Wednesday, September 30, 2015


What a mess mu peas toimub. On nagu motivatsiooni aga ei ole ka. Õppimiseks ja trennitegemiseks. Mõtlesin, et lähen täna ujuma, ma olen toredasti ümaramaks läinud ja teadupärast mulle lisakilod ei sobi. Mõni on ümaramalt armsam, mina olen lihtsalt raskemana higine fat pig nagu 12. klassis olin. Ei läinud ujuma, magasin hoopis.

Igakord, kui vaja motiveeritust trennitegemiseks, ma võtan selle pildi lahti. To never let myself go like this again.


Tuli suur inspiratsioonituhin ja kuidagimoodi jõudsin to the point kus ma olin


Nüüd jälle ümaram natuke. See selleks. I can lose that shit alati.

Ja igakord, kui mul on vaja motivatsiooni õppimiseks, võtan selle video lahti. Kus Elle Woods tahab oma ekskutti paika panna, hakates Harvardis tublisti õppima ning lõpuks saab juristiks.

"And I won't stop til I'm on top now, not gonna give up until I get what's mine."  Minu puhul baka siis.



Tulin täna viimasest loengust ära, too damn fucking tired. Ma olin kolmes eelnevas loengus aktiivselt töötanud ja vastasin küsimustele õigesti ja ma olen väga tubli. I deserved a nap.

Ah, british & american kutid. Minu silmailude top kümme. Suvalises järjestuses.

1. Noor Gary Oldman. Armastan. Ta oli the hottest 80-90ndatel.


2. Kurt Cobain. Mu traagilise saatusega crush.


3. Aaron Johnson. Bae.


4. Chace Crawford. Ta on elu. Mu laste isa.


5. Nate Buzolic. Vampiiripäevikud. Goodness gracious kui ilus mees.



6. Noor Tony Curtis. asdfvgbhnfgh


7. Niall Horan. Vist kleepuks ta külge, mataks ta soojade tekkide alla, toidaks teda vahukommidega ja kaisutaks, sest ta on nii armas I'm gonna die.


8. Noor Jared Leto. I want a boyfriend like that.


9. Noor Boy George.


10. Dave Franco.

Saturday, September 26, 2015


Üks päev ma olen täiesti masendunud, teine päev on tunne, et kõik probleemid on kadunud. Nagu täna. Ma ei tunne seda lootusetust, mis oli eile. Ma olen osanud oma tujutust väga hästi varjata tööl, sest laeval ei ole kohta for sad faces ja ei saagi olla, sest mul on siin töökaaslasi that make me laugh

Pean oma geelküüned maha saagima. Mu pikki küüniseid märgati tööl ja tegelikult ei tohiks olla. Päris ära võtma ei pea aga pikkust toredasti vähemaks. Mõtlesin, et võtan siis üldse ära, minu jaoks ei ole mõtet geelküüntel, kui nad ei ole pikad. Minu pikad hallid küüned - minu ainus sarnasus queen Kylie Jennerile. Goodbye my loves.


Mõtlesin ammu juba volüümripsmeid panna. Kuid samas vihkan fucking around nendega koguaeg, need tulevad kohe ära, koledad augud jäävad, vedeled 43 aastat tehniku juures, mõtled oma elu üle. Selle asemel proovin lashlift'i ära. Kui tulemus jätab mulje, et mul tegelikult on ripsmed, siis ma jään selle protseduuri juurde. Kui pettun nagu pea igas oma otsuses, siis panen volüümid.

Ja veel - oktoobris alustan teekonda blondide maailma. Triibutamisega. Enne olen seda edasi lükanud, sest lõpuks tuleb ikka juuksed maha lõigata, kuna minu mjörk choklad tooni juustele on see maailma lõpp. Lühikesed juuksed mulle ei sobi. Aga tead mis. They grow the fuck back.

Friday, September 25, 2015


This inner breakdown aina süveneb. Kõikide oma probleemide taga olen mina. Eile istusin teisel tekil saunas ja cried. Ma jään koolis maha, mul on motivatsioon kooliskäimiseks olematu. Mitmed ained kattuvad mul omavahel, saan käia vaid ühes kohas ühel ajal ja kattuvad tunnid on neljapäeviti, kus ma olen tihti tööl. Ma ei tea, kuidas ma eksamiperioodil hakkama saan. Esmaspäeviti pean samuti tulevasel kuul pea koguaeg puuduma, sest mul on koolitused.  Ma üritan järgi koolis jõuda, sest kui ma praegu aus olen, mul on vaja baka diplomit, et ma ei tunneks kui läbikukkunud tütar oma vanemate ees. Ma olen lapsest saati end seadistanud nii, et minul saab olema kõrghariduses kraad.

