Sunday, February 28, 2016

BEAUTYBLENDER FOREVER


Kuu aega tagasi ma käisin Cartooni kontserdil ja üle pika aja meikisin ennast. Mul ei olnud käepärast mu tavalist Beautyblender meigikäsna, sest olin vana ära visanud. Viljandis seda müügil pole ja Ideaali müügitädid ulatasid mulle selle "alternatiivi". See maksis 7.50 eurot (võrreldes Beautyblenderiga, mis on 19 eurot). Täielik pask. Ma tegin selle niiskeks nagu Beautyblenderiga tehakse. See jättis jumestuskreemi nö "istuma" mu näole, see oli inetu. Lisaks see pani koheselt mu jumestuskreemi kooruma mu näolt. Võib-olla seda ei tohtinudki märjaks teha? Igatahes, viskasin selle minema. 


Täna aga tuli Krissu laevalt maha ja tõi mulle kaugelt Rootsimaalt mu lemmiku Beautyblenderi. Ma ei saa sellest üle ega ümber. Jumestuskreem on õhkõrnalt blended with your face, kõik on ühtlane. See nagu vajutab toote su naha sisse, nii et tulemus jääb ilus. Aitäh Krissu!


Saturday, February 27, 2016

New books


Mul on raamatupoodidega hate/love suhe. Armastus sellepärast, et mulle meeldib raamatuid lugeda ja oma silmaringi avardada ja kõige rohkem ma armastan seda, kui raamat on täitsa minu oma. Ma ei pea seda kuskile tagastama, 855-eurost viivist maksma, sest see on minu raamat. Viha sellepärast, et ma olen poes ülekoormatud, ma tahaks nii palju osta aga raamatud on.. damn expensive. Käisin Rahva Raamatus, kus ma olen püsiklient. Get errthang cheaper.



Silm jäi pidama kohe ühel raamatul, mis nägi nii ilus välja. Kristel Vilbaste "Jõhvikas". Nagu pealkirigi ütleb, see räägib kõigest, mida on jõhvikatest rääkida. Ma võtsin selle, sest mulle meeldivad jõhvikad. Ja Eestimaa sood ja rabad. Ja tervislikud hüved, mida jõhvikal pakkuda on. See oli vaid 8 eurot.


Ja lõpuks ma ostsin psühholoogia piibli. Ma olen eelmisest aastast tahtnud osta, sest psühholoogia tudengina ma vajasin ühte kokkuvõtvat teost, mis räägib igast psühholoogia valdkonnast. "Psühholoogia" on selle pealkiri, 847 lehekülge.Veidi juttu ajust, veidi skisofreeniast, veidi mõtlemisest, veidi geneetikast jne. Pikka aega mõtlesin, et see on fucking expnsive, aga siin on ju kõik kirjas, mida psühholoogia tudeng teadma peaks. Seega ei ole vahet. 57.99 eurot oli. Apollos on see hetkel 61.79. Ma võitsin 3.80 euro võrra.  ♩ ♪ All I do is win win win 


Friday, February 26, 2016

take me back to the sea


Mu vanad töökaaslased Baltic Queenilt on üksteise järel hakanud minuga ühendust võtma, kes helistab, kes kirjutab. Kurbus tuli pääle. Raske on olla eemal inimestest, kes tegid iga hetke, mil ma seal olin, meeldejäävaks ja meeldivaks. I miss you.


Ostsin suvel selle postkaardi ja raamisin ära. Täiuslik raam, don't you think?


Wednesday, February 24, 2016

hate my soulmate


Täna silmad avades teadsin, et täna tuleb üks sitt päev. Need probleemid lihtsalt tulevad igast ilmakaarest. Eelmise aasta lõpp ja jaanuar ma olin tujust ära, sest süda murdus töölt lahkumise tõttu ja koolis oli raskusi. Nüüd kus ma seljatasin need raskused, lendasid uued peale. Ma olen taas rööbastelt maas toitumise ja trenni osas ja Kristinaga läbisaamine on viimasel ajal halb. Eile jätsime nii hüvasti, et ma hakkasin autos Adele - Hello laulma, Kristina läks närvi, keeras raadio maksimumi peale, ma peaaegu tundsin kuidas mu aju laguneb, kirjeldamatu valu peas. I was like bye bitch.

Üks põhilisi tüliallikaid meil hetkel on minu love life. Kristina on suhtes ja ta on alati suhteinimene olnud. Mina seevastu ei ole kunagi suhtes olnud. Kuid kui ma kirjeldasin, millise noormehega ma tõepoolest tahaksin midagi tõsisemat, siis ta nimetas mind materiaalseks kullakaevajaks, sest ma ei nimetanud ühtegi iseloomujoont, mis tal olla võiksid. Jah, ma tõepoolest ütlesin, et ma tahaksin kedagi ilusat, kes õpib ülikoolis. Keegi, kes on enda harimisest sama vaimustuses nagu mina. Parim sõbranna kraaksatas, et kui mu silmarõõm ei ole juura- või meditsiinitudeng, kas siis ei kõlba ta kuskile või. Et ma jään nii igavesti vanatüdrukuks, sest ma olen shallow ja ootan seda, keda pole olemas. Kristina on seda viimasel ajal väga tihti korrutama hakanud. Ma olen ta igasse kohta saatnud tüli käigus. Tülid all day, erryday.

