna ütles Krissu, kui jubedalt hõredad nüüd need on. Võib-olla mul ripsmetel ei olegi nad loodud kuradi püsima. Kuid praegune tehnik paneb mulle niigi hõredalt neid, need ei näegi üldse volüümid välja, vaid tavalised klassikalised. Minu ühe ripsmekarva koha paneb ta kaks fake ones. Ma tahan, et oleks viis. Y'know, like real fake, just the way I like it.

Sunday, December 27, 2015

Mark maas @ Rademar


Lugu avaneb nii, et ma olen viimased kolm päeva oma ajurakke koos bronhidega välja köhinud ja kodust mitte väljunud. Kuid täna mõtlesin, et ma pean end tsivilisatsioonile ilmutama ja läksin oma kinkekaartidega Rademari šoppama. Ma ei teinud ennast korda, läksingi koduriietes ja meikimata linna, sest ma olen haige ja I don't care. Kahetsesin seda kohe, kui Rademari astusin. Tegelikult ei olnud järgnev midagi hullu aga ma olin nii närvis. Loe edasi, miks. 

Spordipoe müügisaalis seisis kuum kutt with ripped body, ilmselgelt personaaltreener ja täna ta oli seal klienditeenindaja. Kuna mu häälepaelad on kahjustada saanud ja ma ei saa oma tooni reguleerida eriti, kriisatasin ma talle koledal kombel "tere". Kujuta ette chihuahua'd klähvimas. Täpselt nii ma teda teretasin. 

Valisin oma asjad välja ja liikusin letti. Ulatasin talle 60eurose kinkekaardi ja vaatasin mujale. Ma olin nii inetu, et ma tahtsin sealt kiiremini ära saada. Ta ütles: "Teil on veel 5 eurot kulutada". Ma ei tea mis transis, segaduses ja deliiriumis ma olin, aga ma ei saanud aru sellest lausest. Ma arvasin, et ma pean viis eurot juurde andma. Hakkasin rahakotis sorima ja leidsin vaid 4 eurot sularaha, pangakaarti ei olnud. Ma higistasin oma mantli läbimärjaks ja olin valmis sinna letile oksendama, sest kuidas ma nüüd talle ütlen, et mul ei tule välja. Ta vaatas mind pikalt ja lausus, et "Ei, te saate veel midagi viie euro eest valida". Ma ei hingand, krabasin paar energiabatooni, ulatasin talle, ta andis mu ostud ja ma падаваи нахуй оттудого.

Igatahes, ma ostsin Nike Pro mustad retuusid. Need istuvad jalas nagu valatult. Siis võtsin heleroosa joogipudeli ja kolm energiabatooni. 



Saturday, December 26, 2015

It's a wrap: nail lookbook 2015


Panin tänavu omale geelküüned ja nüüd on nad juba pool aastat mul olnud. Ei kujuta elu ette enam nendeta. Elu on lihtsam, kui ei pea ise lakkima ja viilima. Korra kuus salongis ja küüned alati on fleek. Siin on lookbook selle aasta küüntest.

1. Edward Cullen Nails. Fännates nahatooni puhast maniküüri, lasin kohe esimesed panna sellised värvi poolest tagasihoidlikud. Millegi pärast pani küünetehnik veel sädelust. Ei pea vist kommenteerima, et mulle meeldivad pikad-pikad küüned.


2. Kardashian Nails. Pikad ja kahvatud.


3. Ratchet Nails. See oli täielik läbikukkumine, rõvedus ja ebaõnnestumine. Ta muudkui kühveldas neid geelikihte üksteise otsa.


4. Native Nails. Ma ei tea, kuidas seda ilusat maniküüri kirjeldada. Väga ilus lakk oli ja muster meenutas kuidagi kellegi põlist kultuuri, if that makes sense.


5. Stardust Nails. Sädelev hall. Need olid ilusad.


6. Classic Barbie Nails. Siis kui mul mingi päev roosahullus peale tuli. Kahetsesin oma värvivalikut kohe kui küüned valmis said.


7. White Christmas Nails. Praegused siis. Minu ilusad lumivalged pikad jõuluküüned. Need on mu lemmikud kõigist.


Thursday, December 24, 2015


Ilusaid jõule!

