Saturday, April 30, 2016


Kell on alles lõuna aga minu päev on rikutud. Ma ei saa kirja panna, mis kõik täna mind vaevab, sest see hõlmab teisi inimesi ja I've got to respect their privacy. Ma olen väga overwhelmed. Üks faktoritest on kool, ma pean esmaspäevaks ühe raamatu läbi lugema + soomekeelse analüüsi tegema. Lisaks pean esmaspäevaks ühe grupitööga valmis saama ja mitte keegi pole eriti sittagi ei teinud. 

Kursaõde ütles mulle, et mul läheb väga raskeks järgmine aasta. Tema juba tegeleb oma bakatööga. Minul on kaks bakalaureusetööd ees - peaeriala ja psühholoogia bakatöö. Ma lihtsalt ei teadnud, et saab ka varem sellega alustada, varem kui kolmas aasta. Ma ütlesin eile emale, et ma ei lõpeta kooli järgmine aasta, sest ma ei jõua elusees kaks bakalaureusetööd valmis ja kaitstud mõne kuuga. Ema ütles, et jõuad küll. This pressure from the family is killing me.

Tahtsin täna pilte tegema minna, kuna ilus ilm on. Ei. Rikuti tuju ära ja fucking reality check, kui mulle meenus, kui palju asju ma pean esmaspäevaks valmis saama. Hate this situation I'm in.

Feeling sorry for myself ja õpin terve päeva. Või noh, ma ei mäletagi enam, millal ma ei õppinud päev otsa. Kodutööd ei lõpe ära.

Kõigele lisaks on ühe mu sõbranna elus raskused praegu ja she needed a friend, ma ütlesin, et ma ei saa hetkel kodust kuskile liikuda, ma ei jõua esmaspäevaks oma kursuse lõputöid valmis, kui ma vahetpidamata ei õpi see nädalavahetus. She didn't understand. Ma ütlesin, et mul on ka elu praegu läinud down south ja ma ei oskaks kuidagi nõu anda. Again, she didn't understand. Nii on iga aasta olnud. Inimene, kes ei õpi hetkel ülikoolis, või pole õppinudki seal, ei mõista eksamiperioodi olemust. Kuidas sa seletad seda, et inimene aru saaks? Mul on 11 kuradi eksamit, ja iga ühe jaoks on 5 individuaalset tööd vaja teha, muidu eksamile ei pääse. I wish they would understand lihtsalt.

See ongi ülekoormav, et kui sa püherdad oma probleemides ja ajapuuduses ja sind pannakse tundma kui kõige sitema sõbrannana üldse. All the shit, all at once.


Friday, April 29, 2016


This shit has got to stop. Ma olen viimased kuud end käest lasknud, minimaalselt liikunud, ebatervislikult söönud. Praegu kõht valutab, sest ma sõin kõik kodusolevad asjad ära. I binged real good. Tekkis küsimus, kas ma tõesti tahan nullida kogu oma vaeva. Need suure vaevaga ja pühendumusega kaotatud 15 kilogrammi. Mu minimaalne kaal oli 53kg, hetkel ma olen neli kilo juurde söönud. Yes, it is a problem.

Ma ei hakka lahkama oma kaalutõusu. Homme hakkan ilusti sööma. Välja jätan kõik poestsaadavad valmistoidud, praetud toidud, leiva, magusa ja maapähklivõi. Kõige raskem on mul keelduda coca-colast, sest ma olen seda ligi iga päev joonud. Ma armastan seda nii palju. 

Ja ma hakkan nüüdsest ise kokkama. Tähendab, kõige lihtsamaid asju muidugi. I can't cook for shit. Igatahes, ma kavatsen süüa terve järgmine nädal hommikusöögiks Greek Yoghurt Parfait'd, ehk siis kreeka jogurt ja marjad ja näiteks pähklitükid. Ma pole elusees kreeka jogurtit maitsnud ja piimasaadused ajavad mind kahjuks oksele, ma annan endast parima, et see mulle natukenegi meeldiks. 


