Monday, November 30, 2015

think of me long enough to make a memory


Tunnen seda kurjakuulutavat õrna pitsitust kurgus. See tähendab, et varsti on mul mandlid paistes ja valusad, 38kraadine palavik, weak legs ja ajuvalu. See jama, mis mul selle kuu jooksul on kaks korda juba olnud, ilmselt on varsti tagasi. Mul on kaks kuud opini aega ja ma ei või enam antibiootikume võtta, mis leevendavad. Uurisin siis, mida antibiootikumide liigne võtmine põhjustab. Noh, surmav kõhulahtisus, heade bakterite halbadeks muutumine ja muud toredat. Siin ma need kaks kuud olen - eksamiperiood, töö ja see väljakannatamatu valu. Ma olen oma elus praegu suurepärases kohas obviously.

Muide. Proovisin ära mingi odava vene firma tooniva palsami. Mu juustel on õrn hallikashõbedane läige. Samas kui mu 20eurone Joico toner ei tee sittagi, ainult kuivatab. 

Siin on muidugi instagrami filter peal aga you get the point. Vaata juukseid. Ja excuse my weight gain, ma olen oma probleeme Hesburgeris lahendanud.


I love every single tear you cry, I just love the way you're losing your life


Mu elus algas uus era. Veel hullem stress eksamite pärast, armastus soome metali vastu (üldiselt kõik finland related).

Saturday, November 28, 2015

there's no such thing as too much pink


Mina ja parim sõbranna olime eile konkreetselt hammered. Juhtus mõni asi, mida küll mäletada ei taha. Lahkusin taas tõdemusega, et Tartus on alati parem peol käia. Viljandis pidutsedes lihtsalt juhtub nii palju valesid asju samal ajal kui Tartus lähevad peod alati hästi.

Mu küünetehnikul Tartus ei olnud vabu aegu, nii et ma pidin Viljandisse ilusalongi minema. Salongides tehtud hooldusega ma ei ole kunagi rahul, nad ei paista kunagi tahtvat mingit ilusat disaini teha. Ma tahtsin väga barbilikke küüsi, sest I'm into this shit right now. Kuigi ma ütlesin, et võtame pool pikkust maha, kuna mul tegelikult ei tohi tööl pikki küüsi olla, jäid need ikka pikaks. Ma ausalt tahtsin tagasihoidlikumaid ja guess ma pean tulevasel nädalal ülemuse eest end peitma.


Britney Spears tuli millalgi uue lõhnaga lagedale, Fantasy Intimate Edition. Ma ostsin selle peamiselt selle nunnu pudelikese pärast. Lõhn ei meenuta kuidagi seda tüüpilist Britney Spearsi lõhna, sest paljud tema parfüümid on sarnaste nootidega. See ei ole, kuigi lõhn on ikka meeldiv. Mu Midnight Fantasy meeldib mulle kordades rohkem. Järgmisena tahan originaalset Fantasyt, see roosa. 


Friday, November 27, 2015


Sess algas. Järgmisest nädalast lendavad kontrolltööd/eksamid kaela, samuti lõppes mu puhkus ja kolmapäeval lähen laevale. Täna lähen HVNS laivile. I'll make sure i'm hammered, kui sinna jõuan. 

Kuigi ma tahaks Hansule kaela hüpata ja teda oma koju viia ja pildistada, ei käitu ma nii nagu (update: hiphop, mitte hiphip) festivalil. Ma ju literally sprintisin ta poole teda katsuma ja kallistama. Ja ütlesin, et ma armastan teda. Keep it classy nüüd Sandra.

update @3:49am: olengi hammered.


Monday, November 23, 2015


I feel alive. Valu on kadunud, kuid see tuleb tagasi nädala pärast, kui mu seekordne ravikuur lõppeb. Siis ma olen tagasi surivoodil. Peale igat ravikuuri on mõned päevad vaikus ja siis it's back. Nii ei saa elada aga selline on elu mädanevate mandlitega ja operatsioon on valgusaastate kaugusel. 

Vahepeal on küsitud siin, mis aineid võtan. Tunniplaan koosneb peamiselt soome ja eesti keelega seotud ainetest, sest duh, that's my major. Kaks ainet on mul kõrvalerialast ehk psühholoogiast - kliiniline psühho ja psüühika põhifunktsioonid. Hetkel on mul võetud 10-11 ainet. Homne päev on kõige hullem, siis on neli loengut. 