Surusin oma masenduse alla, juues pudeli Cosmopolitani vahuveini ära. Ma ei suuda end kokku võtta. Olen vaid sulle, emale ja Kristinale öelnud, miks ma sellises kohas olen ja nad ei saa aru. Ema arvas, et asi on mingis kutis. Temas on ka asi jah aga ta pole nii oluline. Põhjus on mu koolieksamid ja töölt ära tulemine. Muide, ma siiski ei kukkunud ühes eksamis läbi. Sain küll jubeda hinde ehk D, aga tehtud sain. Suurepärane, et ma ei pea selle fennougristikaga tegelema enam. 

Kingituste vahetamine oli lahe. Rinellile kinkisin Givenchy kinkekarbi (parfüümi, vannigeeli ja kreemi). Vennale Hugo Bossi lõhnaõli, emale Diiva kinkekaardi ja isale raha läpaka jaoks. Ise sain alkoholi, spordipoe kinkekaarte, kruuse, komme ja koti. Jõulud on tore aeg.

Mu sõbrannad on laeval. Helena ja Kristina väljuvad kohe Rootsi poole ja Queen seilab Tallinnasse praegu. Tahaks ka laeval olla. 


Muide, vaata, kui suureks Bastion on kasvanud. Still a baby though.


Wednesday, December 23, 2015


Täna ma olen miserable, tujutu ja ei salli midagi. Suurt rolli mängib muidugi asjaolu, et tekkisid tunded täiesti vale inimese vastu. Nagu alati. Ta on väga enesekindel ja ütles mulle mõned kuud tagasi, et he'll get to my heart. Ma naersin, sest seda ei juhtu.  Ja siin ma nüüd olen, he won aga ta ei tea sellest. Ei ütle ka kunagi, uhkus ei luba. Aga tuju rikub ikka, sest tal oli õigus. Fell hard for that guy. Annab ikka olla selline ebaõnnemagnet, et hea sõber meeldima hakkaks. Sandra, võta kokku ennast. Elu ei käi nii.

Parandamaks halba tuju, läksin linna peale omale õnne ostma. Käisin Christina ja Diiva ilusalongides, värsked ripsmed ja värsked küüned. Tuju endine. Siis hüppasin apteeki, et salendavat teed osta. Teenindaja tuli minu juurde ja ma tegin ühe vale sammu, ma palusin kõhnumisteed. Teenindaja vahtis mind terve aeg hukkamõistva pilguga, ütles, et targem oleks toitumist jälgida ja sennast tekib sõltuvus. Ma olin nagu "Look lady, mul on halb tuju ja ma ei anna kaks sitta su kommentaaride kohta, anna mulle mu tee ja bye". Päriselt ma seda muidugi ei öelnud, aga mõttes küll. 

Tujutuna ja magamata ma sõitsin täna äärekividesse ja üle äärekivide, ei suutnud parklas välja tagurdada ja ühesõnaga täielik faux pas päev.


Monday, December 21, 2015

Madison Mars


 Täna hommikul läks mu vahetus maha laevalt, ma jäin natuke kauemaks, tahtsin oma vana vahetuse baarikaid näha. Nägin. Said hi. Tulin Tartu. Bussis istusin kõige matslikuma ja ülbema naise kõrval ja nagu Murphy seadus ikka, ta pidi bussis sööma. Asi, mida ma vihkan kõige rohkem. Kui keegi bussis sööb. Vihkan busse.

Volüümripsmed. See on piin. Mu silmad valutavad 8 korda päevas, sest lihtsalt lambist hakkab kipitama nii, et ma ei saa silmi avadagi. Ära ma neid ka ei võta, sest I'm a doll nendega.

See lugu viib mu mõtted kuskile New York City underground reivile kell 3 varahommikul. Lugu on maailmas suht popp. Uurisin artisti natuke, mitte midagi ei leidnud kui peale seda, et TA ON EESTLANE. Eesti Avicii, saad aru.

sick drop @0:45

Saturday, December 19, 2015


Kell on taas early morning hours ja 4 tunni pärast pean olema tööl. Ma ei ole magama jõudnud. Ma olen unepuuduses aga samas ei taha magama minna. Ma olen see vahetus aknaga kajutis ja siit avaneb imeline vaade magavale Tallinnale. Esmaspäeval annan lahkumisavalduse sisse. Pool aastat veetsin siin kruiisilaeval ja I'm not ready to leave. Ütlesin ülemusele, et ma ei taha minna aga pean. It's really fucking sad

Lähen tagasi sellele elule, mis oli eelmine aasta. Mul on nüüd aega koolis korralikult käia ja õppida. Kolmapäeval peol ja spordiklubis käia. 