Me oleme Kristinaga üheksa aastat järjest kakelnud. Alates hetkest, kui me avastasime, et oleme hingesugulased ja ilmselt veetnud oma eelmised elud koos. Me kisklesime põhikoolis ja gümnaasiumis avalikult klassis, sest ma olen see agressiivsem pool. Ma sadasin ta peale avalikult ja  klassiõed ütlesid mulle, et rahune maha Sandra, mida sa karjud Kristina peale, ta ei teinud midagi. Iga kord, kui mulle nii öeldi, tahtsin nutma hakata, sest ainult mina teadsin, et Krissu on nagu patient silent wolf, ta ründab, kui keegi ei näe. Ta nüpeldab mind nelja silma all.

Ja mõned ei saagi aru, miks me sõbrannad oleme, kui nii palju kakleme ja koledusi ütleme. Vihkame teineteist, aga elada üksteiseta ei saa. Kunagi nooremana lubasime, et kui üks meist sureb, siis teine will kill herself. See on muidugi kole liialdus aga omamoodi metafoor, et elu jääb justkui seisma, kui ühte enam pole. Meil on üks hing ja kuidas elad with a broken soul?

Tuesday, February 23, 2016

Perfume Collection


Selleks postituseks sain inspiratsiooni eilsest viharaevust seoses ühe oma parfüümiga. Dahlia Divin by Givenchy. Vaata kui palju seda alles on, see on justkui uhiuus. See on sellepärast, et ma tunnen end rõveda, musta ja räpasena, kui mul see peal on. Ma ei tea miks. Pudelist lõhnab see taevalikult, nii nagu Serena van der Woodsen lõhnaks - sandlipuu, patšuli ja valged lilled. Väga tugev parfüüm, kui sa tilgakese endale peale kannad hommikul, siis kõik, mida sa oma ninaga tunned terve päev, on see lõhn. ja ma lootsin, et ma leidsin selle näol alternatiivi Chanel no.5-le. Tahtsin midagi, mis paneks mind tundma nagu miljon dollarit. Jube lihtsalt, kui koledalt see minu nahaga reageerib. Andsin selle emale aga vaevalt, et ta seda kasutab. 


Kui ma tahan lõhnata nagu classy lady, siis ma haaran Romance by Ralph Lauren. Mõned sõbrad on teinud märkuse, et see on 40-aastaste tädide lõhn. Jah, see pole tüüpiline teismeliste/noorukite lõhn. See on ka tugev aga väga värske. See on lilleline ja on tunda hästi õrnalt roosilõhna. Mitte nii, et okseleajavalt, vaid meeldivalt. 


The Beat by Burberry on nii kohutava püsivusega, et see kaob kahe minuti pärast ära. Mulle tundub nii. See on nii faint, et keegi ei tunne seda eriti. Kui su töökollektiiv koosneb migreenihaigetest, siis see lõhn on sulle. Tsitrused ja kergelt puidune, mulle meeldib väga. Aga see püsivus though


Ange ou demon le secret by Givenchy. Selle lõhnaga pani Givenchy kümnesse. See on teine parim minu jaoks. Ma hakkan seda igavesti juurde ostma, sest see meenutab neid aegu, kui ma töötasin Starlight Palaces showbaaris Baltic Queenil. Ma kandsin seda tööl. Kolm perelähedast on juba seda endale ostnud tänu minule. Lilled, patšuli, sex in the bottle basically


Bright Crystal by Versace. See oli kõigil back in the day. Minu oma on mitme aasta vanune. Ma ei kasuta seda, sest see oli mitmeid kuid Krissu autos suvel 50kraadises kuumuses, see pole värske enam. Aga see oli kunagi hea. Sellepärast nii populaarne oligi ja siiani on. See oli teismelise Sandra üks signatuurparfüümidest. 


Midnight Fantasy by Britney Spears. See on paljude meelest basic bitch smell ja okseleajav aga see kuulub mu TOP 3 parfüümide hulka. Ma armastan seda nii palju. See nii-ii magusalõhnaline. Ma ei tea miks aga see lõhn lööb mulle pähe visiooni blondidest sinisilmsetest rootslannadest. Selles parfüümis on midagi rootslaslikku. 


Parlez-Moi d'Amour Encore by John Galliano. Selle kinkis ema mulle ammu. See meenutab mulle seda momenti, kui keegi fresh as fuck sinust möödub. See puhtuse lõhn. Selles on mustika noote ja õhtuks see ei sobi, liiga õrn. 


Sex and the city: by night. Selle lõhna sai mu ema kuskilt ilupoest tänu kogutud punktidele või midagi sellist. Kui ma selle alguses nuusutasin, oli see päris eemaletõukav. Väga maskuliinne, väga vürtsikas, piprane selline. See meenutab mulle noort ilusat naist, kes riietub stiilselt ja comes alive at night. Ja she's a psycho bitch. Ja see neiu on pealinnast. Ma pole seda kunagi kandnud aga ma just sain omaenda kirjeldusest inspiratsiooni. 