Tuesday Schedule

  1. 8:15 - 9:45 psüühika põhifunktsioonide seminar
  2. 10:15 - 11:45 sissejuhatus soome keele uurimisse (ettekanne M. Agricola kohta)
  3. 12:15 - 13:45 sissejuhatus soomeugri keelte uurimisse
  4. 14:15 - 15:45 Soome maa ja ajalugu
Aga kas mul on tahtmist homme varahommikul ärgata


Saturday, November 21, 2015


Täna ärkasin ajuvalus ja 38.3-kraadises palavikus. Jälle. Ma olen pea neli nädalat ravinud ennast lihtsalt selleks, et see kõik tuleks hullemini tagasi mulle. Ma olen täna lugematu arv paracetamoli tablette võtnud, üks jäi veel kurku kinni ja palavik ei lähe alla. Olen taas antibiootikumide peal, sest ilma nendeta I'd kill myself.  Nad võtavad vähemalt valu ära.

Ma tahtsin nii väga täna Blvckout peole minna. See pidu peaks representeerima Pariisi ööelu ja kõik peavad olema musta riietatud. Ma olin fucking spetsiaalselt selleks peoks ostnud kuradi riietuse -  must jumpsuit ja kõrged nahatooni kontsad. Ma oleksin hella bombbb välja näinud.

Mu elu hetkel






Friday, November 20, 2015

fuck youuu tonsillitis


Ma olen taas voodi külge naelutatud, sest mu taas paistes mandlid ja lümfisõlmed tekitavad tunde nagu mul oleks korraga 100 aneurüsmi ajus. Ma olin mitu nädalat antibiootikumide peal, mis võtsid paistetuse ja valu ära. Arvasin I'm cured. Sittagi. Streptokokk mu kurgus ei hävinenud, vaid oli passiivne. Lõpetasin ravimite võtmise ja mandlipõletik tuli uue hooga tagasi. Ma pean omale mingi nunnu kotikese muretsema, millest saab mu medical kit kolmeks kuuks kuni mul need jubedused kurgust eemaldatakse. Valuvaigistid, palavikualandajad, kurgusprei, losengid jne. I'll try not to hang myself selle aja jooksul, nii valus on.

Käisime täna Helenaga libedarajal. Ma karjusin nagu segane kui auto üle kontrolli kaotasin. See oli naljakas. Vahepeal tuli isegi täitsa välja. Päriselus muidugi ei suudaks millegi üle kaalutleda nagu seal. Lõppaste läbi!

Mina viimased päevad


Täna oli lõppastme esimene osa - ökosõit. Ma unustasin oma hirmu kui ma oma vana autokooli autosse istusin. Oli pime, vihma sadas ja oli tipptund. Mu isa tuli ka kaasa to support me. Saad aru, kui väga ma kartsin eelnevad päevad, et ma rikun kohutavalt liiklusreegleid. Kuid tegelikkuses see oli mul kõik vaid peas, sest lõpus ütles õpetaja, et oskan hästi sõita ja kütusekulu oligi selline nagu olema pidi. Milline kergendus. Homme lähen Helenaga libedarajale ja oleme kahekesi autos ja läheme külglibisema. Hakkab nalja saama.

Aa muide. Kõige enam ajab mind närvi busside juures see, et keegi taun otsustab bussis oma pirukaid sööma hakata, mis ajab südame pahaks. Bussis on niigi umbne ja siis need kuradi pirukad veel.. Täna pidi see inimene nagu nimme minu kõrvale istuma. Oma pirukatega. Terve sõit Viljandi ma olin lihtsalt


Ja õhtul tagasi Tartu bussile minnes juhtus teine tore lugu. Siin on minu legit dialoog bussijuhiga.

Mina: Tere, Tartusse palun.

Bussijuht: Noor?

Mina: Jah

Bussijuht: ...

Mina: Ma olen 20

Bussijuht: ....

Bussijuht: Ei tea mu silmad petavad vist täna..

Mina:



Wednesday, November 18, 2015


Täna bussijaamas sain meeldetuletust, miks ma seda vihkan. Mingi tšort tuli mulle ennustama, käskides mul talle otsa vaadata. Tegin leegid ja ta saatis mind pilguga a la I'm marked for death nüüd. Bussijaama ootesaali ilma oksendamiseta siseneda võimalik ei olnud, kuna seal haises nii nagu seal oleks kaks nädalat ohtralt alkoholi tarbitud, ööbitud ja mitte kunagi tuulutatud. 


Käisin ka kurguarsti juures ja I'M GONNA HAVE SURGERY. Veebruari alguses. 


Homme on ökosõit. Tipptund, paduvihm ja pimedus. Ma kardan seda nii palju, et ma tahaks oksendada. Asi on selles, et ma tunnen end roolis ebakindlana. Ja nüüd võõras auto ka. Suretan 200 korda välja ja saan ilmselt lugematu arv kordi pidurit. 