Muide Joico K-pak sari on parim, mida ma juustel kasutanud olen. Eriti peale sügavhooldust, mida ma üritan teha korra nädalas. Kasutan sama sarja šampooni ja palsamit, siis kannan peale proteiinimaski ja hiljem niisutava maski ja voilà, amazing hair.


Friday, December 18, 2015


Kuna ma olen viimasel ajal igale poole sisse maganud, ei läinud ma täna magama. Kell on 3:56 varahommikul. Ma olen täna hommikusöögis korrapidaja ehk pean all olema enne teisi ehk 6:45, et joogipunktid avamiseks valmis seada ja kliente vastu võtta. Ei võtnud seda riski, äkki jään magama. Mu silmad valutavad, ma tahaks 50 tundi magada. 

 Fast forward sinna kus Laura laulab "Sa põgened kiirelt, kui poleks armastand mind" ehk 0:48. Ma surin. My fucking feels. Nagu Adelegi, kes suudab oma lugudega tuua sulle meelde seda inimest, kes sulle meeldis 8 aastat tagasi.



Tuesday, December 15, 2015


Ma tahan Nevski katedraali minna, kuulda vaikset koorilaulu ja pray. Helistasin emale, hakkasin nutma ja ütlesin, et asjad on halvasti. Mu state of mind hetkel ei ole õige, sest täna olin täiesti enesega maatasa. Ma kukkusin taas läbi selles aines, milles ma paar päeva tagasi läbi kukkusin. Ma õppisin selleks terve öö, ma ei läinud magama ja eksamis küsiti seda, mida ma pidasin ebaoluliseks. Ma koostasin ka kevadsemestri tunniplaani ja seda nähes lihtsalt olin nurka surutud valiku ees which tore me apart. Kas ülikool või töö. Sest ma ebaõnnestusin üritades neid kahte balansseerida. Jälestan neid sõnu mida ma nüüd ütlen, aga põlesin läbi. Ma olen pidanud töö pärast palju puuduma koolist aga ma olen väga õnnelik laeval ja võttes eneselt ära see õnneallikas lõi mu põhja. Ema ütles, et nad isaga mõistavad mind, et mul on raske oma elu jagada Tartu ja Tallinna vahet, töö ja kooli vahet ja nad aitavad mind through this. Ma ütlesin talle, et viimasel ajal ma ei näe midagi, mis oleks mu elus hästi, kõik on vaid allamäge läinud. Ta ütles, et kõik peavad mingil oma elu hetkel põhjas ära käima ja see on mööduv faas. Ütles, et kevadel lähed uuesti laevale kui see mu soov on, aga hetkel peaksin keskenduma ainult oma õpingutele, sest neil on võimalust mind toetada throughout university

As for täna, peale eksameid ma tulin koju ja magasin mõned tunnid. Mul on plaan ka täna öösel üleval olla, homme on jälle kaks eksamit. Õhtul lähen küüntesse ja siis laevale. Minu Baltic Queenile.



Monday, December 14, 2015


As if viimasest kahest päevast ei piisanud. Ma olen üks suur segadus. On kolmas päev panna oma toas vihma. Üleeile läksin vanemaga tülli ühe mõttetu pisiasja pärast ja teadagi ma lähen väga endast välja, kui mu peale karjutakse ja nii ma siis karjusin vastu ja esimest korda kasutasin vanemaga tülitsedes ühte venekeelset roppu sõna ja läksin oma tuppa. Minul kui lapsel ei ole mingit õigust oma vanemale vastu hakata ja sealjuures veel ropendada, see ei ole minu moodi ja ma käitusin nagu äratõusnud brat aga seal ma olin. Ma ei käitunud nagu 20-aastane noor naine, vaid ma olin 14-aastane pubekas. I lost it

Siis täna öösel ma kirjutasin õppejõule, sest mul puudus sissejuhatus eesti keele uurimisse hinne. Sain vastuseks, et kukkusin läbi. Ma kukkusin esimesest eksamist läbi.

Täna oli soome kirjandus, esseed sain ma positiivse hinde, kirjaliku eksami ma kukkusin läbi ühe punktiga. 

Kahes eksamis läbi kukkunud.

Lisaks üritasin mingi päev tagasi aidata ühte oma sõpra ja vastuseks kurjustati a la fuck your help. Nojah.

Lisaks kõigele sellele sitale ma kogen vist esimest korda elus sellist asja nagu isutus. Mul on kõht tühi aga mitte miski ei tundu isuäratav ja endale vastumeelselt midagi sisse toppida ei näi ka toreda mõttena. 