Sheer Beauty by Calvin Klein. Kui panna ühte patta kõik maailma valged lilled, lisada natuke laimi, saad Sheer Beauty.


Ja lõpuks kõigi aegade parim ja lemmikum lõhn - Flora by GUCCI Gorgeous Gardenia. ahhhh. See on minu signatuurparfüüm. Hetkel on see mul otsas aga see probleem laheneb varsti. Seda lõhna ma kannan oma pulmapäeval ja omaenda matustel. Ma tahan, et kõik, kes mind vähegi tunnevad, kui nad kuskil seda lõhna tunnevad, think of me.


Monday, February 22, 2016


Kuigi mul peaeriala kodutööd kuhjuvad, ei leia ma erilist motivatsiooni nendega tegelemiseks. Tule mõistusele Sandra, need on viimased peaeriala ained, get your shit together. Ma tahaksin end lülitada ainult oma kõrvalerialale, psühholoogiale. Ma olen nii vaimustuses hetkel oma kliinilise psühholoogi unistusest. Mulle ei meeldi käia arstide juures ja haiglate juures puhtalt sellepärast, et ma olen pööraselt kade. Kadestan arstide karjääri, medõdesid, parameedikuid. Kliinilise psühholoogina saaksin ma ikka osaleda patsiendi ravimises. Võtmesõna on siin osaleda. Kliiniline psühholoog ei saa enda peale võtta akuutset skisofreenikut, ravi määrab vaid arsti litsentsiga psühhiaater, but I'm there to help psühhiaatrit tema töös.

Ma ei teinud täna midagi erilist. Läksin hommikul Tartu, olin kaks loengut, tulin tagasi Viljandi. Neljapäevani ei ole mul tunde. Siis läksin Viljandi kolledžisse psühhoraamatu järgi, mille mu kaasüliõpilased Tartus kõik ära krabasid ja mulle midagi ei jätnud. Casual day with bad hair.




Saturday, February 20, 2016

changes


Mõned muutused on suured, mõned väiksemad. Tahan edaspidigi järkjärgult muutusi teha as I get older

Ma jätsin suitsetamise maha mingi aeg. Jäin suvel vanematele vahele, kui ema mu kotist neli tulemasinat leidis. Tööl oli nii hea suitsu teha, I loved it. See on nii seltskondlik tegevus. Kuid see süütunne oma vanemate ees oli liiga koormav, et otsustasin maha jätta. Minu jaoks oli maha jätta lihtne, sest ma olen alati teadnud, et sõltuvust mul ei ole. 


Tund enne mandioperatsiooni ma võtsin oma keeleneedi ära, sest ilmselgelt ei tohi see keeles olla. Ma ei pannudki seda enam tagasi. Keeleneetide era on minu jaoks läbi


Ma ei pidutse enam Viljandi klubides. Ma kahetsen igat korda. Tartu, Tallinna ja Pärnu peod on mul alati õnnestunud, ei ole halvasti läinud, always good neid meenutada.

Tartu:


Pärnu:


Tallinn:


Cake is the answer, no matter the question.


Opist on 8 päeva möödas, kurguarst tahtis mind täna üle vaadata. Ütles, et kurk on ilus ja ma paranesin kiiresti. Ise imestan, kuidas ma nii kergelt üle elasin. Mind oli hirmutatud igasuguste piinlemisjuttudega. Ainus asi, mis on müstika, kuidas mul krooniline tonsilliit arenes. Mul on elus vaid kaks korda angiin olnud. Esimesel korral läks kenasti üle, teisel korral it destroyed mu mandlid täielikult.

Täna käisime Krissuga Magusameistris. Mulle meeldivad kondiitriärid. Need meenutavad mulle "Alice imedemaal" teepidu. Valik oli seal küllaltki väike aga kõik nägi nii isuäratav välja. 

Pilk peatus erkpunastel huultekujulistel koogikestel nimega Mulgi Musi. Whipped coffee cream, vähemalt nii see sisemus tundus. Lisaks olid sees külmutatud kirsid. 


Ja valge šokolaadi pulgakoogid. Lemmikud.


Ja lõpuks need kuulsad makroonid. Ma ei olnud neid eales proovinud. Need olid head aga ma pettusin ikka, sest need olid kõik sama maitsega. Tumblris olevad makroonid omavad eri maitseid, näiteks lilla oli mustikamaitsega, kollane sidruni jne. Meie makroonid olid kõik martsipanimaitselised. Still yum though.