Ma võtan pärast oma koolitusi õppepuhkuse, et jõuaksin koolis järgi enne kui liiga hilja. I've thought once or twice, et äkki on targem üldse laev jätta ja kevadel naaseda. Olekski ilmselt. Kool ennekõike. Kuid ma armastan laeval olla. Siin on mu "kriisi" tuum - kool täiskoormusega, ent laeva jätta ei taha.

Olles eile omas elemendis, mõeldes oma elu üle järgi, kuidas ma ei taha silmitsi seista selle pooleksrebiva murega ja muserdades end veel rohkem sellega, et ma igatsen oma aega showbaaris oma inimestega, panin Tupaci mängima. Iga kord, kui ma ei tea, kuidas end aidata, kuulan teda, sest he helps me through his music.

"I wish I could take the pain away, if you can make it through the night, there's a brighter day. Everything will be alright if you hold on, it's a struggle everyday, gotta roll on"



Sunday, September 20, 2015


See on üks nendest suvalistest postitustest, kus ma panen pilte oma telefonist väikse kirjeldusega.

Jumal küll. I'm glowing siin. Kaks nädalat tagasi. Ma olin nii õnnelik, sest ma just läksin laevale, kui minu armas vahetus peal oli. Korraga kurb ka, sest need olid viimased päevad, mis nendega veetsin. Teadupärast läksin teise vahetusse.



.. mina ja mu kolm õde


See on peace. Kümnes välitekk kell 4 varahommikul.


Helena saatis mulle selle pildi ja ükski pilt pole mu elu vist nii täpselt kirjeldanud kui see. Väike backstory: Ükskord Cheersis ma olin veidi rohkem siidreid joonud ja silmasin väliterrassil endist paralleelklassivenda. Tundus hea mõte teda musitama minna. Pilt temast ja minust sellest hetkest.





Saturday, September 19, 2015

Nail Rage


Ilmselt on õppimiseks motivatsioon tagasi. Ma olen end väliskeskkonnast eraldanud ja süvenenud into my academic life. Naljakas, kuidas mu kõrvaleriala on põnevam kui mu peaeriala. Ehk peaeriala on mul eesti ja soome-ugri keeleteadus ning kõrvaleriala psühholoogia. Ma olen endale ühe toreda unusual hariduse kokku miksinud. 

Kristina soovitas mulle ühte küünetehnikut Tartus, sest mul ei ole aega käia Viljandis salongis. Ma vist leidsin oma lemmiku nüüd. Ta parandas ära selle jama, mis mulle ühes kodulinna salongis tehti. Eelmine küünetehnik oli pannud mulle kaks tippi nii, et nende ja minu küünte vahele oli vahe jäänud. Samuti olid küüned thick ja ebanaturaalse välimusega ja värv maha koorumas. Igatahes, praegune küünetehnik parandas vea ära ja viilis küüned kitsamaks. Ma valisin halli värvi, sest see sobib aastaajaga (ja mu tujuga). Ma tahtsin lihtsalt jätta nad lihtsalt halliks, mulle ei meeldi fancy kaunistused. Kuid tehnik paistis väga tahtvat midagi teha ja lasin mõned kivikesed panna. Pole minu stiil aga täitsa armas on. Samuti värvis ta kõik küüned üle kergelt sätendava pealislakiga, millest mul aimu polnud. I fucking hate glittery shit ja ma püüan seda ignoreerida oma küüntel praegu. Muidu olen väga rahul.

Friday, September 18, 2015


Täna sain kolm ja pool tundi kliinilist psühholoogiat. Käsitlesime skisofreeniat. Mul hakkasid lõpus käed värisema. Too much at once. Samas on see ilmselt üks lahedamaid psühholoogia aineid. Koht, kus psühholoogia puutub meditsiiniga kokku, on minu huviala. Ma väga ei näe ennast tulevikus psühholoogina, väljaarvatud rehab kliinikus, kus ma püüaksin aidata söömishäiretega inimesi. 

Olen kodus Viljandis. Tegin just suure To do nimekirja ja kavatsen terve nädalavahetuse õppida, sest kolmapäeval lähen laeva ja seal ma ei õpi. Laeval olles viibin ma oma kooliga seotud kohustustest väga kaugel, mu väike getaway

Minu suur pehme Tallink Silja hüljes, mille töökaaslane mulle sünnipäevaks kinkis so cute I died.