Fix this mess, Sandra.

EDIT: Naljakas küll, minu ja parima sõbranna ebaõnn käivad käsikäes. Kui mul on läheb sitasti, läheb ka temal ehk keegi sõitis täna ta autole sisse parklas. Ja see pole esimene kord, kui meil halvasti läheb üheaegselt.

Sunday, December 13, 2015


Tulevasel nädalal on mul neli eksamit. Haha. Kaks full exams, kaks poolikut. Poolik tähendab seda, et üks pool on mul juba ära tehtud. Poolikud on mul Lõuna-Eesti kultuurilugu ja soome kirjandus. Kultuuriloos ma pean õppejõule jutustama kahte loetud teost ja soome kirjanduses tuleb seminar, kus räägime, kuidas kirjalik eksam läks ja esseedest. Full exams on soome keeles ja soome keele uurimises. 

Kõige õnnetum seis on kliinilises psühholoogias, kus ma olen mingi kolm korda käinud või? Pole käinud, sest a) olen iga teine neljapäev tööl b) töövabal neljapäeval on mul samal ajal morfo praktika, mis on nii raske aine, et puududa sealt on academic suicide.

Currently taking boyfriend applications from anyone that looks like young Leo Dicaprio.



Friday, December 11, 2015

Lashes


Panin täna volüümripsmed. Käisin seal, kus tavaliselt oma ilu kohendamas käin ehk ikka sealsamas Christina ilusalongis. Mulle lihtsalt meeldib, kuidas salong välja näeb. So girly. Mu sõbrannal laeval on ülipikad ja tihedad volüümripsmed, pikkus on 15. No ikka väga teatraalne ja silmatorkav ja ta näeb väga hea välja. Läksin salongi sama sooviga. Olgu, ma ei saanud soovitud tulemust, sest tal ei olnud pikemaid kui 12. Need ei ole ka nii tihedad nagu ma tahaksin aga minu jaoks liiga tagasihoidlikud. Kuid armsad ikka. 


Kevadel ma lasin endale paigaldada klassikalised ripsmed. Astusin ühte odavasse salongi ja sain what I paid for. Ütleme lihtsalt, et päris traagiline oli ja sellised nägid mu ripsmed välja kaks päeva peale hooldust. Pooled ära pudenenud kahe päevaga. 


Thursday, December 10, 2015

Sandra Linguae


Täna ma räägin millestki muust. Oma keelelisest taustast, hakkasin täna teel raamatukokku mõtlema selle peale. Ja kuna ma puutun oma igapäevaelus kokku mitmete keeltega ja põhimõtteliselt õpin keeleteadust, thought this was relevant

Ma pean end hetkel neljakeelseks. Eesti, vene, inglise ja soome keel. Neid ma räägin pea igapäev. Rootsi keelt ma suhtlustasandil kõnelda ei oska, kuid ma saan aru, kui ma seda loen või kuulen. 

1. Vene keel. See on mu emakeel. See oli esimene keel, milles minuga räägiti ja esimesed sõnad olid venekeelsed. Nooremana oli mu vene keel kordades parem kui praegu, sest nüüd on see väga halb. Ma saan aru kõigest aga ise rääkides mul ununevad sõnad ja õiged käändelõpud ja ma asendan neid eestikeelsetega. Siberis öeldi mulle, et mul on aktsent. 


2. Eesti keel. Eesti keelt õppisin väiksena paralleelselt vene keelega. Jumal tänatud, et Viljandis ei olnud venekeelset lasteaeda ja vene kool suleti. Mind taheti venekeelsesse kooli panna. Mu kursaõde on venekeelsest koolist pärit ja ma näen, mis raskusi see talle ülikoolis valmistab. Eesti keel on ühtlasi ka keel, mis mul väga hea on. Ja saan veel paremaks, kuna ülikoolis õpin seda nö molekulaarsel tasemel. 


3. Inglise keel. Nii palju kui ma end mäletan, olen alati osanud rääkida inglise keelt väga hästi. Mul lihtsalt tuleb see välja ja ma oskan osavalt USA ja UK aktsente järele teha. Multikad ja filmid. Koolis oli inglise keel eranditult 5. Kuid inglise keele süntaks (lauseõpetus) on fucking annoying ja raske.