Thursday, April 28, 2016


Ma ei suutnud täit allnighter'it teha. Magasin varahommikul vahemikus 4:30 - 6:30 ja sättisin end eksamile. Ma ei looda mingit suurepärast hinnet saada, sest see oli raske eksam. Nüüd jääb vaid tulemust oodata. Kui ma läbin edukalt need viimased neli nädalat, siis saan ma öelda, et vaid kolm aastat veel.. ja mul on magister käes. A girl can dream, right?

Isac Elliot paneb mind tundma vana cougar-pedofiilina. Ma vaatasin ta instagrami ja mu aju oli nagu damn u fine. Kuid siis meenus, et ta on alaealine laps. Igatahes, Isac, hit me up, kui sul kord 18. aasta täitub.


Kell on veidi üle keskköö. Ah, kuidas ma seda juba igatsesin. Öised kohvijoomised, zero sleep, köögi betoontoolil hommikuni istumine, sest toakaaslane magab ja terve semestrijagu materjali pähe raiumine. Jah, minul algab homsest sess. Eksamiperiood siis. Sess in a nutshell - periood tudengite elus, kus lennukist langevarjuta alla hüppamine tundub ahvatleva ideena.

Homme on niisiis esimene eksam, eesti keele sõnamoodustus. Ma testin uut asja - tavaliselt lähen ma eksamitele lootusetuna ja nutuklombiga kurgus, aga nüüd ma muudan oma mindset'i. Ma teen selle eksami ära, esimese korraga.

update @2 am: mu aju ei funktsioneeri enam. Tegelen hetkel liitsõnaga ja oli kirjas, et liitsõnal on aluspearõhk, näiteks sõna va'naema, ülakoma tähistab rõhku. Ma lugesin korduvalt vanaerma ja mõtlesin 5 minutit the fuck is that mean. Braindead over here.

Kaastudengid ja abituriendid, kel ees riigieksamid, walk tall. Per ardua ad astra, right?

Monday, April 25, 2016


Täiendan vaikselt oma Clinique skin care kollektsiooni. Ma ostsin toneerija, sest ma ei saa kasutada oma The Body Shop teepuu toneerijat, sest see sisaldab suurtes kogustes alkoholi. Kuigi alkohol on hea vistrike jaoks, on see kohutav tundliku nahaga inimestele. Ja ma alles avastasin, et mul on tundlik nahk. See on punane kui peet koguaeg peale selle kasutamist. Nii ma siis soovisingi alkoholivaba toneerijat tundlikule nahale. Clinique'l on kuskil neli näovett, kolm neist sisaldavad alkoholi. Üksainus ei sisalda ja selle ma ostsin - Clinique Mild Clarifying Lotion. See on midagi losjooni ja vee vahepealse tekstuuriga, smoo00th. Ja mu nägu ei punetagi. Tuleb kasutada kaks korda päevas - hommik ja õhtu.


Ja siis ma ei saanud Ilumaailmast ära jalutada ilma oma lemmiku maskita. Seekord ma võtsin mesilasmürgi ja kulla maski. Mesilasmürk ja kuld pinguldavad, niisutavad ja tõstavad kollageeni ja elastiini tootmist. Seda tuleb hoida näos 30 minutit, siis see ära võtta ja ekstrakti õrnalt nahka sisse masseerida. It's so refreshing


adding some sexiness in your day. Ärgem pöörakem tähelepanu mu huultele, see pole midagi muud kui Roaccutane'i kõrvaltoime.


Sunday, April 24, 2016


Hirm homse ees. Pean homme tegema ühes psühhoaines ettekande. Seesama aine, mida ma ilmselt see aasta ära ei tee. Pidime tegema referaadid ja nüüd peame neid ette kandma. Ma räägin buliimia ja depressiooni vahelisest seosest. Ma kardan, sest see on seni olnud kõige niiöelda teaduslikum aine, experiments, research, väga tark professor. Ta ilmselt küsib raskeid küsimusi ja ma neelan oma keele alla ja hakkan kokutama terve klassi ees. Siit järgmine hirm.