Thursday, February 18, 2016

PUBLIC SPEAKING HORROR


Ma pean väga palju ettekandeid tegema sellel semestril psühholoogia ainetes. Need on grupitööd tegelikult, kõigil on sõbrad olemas aga ma ju ei tunne kedagi seal ja olengi üksik hunt. Suure rahvahulga ette  kõnet pidama minna minu artikulatsiooni probleemidega on väga hirmuäratav. Kuid ma TAHAN olla enesekindel ja mul on vaja neid presentatsioone teha. Nagu paljudel teistel on minulgi avaliku esinemise (ainult siis, kui on rääkida vaja) foobia

Foobia kujunes välja  ammu, kui ma Viljandis elades ja koolis käies pidin klassi ees midagi esitama. Kogu oma teismeea ma vihkasin end ja olin sesmõttes haavatav. Leidus rude ass cunts, kes oma hukkamõistvate ja mõnitavate pilkudega tegid klassi ees esinemise väga raskeks. Ah, kui ma neid meenutan, ma lihtsalt



 Kuid ma olen foobiast üle saamas. Ma olen õppinud pidama ettekannet nii, et ma ignoreerin kõiki peale õpetaja/õppejõu, sest tema arvamus on kõige tähtsam. Ja kui keegi teine peab ettekannet, siis ma ei vaata talle kunagi otsa. Ma kas vaatan tema esitlust või midagi muud. Sest ma ei taha, et niigi närvis inimene peaks kogema seda ebameeldivat tunnet, kui inimesed kollektiivselt vahivad iga su näo liigutust, analüüsivad your fucking flaws

Täielikult hirmust vaba ma ei ole. Ma kardan ikka, et jätan õppejõule rumala mulje või mu vene aktsent tuleb ilmsiks. Selle pärast on mul kõige piinlikum. Ma olen native estonian, ma ei saa omale mingit aktsenti lubada. Samamoodi nagu mul on häbi, kui venelased toovad mu eesti aktsendi esile, kui vene keelt räägin.

Guugeldasin, kuidas end aidata. Kuidas anda boss ass presentation. Leidsin Dr. Michelle Mazuri kodulehe (vaata siit), kus ta jagab näpunäiteid suurepäraseks esitluseks, kuidas mitte karta jne. 

Tuesday, February 16, 2016


Kirurg soovitas mul nädal kodus olla aga ma ei suutnud. Ma läksin täna juba kooli. Täna on viies päev ja kurk valutab tavapärasest rohkem. Mul pole ka viis päeva keeleneeti olnud. Ma ei tea, kas auk on kinni kasvanud. Kui on, siis uut ma enam ei tee. RIP keeleneet 2011-2016. 

Täna oli ainult üks aine - psühhoteraapiad. Ma pole elu sees ennast kuskil veel nii rumalana tundnud. Aine keskendub teraapiatele, mida rakendatakse eri vaimsete probleemidele ja häiretele. Selleks seminariks me pidime läbi lugema kohutavalt raske teadusartikli, millest ma midagi aru ei saanud ja oma rühmakaaslastega küsimustele vastama. Las ma mainin ära - enamik kohalolijatest olid psühholoogid, need, kel oli see peaeriala. Nad olid kogenumad, teavad rohkem. Siis olin mina, keeleteadlane psühholoogide hulka ära eksinud. Tõsiselt loll tunne oli, kõik kaasüliõpilased rääkisid tarka juttu, millest ma sõnagi aru ei saanud. 

Edu mulle!

Sunday, February 14, 2016

Valentine's Day


20. valentinipäev minu elus ja ma olen ikka.. single. Ei tegelikult, ma olen single by choice. Mul on lihtsalt košmaarsed standardid, ma väsin kiiresti ära ühest silmarõõmust ja ma leian tahtmatult mingi asja nende juures, mis on eemaletõukav. Tean, kõlab nagu oleksin üks stuck up bitch, kes peab end täiuslikuks. I may be stuck up, aga täiuslikuks ma end ei pea, kaugel sellest. Tulles tagasi meeste juurde, nii on alati olnud. See on needus. Ma seadsin kord oma standardid to look for in a man ühe kuti järgi, kes oli minu jaoks see ideaalne kutt. Ühesõnaga, minu maitse on selline noormees, kes ei vaataks mitte kunagi mu poole. Mis on naljakas. Ja hale. 

Hommikul ootas mu toas siiski armas üllatus ema poolt - roosad tulbid, hiigelsuur Ferrero Rocher, cute socks, telefoniümbris ja vannieliksiir. Lisaks ostsin omale roosa küünla, mis lõhnab valgete lillede järgi ja mille ma just süütasin ning Cosmopolitan Diva vahuveini, sest this bitch right here is a diva okay. Ma ostsin selle lihtsalt ilu pärast, sobib mu tuppa kummuti peale. Teadupärast ma ei tohi alkoholi tarbida mõned nädalad oma värskete haavade pärast kurgus. 


Krissu tuli külla ja me üritasime cupcakes teha. Ma annan alla. Need tulid inetud ja kõrbenud. Viskasin kõik ära peale mõne. Embrarrassing aga me üritasime. 


Saturday, February 13, 2016


Opipäeval ja eile tundsin end hästi ja mõtlesin blogida, et ma ei saa aru miks teised, kes on selle operatsiooni läbi teinud, kurdavad väljakannatamatu valu tõttu. I feel fine. Täna hommikul ärkasin rõveda lisavalu peale. Nüüd on lisaks kurgule keel valus. Kas see on normaalne, ma ei tea. 

Kuna mind opereerinud kirurg ja mu ema töötavad koos, leppisid nad kokku, et ei lase mind tulevasel nädalal kooli. Ma olin tulivihane. Hetkel on kevadsemestri kursuste tutvustused, professorid räägivad kriteeriumitest ja tingimustest. Ja mind ei ole kohal. Raisk. Ma ütlesin emale, et kui midagi viga on, võin ma Tartu haiglasse minna. How about no, ütles mu ema. Mandliopi järel on võimalik secondary bleeding risk, mis tähendab, et 5-10 päeva peale oppi võib tekkida verejooks. Siis pidi valu ka olema kulminatsioonis. Ootan huviga. 