4. Soome keel. Perkele, mennään torille. Viis aastat olen õppinud soome keelt. Algas siis, kui suvel 2010 olin Espoos isal külas. Peale seda läksin Maagümnaasiumi, ainus kool Viljandis, kus sai soome keelt õppida. Õpetaja saatis mind kolm aastat järjest olümpiaadidele, mis toimus mu praeguses õppehoones ja siin ma nüüd olen, peaeriala soome keel ja kultuur. Ja tööl ma pean suhtlema soome keeles. 



Varem olen püüdnud õppida saksa, hispaania ja prantsuse keelt. Kõik soiku jäänud. Ladina keelt õppisin aasta ja samuti pea kõik ununenud.



Wednesday, December 9, 2015


Kuidas saab sessi mitte armastada. Ma olen ööd läbi üleval. Üleeile jõudsin ma vaevu eksamile, sest ärkasin 15 minutit enne algust. Täna öösel ma lõpetasin oma esseed soome kirjanduses ja saatsin ära. Täna varahommikul ma panin silma korraks kinni ja ärkasin jälle mõnikümmend minutit enne Lõuna-Eesti kultuuriloo arvestust. Ma ei olnud selleks õppinud. Õppisin selleks arvestuse ettevalmistamise ajal (5 minutit) ja fucking nailed it. Õppejõud ütles, et võiksin teatud asjad üle vaadata aga muidu on arvestatav. 

Täna ma ka ei taha magama minna, sest nii palju asju on, mida tuleks ja võiks une arvelt ära teha. See kõlab koledalt ja masendavalt aga magamine jääb jalgu sellisel ajal nagu sess. 

Osates mitte kokkuhoidlik olla ja jätkuvalt abusing my fucking bank account, panen ülehomme volüümripsmed. Ma tean, et nendega hakkab pihta igavene jama ja ripsmed pudenevad juba järgmisel hommikul ära. Olen vähemalt kaunite küünte ja ripsmetega sellel kohutaval ajal. 

Ja kes püherdab hetkel samuti sessimasenduses, hold on, me saame sellest läbi. Olen sinuga.


Tuesday, December 8, 2015


Deja vu. Ma ärkasin eile 15 minutit enne eksami algust. Ma jooksin taas otse voodist koolipinki. Tulin varahommikul Tallinnast ja mõtlesin, et panen mõneks minutiks silma kinni ja jäingi magama. Soome kirjanduse eksam läks normaalselt, ma loodan, et sain tehtud.

Tormist maismaal ei oska ma rääkida aga mis toimus merel, oli hull. Rootsi laev, mille peal mu sõbrannad töötavad, pöördus avamerel tagasi Tallinnasse ja meil lõi laine vastu buffee aknaid ehk laine ulatus seitsmenda tekini. Ma ei ole merehaige ja minule see raputamine ja kõikumine väga meeldis. 

Emal tuleb pühapäeval sünnipäev ja ma ostsin talle Elizabeth Ardeni  Eight Hour näo- ja kehaõli ning kätekreemi. Minu arvates on Elizabeth Ardeni ja Chaneli kreemid ja üldse meigitooted just emadele loodud. 



Thursday, December 3, 2015


Viibin hetkel oma mõnusas kajutis aboard Baltic Queen. Puhkus on läbi ja homme tööle. Uskumatu, ma olen siin olnud juba pool aastat. 

Loen nüüd natuke kohustuslikku 5000-leheküljelist raamatut ja lähen magama. No story time for you.


Mina esmaspäeval magamata eksamile jõudes



Monday, November 30, 2015

think of me long enough to make a memory


Tunnen seda kurjakuulutavat õrna pitsitust kurgus. See tähendab, et varsti on mul mandlid paistes ja valusad, 38kraadine palavik, weak legs ja ajuvalu. See jama, mis mul selle kuu jooksul on kaks korda juba olnud, ilmselt on varsti tagasi. Mul on kaks kuud opini aega ja ma ei või enam antibiootikume võtta, mis leevendavad. Uurisin siis, mida antibiootikumide liigne võtmine põhjustab. Noh, surmav kõhulahtisus, heade bakterite halbadeks muutumine ja muud toredat. Siin ma need kaks kuud olen - eksamiperiood, töö ja see väljakannatamatu valu. Ma olen oma elus praegu suurepärases kohas obviously.

Muide. Proovisin ära mingi odava vene firma tooniva palsami. Mu juustel on õrn hallikashõbedane läige. Samas kui mu 20eurone Joico toner ei tee sittagi, ainult kuivatab. 

Siin on muidugi instagrami filter peal aga you get the point. Vaata juukseid. Ja excuse my weight gain, ma olen oma probleeme Hesburgeris lahendanud.