Klass. Ma ei tunne ühtegi inimest sealt. Kõik on psühholoogiatudengid, kõik omavahel sõbrad, või siis vähemalt tuttavad. Siis lähen mina, kõigile tundmatu kahtlane närveeriv väike inimene, klassi ette kokutama. 

I'm so going to embarrass myself.


Saturday, April 23, 2016

Glamorous Laxatives


Ma tahaksin rääkida salendavatest teedest. Mu beauty goals Kylie Jenner promob pidevalt FitTea või mis iganes tee see oli. Kendall Jenner joob mitu tassi detox teed päevas. Seesama tee, mida promovad peaaegu kõik instagrami kaunitarid. Siis on veel mingi Teazy, Teatox jne. Ma pole neid kunagi ostnud, sest a) overpriced b) tavaline kõhulahtisti. Küll ma olen ostnud vähemglamuursemaid salendavaid teesid. Mitte et ma naiivselt loodaksin peenemaks saada kõhulahtistitega. The thing is, see on minu jaoks nagu iga teine roheline tee, selle lahtistav mõju mul ei avaldu ja võib-olla olengi ma blessed, et ma ei pea vetsuvahet jooksma. Eile vaatasin üht videot, kus üks naine rääkis, et peale Teami teed she shat herself rongis, sest seal ei olnud vetsu ja kinni hoida pole võimalik. 

Hetkel ma olen joonud Senna fix teed. Senna ongi see, mis põhjustab kõhulahtisust ja seda teed on keelatud tarbida rohkem kui 7 päeva. Minul tekitab see vaid kõhuvalusid, täna öösel olid kerged krambid. Kui ma seda apteegis küsisin, siis proviisor vaatas mind hukkamõistvalt pealaest jalatallani ja ütles, et targem oleks toitumist jälgida ja trenni teha. Do you think I don't know that. Igatahes, eesti apteekides müüdavad "salendavad teed" mulle ei mõju, võtavad ainult söögiisu ära, sest need teed maitsevad k-o-h-u-t-a-v-a-l-t.


Thursday, April 21, 2016


Jah, eelmine postitus oli päris dramaatiline. I get really severe episodes of sadness, kui mul läheb õppetöös halvasti, sest ma mõtlen kohe, et ma ei jõua elus kuskile, kui ma koolis hakkama ei saa. Kool ja karjäär is all I care about. Sellepärast ma olingi täna varahommikul nii endast väljas. Tuli välja täna, et ma ei pea oma statistika aruannet täna esitama. Seega on mul veel aega mõelda, kuidas seda teha ja tagada seega eksamile pääsemist. 

Mõtlesin täna, et äkki meigiks ennast. Mulle ei meeldi mõte, et miski muu peale näokreemi istub mu näol aga I feel pretty, kui ma olen end veidi meikinud. See ongi kogu mu jumestus. Õhkõrn baas, põsepuna ja ripsmetušš. Mu näonahk läheb aina paremaks ja tunnen end nagu miljon dollarit. Pingutasin põsepunaga üle, sest Make Up Store'i põsepunad on väga tugeva pigmentation'iga. Ripsmetušš on pask, see ei tee midagi, kuigi see on Yves Saint Laurent' oma, kellest oleks oodanud paremat. Ma tahan oma väikest meigikollektsiooni täiendada highlighter'iga. Tead küll, anda natuke kuma oma poolsurnud näole.



I don't care, mis depressiivse hädavarese mulje ma hetkel jätta võin. Kell on varajased hommikutunnid, mind tabas just see lootusetus, mis on füüsiliselt valus. Mul on kurgus nutuklomp aga pisarad ei tule. Ma ei taha sellest mitte ühelegi konkreetsele inimesele rääkida. Kristina ei saa sinna midagi teha ja ta ei saa aru ja mu ema hakkaks ilmselt tänitama, et miks ma siis ei õpi. See ei aita mind. Seega ma räägin sellest sulle during these early hours, sa kuulad but you're silent. Sellistel aegadel mul ongi vaja kedagi, kes lihtsalt kuulaks without saying anything