Ma olen jäätist ja beebitoitu siin vitsutanud. Vahepalaks valuvaigisti kokteilid. 



Thursday, February 11, 2016


Täna hommikul käisin mandlioperatsioonil. Kell 9:00 andis ema rahusti ja kui lõpuks oli aeg opisaali minna, olin õige veidi drugged. Läksin lauale pikali, juhtmed pandi külge, paluti müts pähe panna ja küsiti kehakaalu. Siis pidin parema käe kõrvale sirutama ja clocked out of life ma olin. 

Ärgates olin segaduses natuke. Olin küsinud kelleltki kella aga sõnad ei tulnud suust välja ja siis ma osutasin oma randmele. Miks mulle kella vaja oli, ma ei tea. Olin ärkamisruumis mõned tunnid. Kõige ebameeldivam asi kogu selle operatsiooni juures oli see, et narkoosist ärgates ma olin külmast surnuks värisemas. Mul oli 3 tekki peal. Õde pani hapnikumaski mulle peale ja kirurg ütles, et läks hästi ja mu mandlid olid nii surnud kui surnud olla saavad. Siis tuli ema mulle järgi ja viis kirurgiasse. Ma jään siia hommikuni. Tunnen end hästi, kui see pidev sülitamine, konna hääl ja pitsitav valu välja arvata. Olen kaks jäätist ära söönud. I could eat like this forever.

Tuesday, February 9, 2016


Ülehomme on kauaoodatud mandliopp. Mu ema viib mu opisaali ja toob unconscious minu tagasi oma osakonda. Ma olen elevil. Ma juba ootan seda terrible pain, mis ei lase mul ohjeldamatult süüa nagu ma terve jaanuari seda tegin, võttes korralikult juurde. Ma muidugi ei looda siin nagu idioot post-surgery nälgimisega vormi saada, sest ma võtan kohe oma perse kokku ja lähen Aurasse krooli ujuma. Ja siis sauna higistama. 

Täna oli vaid üks loeng, eesti keele lauseõpetus ehk süntaks. See ei ole valikaine vaid kohustuslik. Ja keeruline. Ja raske. Tegeleme lauseehitusega aga mitte sellisel tasandil nagu gümnaasiumis. Shit will get real.

Sain täna uued küüned. Mul on erinevad tujud. Kord ma olen Kylie Jenneri stiilis ülipikkade nude küüntega, teine kord barbie-candy factory-Katy Perry-suhkruvati küüntega. Nagu täna. Tahtsin midagi sõbrapäeva teemalist aga mitte okseleajavalt tacky küüsi. Sõbrapäevaga lähevad kokku need armsad valged südamekesed. Mulle meeldivad.

Monday, February 8, 2016


Tänasega algas kevadsemester. Vaheaeg sai läbi. Järjekordne päev, kus ma olen tänulik, et gümnaasium minevikus on. Ma ei lõpeta kunagi korrutamast, kui fucking terrible keskkooliaeg oli, igas mõttes. Täna oli kaks ainet - soome keele praktikum ja soome kirjanduse loeng. Ühesõnaga ma olen täna rohkem soome keelt kuulnud ja rääkinud kui eesti keelt. Läksin peale kooli sotsiaalpsühholoogia õpikut laenutama ja raamatukogutädi ütles, et mul on seitse eurot viivist. I was like



Täna lähen Krissu ja ta peikuga kinno paljast Zac Efronit vaatama. Või noh, ta võtab särgi seljast. Me Kristinaga oleme Zaci suured fännid. Filmi nimi on "Ropp vanaisa", starring Zac Efron ja Robert De Niro ♥♥♥.

Kas sa mäletad seda lahedat filmi?! BAD NEIGHBORS?? See, kus Zac oli ülikoolikutt ja elas oma korbivendadega ühe boring ass noore pere kõrval? Zac Efron + ülikool = mu seksuaalne orientatsioon.


Saturday, February 6, 2016

i'm so hungover


Ärkasin täna kell 12:00 purjus ja ühe sooviga - surra. See on põhjus, miks ma harva joon, ma lihtsalt jälestan ennast, milline ma olen täis peaga. Eriti pidutsedes Viljandis. Tartus ei ole siiani ühtki halba pidu olnud. Tartu on suurem linn, inimesi palju, sa ei tea neid, sul on ükskõik, you party without a care in the world. Viljandis sellist asja ei ole. Mu probleem on see, et ma olen kõige sõbralikum inimene kui ma joon, ma lähen inimestega rääkima ja ka nendega, kellele ma tahaks tooli pähe lüüa. Nagu eile. 