I love every single tear you cry, I just love the way you're losing your life


Mu elus algas uus era. Veel hullem stress eksamite pärast, armastus soome metali vastu (üldiselt kõik finland related).

Saturday, November 28, 2015

there's no such thing as too much pink


Mina ja parim sõbranna olime eile konkreetselt hammered. Juhtus mõni asi, mida küll mäletada ei taha. Lahkusin taas tõdemusega, et Tartus on alati parem peol käia. Viljandis pidutsedes lihtsalt juhtub nii palju valesid asju samal ajal kui Tartus lähevad peod alati hästi.

Mu küünetehnikul Tartus ei olnud vabu aegu, nii et ma pidin Viljandisse ilusalongi minema. Salongides tehtud hooldusega ma ei ole kunagi rahul, nad ei paista kunagi tahtvat mingit ilusat disaini teha. Ma tahtsin väga barbilikke küüsi, sest I'm into this shit right now. Kuigi ma ütlesin, et võtame pool pikkust maha, kuna mul tegelikult ei tohi tööl pikki küüsi olla, jäid need ikka pikaks. Ma ausalt tahtsin tagasihoidlikumaid ja guess ma pean tulevasel nädalal ülemuse eest end peitma.


Britney Spears tuli millalgi uue lõhnaga lagedale, Fantasy Intimate Edition. Ma ostsin selle peamiselt selle nunnu pudelikese pärast. Lõhn ei meenuta kuidagi seda tüüpilist Britney Spearsi lõhna, sest paljud tema parfüümid on sarnaste nootidega. See ei ole, kuigi lõhn on ikka meeldiv. Mu Midnight Fantasy meeldib mulle kordades rohkem. Järgmisena tahan originaalset Fantasyt, see roosa. 


Friday, November 27, 2015


Sess algas. Järgmisest nädalast lendavad kontrolltööd/eksamid kaela, samuti lõppes mu puhkus ja kolmapäeval lähen laevale. Täna lähen HVNS laivile. I'll make sure i'm hammered, kui sinna jõuan. 

Kuigi ma tahaks Hansule kaela hüpata ja teda oma koju viia ja pildistada, ei käitu ma nii nagu (update: hiphop, mitte hiphip) festivalil. Ma ju literally sprintisin ta poole teda katsuma ja kallistama. Ja ütlesin, et ma armastan teda. Keep it classy nüüd Sandra.

update @3:49am: olengi hammered.


Monday, November 23, 2015


I feel alive. Valu on kadunud, kuid see tuleb tagasi nädala pärast, kui mu seekordne ravikuur lõppeb. Siis ma olen tagasi surivoodil. Peale igat ravikuuri on mõned päevad vaikus ja siis it's back. Nii ei saa elada aga selline on elu mädanevate mandlitega ja operatsioon on valgusaastate kaugusel. 

Vahepeal on küsitud siin, mis aineid võtan. Tunniplaan koosneb peamiselt soome ja eesti keelega seotud ainetest, sest duh, that's my major. Kaks ainet on mul kõrvalerialast ehk psühholoogiast - kliiniline psühho ja psüühika põhifunktsioonid. Hetkel on mul võetud 10-11 ainet. Homne päev on kõige hullem, siis on neli loengut. 

Tuesday Schedule

  1. 8:15 - 9:45 psüühika põhifunktsioonide seminar
  2. 10:15 - 11:45 sissejuhatus soome keele uurimisse (ettekanne M. Agricola kohta)
  3. 12:15 - 13:45 sissejuhatus soomeugri keelte uurimisse
  4. 14:15 - 15:45 Soome maa ja ajalugu
Aga kas mul on tahtmist homme varahommikul ärgata


Saturday, November 21, 2015


Täna ärkasin ajuvalus ja 38.3-kraadises palavikus. Jälle. Ma olen pea neli nädalat ravinud ennast lihtsalt selleks, et see kõik tuleks hullemini tagasi mulle. Ma olen täna lugematu arv paracetamoli tablette võtnud, üks jäi veel kurku kinni ja palavik ei lähe alla. Olen taas antibiootikumide peal, sest ilma nendeta I'd kill myself.  Nad võtavad vähemalt valu ära.

Ma tahtsin nii väga täna Blvckout peole minna. See pidu peaks representeerima Pariisi ööelu ja kõik peavad olema musta riietatud. Ma olin fucking spetsiaalselt selleks peoks ostnud kuradi riietuse -  must jumpsuit ja kõrged nahatooni kontsad. Ma oleksin hella bombbb välja näinud.