Thursday, September 17, 2015

Drawing & Perfumes


Varahommikul oli soome keele väljendusõpetus, nüüd on paus ja varsti lähen tagasi kooli, sissejuhatus eesti ja soomeugri keelte uurimisse. Selle aine raames läheme varsti ka Tallinnasse mingisse instituuti ja sealt lähen otse laevale, is good.

Töökaaslane minu baariseltskonnast lasi minust joonistada pildi ja all kirjaga "M/S Baltic Queen, Suvi 2015". Süda hakkas valutama. In memoriam of me working with them mu elu parimal suvel. Tead ju, et kui sa midagi väga tahad, sa ei jäta seda enne, kui oled selle saavutanud? Minu soov on nendega taasühineda ja koos töötada, that's all I want.


Mainisin varem, et täiendasin oma parfüümikollektsiooni kahe lõhna võrra. Ma nuusutasin neid poes vaid põgusalt ja pistsin kohe korvi. Ma ei saa tervet poodi läbi käia, sest mu lõhnataju kaob neljanda parfüümi juures ära.

212 VIP Club edition by Carolina Herrera. Seda on väga palju ja jätkub 60 aastaks. Lõhn kaob suht kiiresti ära ja ei ole just mu lemmik, aga hea ikka. Baasnoot on patšuli ehk Serena van der Woodsen lõhnab nii. Tsitrus ja jasmiin.


Romance by Ralph Lauren. Seda on vähe ja see meeldib mulle tonnides rohkem, sest see on lilleline. Lillelised lõhnad on minu teema. Ka siin on patšulit, sest mis mul öelda, ma olen obsessed all things Serena van der Woodsen.

Wednesday, September 16, 2015


Ajasin eile oma vanemad infarkti äärele. Päeval olin emale välja lobisenud, kuidas I'm struggling motivatsiooniga koolis käia ja mul on masendus. Ema rääkis minuga pikalt, kui väga on mul seda diplomit vaja ja kui palju uksi see mu jaoks avab. See oli reality check ja natukene tuli motivatsioonist tagasi. Õhtul oli ema uuesti helistanud aga mul oli telefon väljas, sest magasin. Nad olid mitmeid kordi Krissule helistanud ja tahtsid isegi Tartusse tulla, sest ilmselt arvasid I might have done something endale. Ma tegelen oma probleemidega, sest see on mööduv faas. Ma püherdan mõnda aega põhjas ja siis tulen välja. Praegu juba näen väikest tulukest tunneli lõpus ja õpin, kuigi endiselt natuke vastutahtmist. Kui ma sain eelmisel aastal mõnest väga raskest ainest läbi, saan ka see aasta. 

Eile oli kolm loengut ja mul oli suur tahtmine poolepealt ära minna, sest uni oli. Hääl peas ütles, et you'll stay here bitch and educate yoself. Beebisammud.

Eilne look 100% on fleek


Monday, September 14, 2015


Täna oli kaks loengut - soome keel ja soome kirjandus. Ma muud ei kuulegi kui soome keelt - koolis ja tööl. Ma ei kurda, aeg see damn language selgeks saada. Terve nädala olen koolis, sunnin end kohale vedama ja kuulama, kuigi mu motivatsioon on endiselt robustne null, mul keerlevad mõtted akadeemilise puhkuse ümber aga see on sitt mõte, sest ilmselgelt jääkski kool pooleli, mu vanemad mataksid mind elusalt ja ei andestaks mulle. 

Mul on selline tunne nagu ma oleks läinud boyfriendist lahku. Vähemalt ma arvan, et this is what it feels like. Ma kiindusin oma baariseltskonda nii jõhkralt, et I keep rewinding mälestusi oma peas, vahel tuleb pisar ka silma ja ilma nendeta on mul väga raske. Sellest tuleneb see kuradima sisemine kriis, mis mul hetkel on. Ma pean omale mingi hobi leidma. Või taasleidma. Liitun varsti jälle spordiklubiga.

Minu Kärolyn. Tema töötab koos minuga buffees ja she befriended me right away.