Rääkisin eile tuttavaga, keda ma ei kannata. On näha, et ma ka talle ei meeldi. Ma ei mäleta millest ma temaga rääkisin ja miks üldse, aga I have a message for him


Rääkisin eile ka endiste klassikaaslastega ja modellisaate osalejaga, ainsad friendly faces


Siis ei kuskilt ma avastasin end rääkimas peo DJ-ga. Ma ütlesin talle, et ma olen suur fänn?!?!?! Ta nägi väga hea välja ja ma ei taha teada, kuidas ma ilmselt talle seal armastust avaldasin ja abieluettepanekut tegin. 


Mul tuleb nii kohutav cringe attack kui eilsele mõtlen. No miks sa pead end koguaeg häbistama Sandra. Mis sul viga on. Eilsele mõeldes ma lihtsalt


Ja täna ma ei tee midagi, vaid vedelen voodis, sest



Friday, February 5, 2016

makeup for Cartoon's live concert


Kuna ma lähen täna peole ja get completely hammered oma parima sõbrannaga, panen ma täna omale meiki näkku. Ma kannan jumestust väga harva, sest a) ei viitsi  b) ma ei ole meikimises osav. Mul ei ole palju meigiasju ka, kõigest 1 jumestuskreem, 4 huulepulka, 3 huuleläiget ja üks põsepuna. Kuid mul on plaanis oma tillukest kollektsiooni täiendada. Lauvärve ma ei hakka kunagi kasutama, sest mul on hooded silmalaud, mis tähendab, et need ei paista välja. 

Täna ma lähen roosiliste huultega, punapõsksena ja pikkade ripsmetega. 

1. Diorskin Nude Air serum jumestuskreem. See on bomb ja igavesti mu lemmik ja ma hakkan seda igavesti ostma. Ma ei teadnud seda ostes mitte midagi selle firma jumestuskreemide kohta. Ma tahtsin midagi väga kerget ja kuna selle nimi on Nude Air, võtsingi selle. See on õhkõrn, seerumi konsistensiga. Minu toon on 010, kõige heledam. Paraku ma jätsin selle laeval olles lahti ja see voolas mu kotipõhja. Kaks tilka on sees. 


2. Varem ma kasutasin Beautyblenderit, et jumestuskreemi peale kanda. See aga oli juba nii vana, et ma viskasin minema. Viljandis - nagu alati - ei ole seda müügil ja see tädi seal Ideaali poes ulatas mulle selle. Beautyblenderi meigikäsn maksab 19 eurot, see siin 7.50 eurot. Kui tuleb välja, et see on sama hea kui beautyblender, siis jään selle juurde. Natuke normaalsem hind on sellel.


3. Ma tahtsin väga omale TheBalm põsepuna. Kuid Tartu Kaubamajas oli see mingi kuradi tabalukuga kinnitatud, ma ei tee nalja, ma ei hakanud müügitädidelt abi ka küsima, pärast teen lolliks end kuidagi. Hüppasin siis The Makeup Store'i ja palusin mulle soovitada mingi roosa-oranži vahepealne põsepuna. Võtsin põsepuna toonis Cherry Blossom vist, ma ei mäleta, mu põsepuna jäi Krissu autosse. Imeilus.


4. Ma jätsin volüümripsmed sinnapaika. No ei ole mõtet, kui need pudenevad mul päev hiljem ära ja 2 nädalat auklike ripsmetega käia ka ei ole kena. Siirdusin kunstripsmetele. Ma kandsin Tallinki gaalal ka kunstripsmeid, nägin tore välja. Depend kunstripsmed, mida saab tavalisest toidupoest, on väga head. Liim on kaasas, hind ka hea, 4-5 eurot olid vast.



5. Huulepulkasid ma kannan harva, sest ma pidevalt joon midagi ja läheb koledaks ja ma ei viitsi uuesti peale panna. Kuid minnes peole, vaatan oma nelja huulepulka ja vastavalt tujule valin siis. Kui tunne on ekstra bad bitch, võtan tumelilla. Kui tavaline fabulous, siis see roosiline iludus Chanelilt. Toonis La Romanesque. 


Thursday, February 4, 2016

ALL ABOUT MY UNIVERSITY EXPERIENCE


See teema oli requested ja tegelikult tundub päris hea mõttena tagasi vaadata sellele pooleteisele aastale.

Kõige raskemaks hetkeks senimaani ma pean tegelikult seda perioodi, kui ülikoolid avaldasid vastuvõetud kandidaatide nimekirjad. Siis kui kõik teised tviitisid ja postitasid facebooki õnnelikult, et said sisse oma unistuste erialale. Mina nutsin, sest sain sisse igasse ülikooli ja erialale, kuhu kandideerisin ja ma ei teadnud, mida eluga peale hakata. Kas olla tüürimees, advokaat, filoloog või medõde? Otsustasin minna õppima eesti ja soome-ugri keeleteadust, spetsialiseerudes soome keele ja kultuurile. Õppeaeg 3 aastat, lõpus bakalaureuse kraad. Ma tahtsin põhjamaa ja skandinaavia keeli õppida, et tulevikus rootsi liini kruiisijuht olla. 