Mu elu hetkel






Friday, November 20, 2015

fuck youuu tonsillitis


Ma olen taas voodi külge naelutatud, sest mu taas paistes mandlid ja lümfisõlmed tekitavad tunde nagu mul oleks korraga 100 aneurüsmi ajus. Ma olin mitu nädalat antibiootikumide peal, mis võtsid paistetuse ja valu ära. Arvasin I'm cured. Sittagi. Streptokokk mu kurgus ei hävinenud, vaid oli passiivne. Lõpetasin ravimite võtmise ja mandlipõletik tuli uue hooga tagasi. Ma pean omale mingi nunnu kotikese muretsema, millest saab mu medical kit kolmeks kuuks kuni mul need jubedused kurgust eemaldatakse. Valuvaigistid, palavikualandajad, kurgusprei, losengid jne. I'll try not to hang myself selle aja jooksul, nii valus on.

Käisime täna Helenaga libedarajal. Ma karjusin nagu segane kui auto üle kontrolli kaotasin. See oli naljakas. Vahepeal tuli isegi täitsa välja. Päriselus muidugi ei suudaks millegi üle kaalutleda nagu seal. Lõppaste läbi!

Mina viimased päevad


Täna oli lõppastme esimene osa - ökosõit. Ma unustasin oma hirmu kui ma oma vana autokooli autosse istusin. Oli pime, vihma sadas ja oli tipptund. Mu isa tuli ka kaasa to support me. Saad aru, kui väga ma kartsin eelnevad päevad, et ma rikun kohutavalt liiklusreegleid. Kuid tegelikkuses see oli mul kõik vaid peas, sest lõpus ütles õpetaja, et oskan hästi sõita ja kütusekulu oligi selline nagu olema pidi. Milline kergendus. Homme lähen Helenaga libedarajale ja oleme kahekesi autos ja läheme külglibisema. Hakkab nalja saama.

Aa muide. Kõige enam ajab mind närvi busside juures see, et keegi taun otsustab bussis oma pirukaid sööma hakata, mis ajab südame pahaks. Bussis on niigi umbne ja siis need kuradi pirukad veel.. Täna pidi see inimene nagu nimme minu kõrvale istuma. Oma pirukatega. Terve sõit Viljandi ma olin lihtsalt


Ja õhtul tagasi Tartu bussile minnes juhtus teine tore lugu. Siin on minu legit dialoog bussijuhiga.

Mina: Tere, Tartusse palun.

Bussijuht: Noor?

Mina: Jah

Bussijuht: ...

Mina: Ma olen 20

Bussijuht: ....

Bussijuht: Ei tea mu silmad petavad vist täna..

Mina:



Wednesday, November 18, 2015


Täna bussijaamas sain meeldetuletust, miks ma seda vihkan. Mingi tšort tuli mulle ennustama, käskides mul talle otsa vaadata. Tegin leegid ja ta saatis mind pilguga a la I'm marked for death nüüd. Bussijaama ootesaali ilma oksendamiseta siseneda võimalik ei olnud, kuna seal haises nii nagu seal oleks kaks nädalat ohtralt alkoholi tarbitud, ööbitud ja mitte kunagi tuulutatud. 


Käisin ka kurguarsti juures ja I'M GONNA HAVE SURGERY. Veebruari alguses. 


Homme on ökosõit. Tipptund, paduvihm ja pimedus. Ma kardan seda nii palju, et ma tahaks oksendada. Asi on selles, et ma tunnen end roolis ebakindlana. Ja nüüd võõras auto ka. Suretan 200 korda välja ja saan ilmselt lugematu arv kordi pidurit. 


Monday, November 16, 2015


Istun ülikooli raamatukogus, et teiste tudengite motivatsioon oma sitta kokku võtta hakkaks ka mulle külge. Eile öösel ma tegin tundide viisi referaati ja esitlust ja pääsesin magama kell 6:00 varahommikul, sest referaadi tähtaeg oli täna hommikul. Tänu sellele ma ei jõudnud ühte tähtsasse loengusse. Vahet ei ole. Ma puudun tundidest, et õppida teisteks tundideks. Makes sense.

Mina ja mu ebatervislik liquid diet. Mul on tõsine sõltuvus kokast. 