Monday, November 16, 2015


Istun ülikooli raamatukogus, et teiste tudengite motivatsioon oma sitta kokku võtta hakkaks ka mulle külge. Eile öösel ma tegin tundide viisi referaati ja esitlust ja pääsesin magama kell 6:00 varahommikul, sest referaadi tähtaeg oli täna hommikul. Tänu sellele ma ei jõudnud ühte tähtsasse loengusse. Vahet ei ole. Ma puudun tundidest, et õppida teisteks tundideks. Makes sense.

Mina ja mu ebatervislik liquid diet. Mul on tõsine sõltuvus kokast. 


Sunday, November 15, 2015


Ma ei ela kunagi olevikus, alati kas minevikus või tulevikus. Ehk hiljuti otsustasin, et järgmisel aastal on Baltic Queeniga farewell. Mõneks ajaks. Nii palju kui ma ka ei vihka seda tunnistada, on nii raske ülikooli kõrvalt nii kaugel tööl käia. Kuigi mõni minu töökaaslane on samuti tudeng ja saab hakkama. Ent suurim põhjus, miks ma praegu nii rabelen on selletõttu, et koostasin eluvärdjalikult tunniplaani, kus kõik tunnid omavahel kattuvad ja ei saa käia lihtsalt kõigis kohal aga kõigil on kohalolek kohustuslik. Plaanin seal olla veel suve lõpuni. Kuradi südantmurdev aga järgmisel aastal on SENIOR YEAR, ma pean selle ära tegema.

Seoses oma paistes mädaste mandlitega, mis tegid söömise piinarikkaks, avastasin, et olen natuke alla võtnud. Koju tulles olin 53.5kg. Õnnetunne. Ma olen suutnud teist aastat juba oma kaalu säilitada, kuigi vahel kripeldab soov olla 48-50, you know.. like really skinny. Kuid ma ei saa, kuna siis mul lakkab töötamast see igakuine protsess. I would know, sest nii on olnud. 

Pole nii ammu ennam klubis käinud ja segaseks end tantsinud. I miss partying. Throwback Edle sünnipäevast Pärnu klubis.


Saturday, November 14, 2015


Lõppastme koodid teooria läbimiseks ei ole endiselt mu meilile tulnud ja ma laskun taas vihasesse paanikasse. Ma lihtsalt tahan, et järgmine nädal oleks läbi. I want it to be over. Järgmise nädala kirsikesed: igapäevane pendeldamine Viljandi ja Tartu vahet, arst, läbikukkumine ökosõidul, ettekanne soome maa ja ajaloo loengus ja kohutav kontrolltöö morfoloogias. 

Tunne nagu oleks end peast soojaks õppinud. Tavapärane nähtus tudengite seas. Mul on oma kodutööde jaoks ebapiisavalt aega. 24 tunnist ööpäevas lihtsalt ei piisa. Mul on vaja päevas 15 tundi õppimiseks, 5 tundi tumblris istumiseks ja 12 tundi magamiseks. 

Käisime eile Kristinaga City Lokaalis teed joomas. Nii meeldiv koht! Mul on peal mu aegade ilusaim huulepulk - rouge pur couture by YSL toonis 56. 





Friday, November 13, 2015


Olen maha rahunenud kõige osas.. praeguseks. Läheb see kuradima lõppaste nii nagu see faking läheb. Täna saatis perearst mind kurguarsti juurde ja järgmisel nädalal saan teada, kas lähen siis opile või mitte. Enne kartsin, nüüd tahaksin väga, et need eemaldataks. Need on endiselt mädased.

Eile juukseid pestes kammisin peale palsamit peale kandes oma juuksed no tangle harjaga läbi nagu juuksur seda tegi, et kõik juuksed oleksid palsamiga kaetud. Mu küsimus on nüüd, kas seda ikka tohib teha või ei. Piiblis on kirjas, et see lõhub juukseid kohutavalt. Kuid Salon+ promob seda harja ning kasutabki märgadel juustel. Segaduses.

Vaata kui ilusa sõrmuse ema kinkis. This is so my style.




Wednesday, November 11, 2015


Olen nii pessimistliku ellusuhtumisega, et panin taas Tupaci käima, felt sorry for myself jälle. Avastasin, et üks aine nagu Lõuna-Eesti kultuurilugu, kus ma pole kordagi käinud, seal on vaja olla kohal 75% loengutest, et eksamile pääseda. Ma pole kohal käinudki, ükskord laiskuse tõttu, teine poolsurma tõttu, siis kui ma haige olin. Kuradi lootusetus. Sellest tuleneva viha tõttu otsustasin täna öösel mitte magama minna, vaid õppida, tuupida ja esseesid kirjutada hommikuni välja. 