Sunday, September 13, 2015


Selline tühi tunne on. Like I feel nothing. Ma olen hetkel laeval ja buffet's töötamine on minu jaoks lihtne, ma teen oma asja rahulikult ja väsinud ma ei ole. Kuid süda on showbaaris ja minu baariinimesed jäid ju teise vahetusse. Ma olen sellepärast nii rivist väljas to the fucking point, et ma ei tea enam kuidas olla. Oma vahetusse ma hetkel minna ei saa. 

Kool surub. Ma pidin loobuma neuropsühholoogiast tänu ühele errorile, mida ma tunniplaani koostades tegin. Tekkis hirm, et äkki ma ei jõua kõiki aineid nüüd läbidagi 2017. aastaks. Ja siis ma ei lõpeta. Kardan mõelda isegi sellest, mis juhtub, kui ma bakalaureust kätte ei saa. Life will lose its meaning, sest ma olen pidevalt töötanud selle nimel, et minust saaks kõrgharidusega inimene.

Üks positiivne asi - sain siit vahetusest ühe tüdrukuga sõbrannaks ja kärutasime eile teineteist poekärus mööda Tallinna kesklinna öösel on our way Hesburgerisse. See oli naljakas.

Fuck it all lihtsalt, ma ei tea, mida ma praegu räägin ja nagu ennist mainisin, ma olen väga rivist väljas without emotions ja näen hetkel asju negatiivse valguse all. 

Wednesday, September 9, 2015


Ma ei ole kirjutanud, sest living da real fast life here. Pendeldan Tallinna ja Tartu vahet. Esmaspäeva varahommikul tulin otse laevalt koolipinki, väga surm oli olla. Eile istusin kohusetundlikult kõik neli loengut ära ja sõitsin Tallinna, et töökaaslastega pidutseda. Siis tulime sõbrannaga täna varahommikul jälle Tartu, magasin terve päeva ja nüüd lähen tagasi Tallinna, laeva ja homme alustan oma esimest päeva teises vahetuses restoranis. Hea on see, et paljud mu töökaaslased minu vahetusest töötavad ka teises vahetuses, so I'm not alone.

See veel ei ole overwhelming. Et ma õpin Tartus, töötan Tallinnas ja üritan millalgi Viljandisse ka jõuda, et vanemad ära ei unustaks, et they have daughter, kes pole ammu enam kodus käinud.

Wednesday, September 2, 2015


Hea tunne on tagasi ühikas olla, rahulik ja vaikne. Hoian 24/7 akent lahti, sest mulle meeldib, kui meie boksis jahe on, I don't curr, et öösiti lõdisen. Panin lavendlilõhnalise küünla põlema ja elamine lõhnab nagu lavendlikook. Meil tuli boksi uus neiu elama. Nüüd oleme jälle neljakesi - soome filoloog, arst, kirjandusteadlane ja matemaatik. Kirju seltskond.

Alustasin taas ka oma kaalulangetamisteekonda, sest suve jooksul võtsin juurde neli kilo, olen 56 nüüd. Kolm kuud ebatervislikku söönud, nüüd on aeg get my shit together. Ostsin isegi selle jaoks märkmiku, kõik mis söön, kui palju ja trenn. 


Käisin ülikooli raamatukogus ja laenutasin endale kaks psühholoogia raamatut, et end kurssi viia, mida ma õppima hakkan. Üks on kirjutatud Pennsylvania ülikooli professori poolt. Saad aru. University of Pennsylvania. See kuulub ju Harvardi ja Yale'i ülikoolidega samasse eliiti. Ma olen obsessed

Tuesday, September 1, 2015


Sophomore year at college on alanud. Tegelikult minul veel mitte, mul hakkavad tunnid alles järgmisel nädalal. Küll ma olen õnnelik ja tänulik, et ma ei ole enam gümnaasiumis. Korraldasin oma tunniplaani nii, et tunnid algavad kümnest. 

Neljapäeval lähen Krissuga Tallinna. Mõlemad laevade peale. Veedan oma viimased kolm päeva enda armsas vahetuses enne kui teise vahetusse lähen. 

Mul on nii palju asju pakitud ühika jaoks. Pool garderoobi riideid, sest koju ma ei satu just varsti. Tegelikult ma viisin mõned päevad tagasi enamik asju ära juba. Kõik võtan kaasa. Ka oma lemmikud skin care asjad.


Kodus on mul väike toa dekoratsioon mõtteis. Mul on paar asja, mida tahan seinale riputada ja mis mul juba olemas on.

Üks on see ema kingitud Raphael'i painting. Sort of. Pilt.


Ja siis üks tore silt Selveri lillepoest, so vintage