Sunday, November 15, 2015


Ma ei ela kunagi olevikus, alati kas minevikus või tulevikus. Ehk hiljuti otsustasin, et järgmisel aastal on Baltic Queeniga farewell. Mõneks ajaks. Nii palju kui ma ka ei vihka seda tunnistada, on nii raske ülikooli kõrvalt nii kaugel tööl käia. Kuigi mõni minu töökaaslane on samuti tudeng ja saab hakkama. Ent suurim põhjus, miks ma praegu nii rabelen on selletõttu, et koostasin eluvärdjalikult tunniplaani, kus kõik tunnid omavahel kattuvad ja ei saa käia lihtsalt kõigis kohal aga kõigil on kohalolek kohustuslik. Plaanin seal olla veel suve lõpuni. Kuradi südantmurdev aga järgmisel aastal on SENIOR YEAR, ma pean selle ära tegema.

Seoses oma paistes mädaste mandlitega, mis tegid söömise piinarikkaks, avastasin, et olen natuke alla võtnud. Koju tulles olin 53.5kg. Õnnetunne. Ma olen suutnud teist aastat juba oma kaalu säilitada, kuigi vahel kripeldab soov olla 48-50, you know.. like really skinny. Kuid ma ei saa, kuna siis mul lakkab töötamast see igakuine protsess. I would know, sest nii on olnud. 

Pole nii ammu ennam klubis käinud ja segaseks end tantsinud. I miss partying. Throwback Edle sünnipäevast Pärnu klubis.


Saturday, November 14, 2015


Lõppastme koodid teooria läbimiseks ei ole endiselt mu meilile tulnud ja ma laskun taas vihasesse paanikasse. Ma lihtsalt tahan, et järgmine nädal oleks läbi. I want it to be over. Järgmise nädala kirsikesed: igapäevane pendeldamine Viljandi ja Tartu vahet, arst, läbikukkumine ökosõidul, ettekanne soome maa ja ajaloo loengus ja kohutav kontrolltöö morfoloogias. 

Tunne nagu oleks end peast soojaks õppinud. Tavapärane nähtus tudengite seas. Mul on oma kodutööde jaoks ebapiisavalt aega. 24 tunnist ööpäevas lihtsalt ei piisa. Mul on vaja päevas 15 tundi õppimiseks, 5 tundi tumblris istumiseks ja 12 tundi magamiseks. 

Käisime eile Kristinaga City Lokaalis teed joomas. Nii meeldiv koht! Mul on peal mu aegade ilusaim huulepulk - rouge pur couture by YSL toonis 56. 





Friday, November 13, 2015


Olen maha rahunenud kõige osas.. praeguseks. Läheb see kuradima lõppaste nii nagu see faking läheb. Täna saatis perearst mind kurguarsti juurde ja järgmisel nädalal saan teada, kas lähen siis opile või mitte. Enne kartsin, nüüd tahaksin väga, et need eemaldataks. Need on endiselt mädased.

Eile juukseid pestes kammisin peale palsamit peale kandes oma juuksed no tangle harjaga läbi nagu juuksur seda tegi, et kõik juuksed oleksid palsamiga kaetud. Mu küsimus on nüüd, kas seda ikka tohib teha või ei. Piiblis on kirjas, et see lõhub juukseid kohutavalt. Kuid Salon+ promob seda harja ning kasutabki märgadel juustel. Segaduses.

Vaata kui ilusa sõrmuse ema kinkis. This is so my style.




Wednesday, November 11, 2015


Olen nii pessimistliku ellusuhtumisega, et panin taas Tupaci käima, felt sorry for myself jälle. Avastasin, et üks aine nagu Lõuna-Eesti kultuurilugu, kus ma pole kordagi käinud, seal on vaja olla kohal 75% loengutest, et eksamile pääseda. Ma pole kohal käinudki, ükskord laiskuse tõttu, teine poolsurma tõttu, siis kui ma haige olin. Kuradi lootusetus. Sellest tuleneva viha tõttu otsustasin täna öösel mitte magama minna, vaid õppida, tuupida ja esseesid kirjutada hommikuni välja. 

Teine asi, mis mind rivist välja lõi, oli tänane registreerimine lõppastme koolitusele. Läksime Helenaga kohale ja saime ökosõitude ajad kirja. Ma lähen järgmine neljapäev. Seal hinnatakse ka sõiduoskust. Mis mind muserdab on see, et ma sõidan pimedal ajal, tipptund, võõras auto, närv püsti ja ilmselgelt vihmase ilmaga. Fucking ruined my mood, sest ma tean, et see läheb sitasti ja kaalul on mu kuradi juhiload. Mulle öeldakse, et keegi ei võta neid ära aga I can't help but think, what if.