Teine asi, mis mind rivist välja lõi, oli tänane registreerimine lõppastme koolitusele. Läksime Helenaga kohale ja saime ökosõitude ajad kirja. Ma lähen järgmine neljapäev. Seal hinnatakse ka sõiduoskust. Mis mind muserdab on see, et ma sõidan pimedal ajal, tipptund, võõras auto, närv püsti ja ilmselgelt vihmase ilmaga. Fucking ruined my mood, sest ma tean, et see läheb sitasti ja kaalul on mu kuradi juhiload. Mulle öeldakse, et keegi ei võta neid ära aga I can't help but think, what if.




Tuesday, November 10, 2015

Hair Talk: Balmain & JOICO


Minu üllatuseks oli Balmain välja tulnud omaenda juuksetoodete sarjaga. Arvasin, et nad on ainult moemaja. Nägin poes, et terve riiul oli täis Balmaini juuksetooteid alates šampoonidest lõpetades soolaspreiga. Ma krabasin endale minitooted, mis tulid valges Balmaini kotikeses. Ma ostsingi vaid selle kotikese pärast, sest see on nii cute, mida tööl kaasas kanda. 


Kotis olid tillukesed niisutavad šampoon ja palsam ning juustessejäetav sprei. Ma proovisin neid kohe ära ka peale sprei. Palsam mulle meeldis ja Barbi (Kärolyn, bae from work) ütles, et mu juuksed on nii pehmed. Sampoon ei meeldinud, kuna see ei läinud vahule. Mu pea peab vahune olema, et ma tunneks, et see on puhas.



Eile juuksuris tehti mulle taas Joico 4-astmeline hooldus, mis on puhastav šampoon - cuticle sealer (palsam?) -  proteiinimask - sügavniisutav mask. Juuksed out of this world - siledad, sirged ja kahuvabad. See on ainus asi, mis mu juustel töötanud on. Ma olin mõelnud, et miks mu proteiinimask mu juukses kahuseks jätab. Juuksur ütles, et seda ei tohigi üksi kasutada, vaid protsessi peab lõpetama selle Intense Hydrator maskiga, sest proteiinimask kuivatabki. Ostsingi oma Joico kollektsiooni selle puuduva lüli. So excited

Monday, November 9, 2015


Ma ei tea millest alustada. Kas oma juuste kurvast olukorrast või oma aina kuradi allamäge veerevast tervisest.

Täna öösel ma ärkasin mitmeid kordi üles, külmast higist läbivettinud pidžaamas ja oigamas, sest mandlid lõid tuld. Lisandus peavalu. Kooli ma ei läinud. Võtsin varahommikul oma ravimi ja sellest tekkis mul kehapõletik nagu proviisor mulle apteegis ütles. Komplikatsioonid on viimane asi, mida ma soovisin. Mu kätele ja jalgadele tekkisid punased täpid, pildil on natuke taandunud, sest võtsin allergiavastast ravimit.


Reedel lähen perearsti juurde ja vaatan, kas saadab mind kirurgi juurde konsultatsioonile seoses selle hirmsa operatsiooniga. Kõik see jama bakteriaalse mandlipõletiku tõttu. 

Käisin täna Salon+'is triibutamas. Ta ei triibutanud juurtest, vaid poolest pikkusest, kuna sinna oli bleach halvasti peale jäänud eelmisel korral tänu mu juukseid jäädavalt rikkunud süsimustale poevärvile, mida ma kasutasin KAKS AASTAT TAGASI. Lisaks ta kammis mu märgi juukseid pidevalt selle plastikharjaga, mis rebis mu juuksed peast aga ma ei julgenud midagi öelda. See hari ju pidavatki olema märgadele aga ma ei usu seda. Lõpuks ütles juuksur, et mu juuksed on nüüd nõrgad ning otsad hakkavad murduma, ma ei tohiks triibutada nelja kuu jooksul, kui tahan oma pikki juukseid alles hoida. Minust ei saa blondi see aasta.

Does this look fucking blond to you? Ma ei süüdista juuksurit, tema tegi oma tööd, ma süüdistan ennast, et ma olen nii kannatamatu.