Kuid kui tuli aeg valida omale kõrvaleriala, hakkasin ma mõtlema. Ma poleks ealeski uskunud, et ma valin kõrvalerialaks psühholoogia, sest see ei kottinud mind absoluutselt ennem. Ma valisin psühholoogia sellepärast, et mind huvitab see piir, kus psühholoogia puutub kokku meditsiiniga. Kliiniline psühholoogia siis. Sest noh, arstiteaduskonda ma ei hakanud üldse kandideerima, pole mõtet nalja tegema minna sinna. Mu medõest emale ei meeldinud ka mõte, et ma tema jälgedes õeks lähen õppima. Valisin siis miski, mis on seotud meditsiiniga. Mitte küll kehaliste haigustega, vaid vaimsete. 

Hetkel olen 80% ulatuses läbinud oma peaeriala ained. Ülejäänud poolteist aastat on pearõhk psühholoogial. Mõned peaeriala ained tunduvad olevat random, aga need on kohustuslikud. Siin on mõned ained, mida võtnud olen:

  • eesti keele väljendusõpetus
  • soome keel (iga semester, 2x nädalas) 
  • soome kultuur
  • soome kirjandus
  • lõuna-eesti kultuurilugu (setu, mulgi ja wõrokate kultuuride tutvustus)
  • euroopa ideede ajalugu (poliitilis-ajalooline filosoofia pretty much)
  • sissejuhatus soome keele uurimisse
  • rootsi keel
  • ladina keel
  • vene keel
  • keeleteaduse alused 
  • foneetika ja fonoloogia (teadused, mis tegelevad häälikutega)
  • jne
Psühholoogia ainetest olen läbinud vaid kaks - kliiniline psühholoogia ja psüühika põhifunktsioonid. Ent eesseisvad poolteist aastat sisaldavad endas palju lahedaid psühhoaineid:

  • neuropsühholoogia
  • geneetika
  • psühhopatoloogia (arstiteaduskonnas!!!!!!!!! so excited)
  • arengupsühholoogia
  • sotsiaalpsühholoogia
  • kriisipsühholoogia
  • individuaalsete erinevuste psühholoogia
  • jne

Ma ei ole oma valikuid kahetsenud. Mul ei ole olnud sellist tunnet, et issand, mida ma küll tegin. Kuigi eksamiperioodid panevad mind proovile ja ajutine masendus tuleb peale, I enjoy my studies. Ma alati teadnud, et keeled on minu kutsumus ja ma saangi neid õppida. Mind ajas närvi nii mõnigi kohustuslik õppeaine, mis mitte kuidagi mu erialaga kokku ei läinud, näiteks seesama filosoofia, aga ma tegin selle vastumeelselt ära ja see on tehtud, over, minevikus. 

Ma ei tea veel, mida ma peale bakat teen. Kas töötan veidi või lähen kohe magistrisse. Ma ei läheks keeleteadust magistrisse õppima, vaid psühholoogiat. Kuskil deep in my dreams on mõte, et äkki ühel päeval on mul olemas kliinilise psühho doktorikraad. Dr. Sandra Jakubelovitš, your clinical psychologist, how can I help you.

Samas ei ole ma oma kruiisijuhi ametit unustanud. I still would like to be one.

Wednesday, February 3, 2016

Elsa Hjeronymus Facial Treatment


Tulin just Christina ilusalongist. Mul on väga robustselt rõve näonahk, väga rasune ja ebapuhas. Ma sain kinnitust, et mitte ükski poesmüüdav toode tegelikult ei mõju mulle, aitavad vaid spetsiaalsed protseduurid ilusalongis ja suukaudsed ravimid (roaccutane). Roaccutane'i (mis on võimas akneravim) kirjutas mulle nahaarst välja kaks aastat tagasi mu selja jaoks ja it fixed everything. Mu näonahk oli piltilus ja ei ühtki ebapuhtust, kuna ravim lükkas kogu sita seestpoolt välja. Kuid roaccutane'il on kõrvaltoimeid, minu puhul ketendavad ja veritsevad huuled. 

Läksin tegema Elsa Hjeronymuse näohoolitsust.  Ma tundsin, et tahan oma nahale reboot'i teha. Ma ei tahtnud tavalist näopuhastust teha, mis sisaldab mehaanilist puhastust ehk ta pigistab, mis on pagana valus. Elsa Hjeronymus on alternatiiv mehaanilise puhastusele ehk ta puhastab nahka hapetega, mis panevad naha kipitama. Peale hapete peale kandmist ta siiski pigistas natuke mul, sest my skin is that horrible. Peale seda kui nahk oli puhastatud, pani ta mulle peale paksu kihi rahustavat kreemi ja külma kompressi peale ja jättis mind 15 minutiks nii. Hiljem ta pani mulle maski, mis sisaldab kamprit, mis on antiseptik ja valuvaigisti ning mentooli, mis aitab kudedel hingata ja toniseerib nahka. Maski peale pani kompressi ja tõstis mu näo kohale infrapunavalguse.  Nahk pidi nagu taassündinud olema peale seda. 

Väga mõnus oli. Lähen kindlasti veel kunagi. Kuid enne lähen nahaarsti juurde nagu kosmeetik mulle soovitas. See suvi I'll have beautiful skin

Hetkel on nägu punane ja on näha, kus ta pigistanud on. Ütlesin, et reedel lähen reivima, kas see kaob ära. Ta ütles, et punetus alaneb õhtuks.