Sunday, November 8, 2015

Still dying


Hommikul ärkasin vara, pakkisin kohvri ja tegin laevalt leegid. Olin dilemma ees, kas lähen koju end ravima või suck my illness up ja lähen Tartu, käin koolis nagu kord ja kohus. Otsustasin Tartu minna, sest ma ei saa lubada endale koolist puudumist, sest tegelikult on ülikoolis raske püsida. Palavik on taandunud aga ema ütles, et see tuleb tagasi. Saatis mulle Tartusse medical kit'i - kraadiklaas, Paracetamol, antibiootikumid, kurgusprei, naatriumkloriidi lahus, villased sokid, tee, eukalüpti õli ja puuviljad. 

Muide, läksin tänasest puhkusele. Lähen laeva alles detsembris. Hea ka. Kopp ees pidevast Tartu-Tallinn-Tartu vahet pendeldamisest. 

Homme lähen Salon+'i uusi triipe tegema. Väga elevil. Ma lähen veel heledamaks. Miskipärast olen sattunud sinna salongi alati sita enesetundega, esimesel korral oli košmaarne pohmell, nüüd ill as hell. Ja see läks kogemata riimi praegu.

Peg Bundy on bae



Saturday, November 7, 2015


I'm sick ja hullusti. Vedelen hetkel oma kajutis teki all, nutan vahelduva eduga, sest valu on väljakannatamatu. Täna tööl mul oli nii külm, nahk valutas ja rääkimine oli valus, sest mul on mandlipõletik. Tööd ma ei saanud korralikult teha,vaid käisin meeskonnaruumis koguaeg nutmas, sest mu elu on kohutav praegu. Täna olin hommikusöögis, kus kõik ajas tänu valule mind närvi ja õhtusöögis (2 katet). Elasin esimese katte üle, sest ei julgenud ülemusele öelda ja ei tahtnud nõrgana paista. Teise katte alguses I was shaking ja jalad ei hoidnud. Läksin ära.

Läksin laeva arsti juurde ja mul on 38.4 palavik ja sellised mädakorgid mandlitel, et on vaja operatsioonile minna. Nii vale aeg, et olla haige. Ma olin just minemas autokooli oma lube vahetama ja palavikuga ma ei tee ära neid. Ma lähen homme Viljandisse ka, mis tähendab terve nädal ma ei käi koolis, jään veel rohkem maha ja fuck up my life even more. Kuid emal on teadmised ja ravimid to make me well.

Ma ei julge mandlioperatsioonile minna. Kardan narkoosi ja valu. Kuid mu mandlid on lootusetud. 



Monday, November 2, 2015

New Hair Stuff


Igasugused juuksetooted on kaubamajas nii ahvatlevad. Siin on Macadamia, oh seal on Joico, omg vaata, CHI. Raske on valida midagi, mis mu kuivadele karvastele juustele ka mõjuks. Paljud tooted ju lihtsalt istuvad peas ja ei tee midagi. Kodused õlid ja maskid olen metsa saatnud, sest munasegu ma ei saanudki kunagi peast välja, oliiviõli lõhnas koledasti ja tegi minust Ms. Õlipatsubelovitši. To hell with this shit.

Pikalt ma seal juusteosakonnas ei seisnud, vaid läksin oma Joico maaniaga kaasa ja ostsin tillukese travel size K-PAK Color Therapy Restorative Styling Oil juukseõli. Mul on endiselt K-PAK hullus. Lubab teha juuksed siidiseks ja tagada juuste ideaalse seisukorra, mis on absurd, aga proovime.


Kuivšampoonide juures jäin mõtlema, millist võtta, paganama palju oli neid. Oli mingi Girlz Only või midagi sellist ja olin peaaegu seda krabamas aga siis nägin vana hea Batiste'i, mis on nii populaarne ja võtsin kookose oma, sest sellise kiire eluga ain't nobody got time for washing ur hair.


Sunday, November 1, 2015


Ma olen Eesti Taylor Swift, kui asi puudutab love life'i. Ma detailidesse pigem ei laskuks about what happened, aga tea hea südamega, ma olen endiselt crazy catlady

Täna Viljandis Tartu bussi peale minnes läksin närvi. Esiteks tuli buss Pärnust ja oli juba pooleldi täis. Siis Viljandis ootas sama bussi ca 40 inimest. Mõtlesin, et hea küll, panen koti sinna alla ja pressin end kuidagi läbi rahvamassi bussile. Hetke pärast mõtlesin I ain't doing this, võtsin koti pagasiruumist ära, kirusin neid inimesi, kes bussile trügisid ja karma maksis mulle kirumise eest kohe kätte ehk lõin pea vastu bussiust ära. Läksin uut bussi ootama. 70 minutit. Buss, mille peale ma lõpuks läksin, oli jälle sauna on the wheels ehk bussijuht küttis naljaviluks temperatuuri 50 kraadiseks. Oli tore.

Current mood