Tuesday, February 2, 2016

Hair Talk


Ma olen õnnelik. Tuleb välja, et soome kirjanduse, mille eksamist ma kukkusin kaks korda läbi ja läksin kolmandat korda tegema, MA SAIN SELLE ARVESTATUD. Ma ei osanud seal eksamis eriti midagi. Kuid ma sain lõpuks ikkagi kõik eksamid tehtud ja järjekordsed 31 EAP käes. See oli senimaani kõige raskem semester ja nagu ma oma masenduse tipphetkel ütlesin, et ma üritan lõpuni välja and I did.

Täna käisin Diiva ilusalongis juukseid lõikamas. Kui me neljapäeval end hotellis gaala jaoks valmis sättisime, ütles Edle, et mul on väga katkised juukseotsad. Mul on väga harva juuksed katki aga kuna ma blondeerisin the living fuck outta my hair sügisel, läksid need katki. Ma mõtlesin, et juuksur lõikab mulle potisoengu, sest no nii koledad ja kahused olid mu juuksed. Ta võttis vaid natuke maha, ilmselt mul ei olnud juuksed nii katki nagu ma arvasin. Lõikasin veel juuksed järku ka, to add some sexyness.

Kuna ma jätsin oma Joico K-pak šampooni ja palsami Tartusse ja mul pole õrna aimugi, millega mu vanemad oma juukseid pesevad siin Viljandis, siis olin ma sunnitud ostma omale uue šampooni ja palsami. Ma ei kasuta supermarketites müüdavaid juuksetooteid, sest need sisaldavad sulfaate ja parabeene, mis ei ole juustele head. Hüppasin Viljandi ainsasse poodi Ideaali, kus müüakse salongitooteid. Mu pilk peatus Masterline'il. See on Itaaliast pärit professionaalne hair care company, mida kasutatakse salongides. Ma valisin omale Frizz Control sarja, sest mul on väga rõvedalt kahused juuksed. Sulfaate ja parabeene neis ei ole. Šampoon on 500ml ja palsam 400ml, kokku maksid 20 eurot, mis on selliste koguste jaoks odav. Can't wait to try them out.

Monday, February 1, 2016

Skin Care


Mul on vaheaeg ja mul ei ole lihtsalt midagi peale hakata oma eluga. Ma olin harjunud kiire elustiiliga, kus oli alati midagi teha, kus pidigi alati midagi teha olema. Hakkasin taas jooksma, broneerisin ajad juuksuri, küüntesse ja näohoolitsusse ja läksin šoppama for skin care. Mu nahk on hetkel mu kinnisidee, ma tahan, et see oleks nii laitmatu kui võimalik. Peale seda kui hakkasin Body Shopi asju kasutama näol, nahk läks siledamaks. Kuid ma tahan endiselt dermatoloogi juurde minna, I want full perfection okay?

Kõik uued asjad ma panen ühte imelikku korvi mu toas ja need lihtsalt.. on seal. Kõik firmad on sellised drugstore firmad. Peale ebaõnnestunud kokkupuudet kallite Clarinsi toodetega mõtlesin, et ma siis proovin ka odavamaid firmasid. 


1. The Body Shop Vineyard Peach kehavõi. See on mu lemmik lõhn kõigist. Ma armastan bodyshoppi aga ma väldin seda, sest need müüjannad on nii tüütud. Ma mõistan, et nende töökohustuste hulka kuulub kliendile abi pakkumine aga it's fucking annoying kui ma ütlen, et ma juba tean, mida ma tahan aga ta ikka üritab midagi seletama hakata. 


2. Verona Laboratories kehakoorijad. Ma ei ole kuulnud sellest firmast midagi. Ma ostsin kõik selle firma kehakoorijad, sest ma kogun neid. Ühte, rohelise tee ja laimi oma olen juba kasutanud ja väga hea oli! Ei ole väga kraapiv aga ei ole ka liiga õrn. Ülejäänud kaks on greibi (koos ingveriga) ja merevetika koorijad.



3. Lumene kase ja mee ekstraktiga jalakreem, sest gurl take care of 'em feet k?


4. Lumene sügavpuhastav koorija. See jätab uskumatu jahedustunde. Ma ei tea mulle meeldib.


5. Lumene Bright Now Vitamin C öökreem. C-vitamiin pidi nahka uuendama, noorena hoidma ja ergastama ja whatnot ja sellepärast paneks ma seda näole just öösiti. Poes oli võimalik osta originaaltopsikut ja proovimiseks minitopsikut. Võtsin selle väikese, et vaadata, kuidas nahk reageerib. Ma ostsin selle sellepärast, et 1. soome firma 2. arktilised marjad on "tooraineks". Ja oma olen obsessed everything arctic


6. See on random küll aga leidsin selle imearmsa RICH juuksesarja proovipakendi. Ma ausalt ei saa aru, miks kõik seda kiidavad. Ma ostsin sellepärast, et ma kogun minišampoone ja -palsameid. Suvel kuskile sõites või laevale minnes on palju mugavam pisikesi tuube võtta, kott on kergem. Siin sees on šampoon, palsam ja argaania juukseõli, mida on jubedalt palju siin, aga see on ikkagi mini.