Mul on selline aine nagu uurimismeetodid psühholoogias. Kõige raskem aine, mis mul elus olnud on. Homseks on mul vaja esitada aruanne statistikast. Siin on kõik matemaatiline. Ma ei mõista midagi, ma ei oska midagi kirjutada. Tegime ühe mälukatse ja nüüd on tarvis jooniseid teha, tabeleid koostada. Ma ei saa aru, kuidas. Mul ei ole abi küsida kelleltki, ma ei tunne mitte ühtegi inimest sealt klassist. Et see aine saaks arvestatud, peab see töö tehtud olema. See aine annab 6 EAP'd, mis on väga suure kaaluga ja see on eelduaineks paljudele teistele psühholoogia ainetele, mida ma järgmine aasta võtma pean. Kuid ma ei oska SÕNAKESTKI sellesse töösse praegu kirjutada. Ja kui ma seda tööd tehtud ei saa, eksamile ei pääse ja ongi perses. See on kõige tähtsam aine psühholoogiatudengile. Kui sa läbi ei saa sellest, you're pretty much done here

Lisaks on mul muud probleemid kaelas. Mu unegraafik on nii sassis, et ma ei ole väga pikka aega jõudnud esimestesse loengutesse. Ma lihtsalt magan edasi. 

Siis on mu toitumisprobleemid. Ma söön 1-2 korda päevas. Mitte midagi tervislikku. Mul ei ole isu süüa ei vegetables ega puuvilju. Ma kaalun 56 kilogrammi. Ka see häirib mind praegu to no fucking end. Ma tean, et see pole palju aga kui ma vaatan peeglisse, ma tunnen end ümmarguse põrsana. Ma vihkan oma proportsioonidest väljas olevaid jalgu. Mul ei ole õigust olla pahane oma endise psühholoogi peale aga ma olen. For not taking my selfhatred away. Ma ise ei teinud temaga koostööd, vaid pööritasin mõttes silmi, kui ta püüdis mind aidata. Too hetk ma ei tahtnud ta abi. Now I regret it.

Kõige tipuks mu endised töökaaslased on mulle taas kirjutama hakanud, tahavad mind tagasi. It hurts so fucking much

Mu peas on üks suur segadus, sadness ja lootusetus.


Wednesday, April 20, 2016

Mu kulmude ajalugu


Mul on alati olnud koledad kulmud. Tänu ebaõnnestunud kitkumisele ja modelleerimisele. Ketta ajab. Tänapäeval on aga maailm kulmudes nii kinni, et et inimesed judge the shit out of you, kui sul ei ole standardile vastavad kulmud. Mu parim sõbranna Kristina - lol bitch i'm putting u on the spot here - on see kõige suurem kulmukohtunik olnud. Tal on see õigus, sest tal on must vöö kulmudes, ta õppis ära selle kunsti. Mina aga endiselt ei oska midagi nendega peale hakata. No ei tule välja. 

2007. Naturaalsed metsistunud kulmud. Ma olin 12 ja gave no shits


2008. Endiselt Jim Levensteini isa kulmud.


2011. Too aeg olin rebellious puberteet. Okse. Kitkusin kulmud megapeenikeseks. 


2013. Hakkasin kulme värvima. Mul on häbi. Ma jälgisin KÕIKI kulmuõpetusvideosid ja ikka need tulid sellised välja. DAFUQQQ IS THAT


2016. Ma tahtsin alati omale arch'i. Eile ma kitkusingi. DONE FUCKED UP AGAIN. See kulm on enamvähem, teist ma ei tahtnud sulle näidata, sest see on Downi sündroomiga.


Tuesday, April 19, 2016

Kaubamaja Mini Haul


Ma olin eile overwhelmed ja nutsin. Ühes psühhoaines, kus on range kord, hilinesin oma kodutööga. Ma olin kursuselt kõrvaldatud, kõik, läbi kukkunud. Kui ma seda meili loengus lugesin, üritasin täiest jõust pisaraid tagasi hoida. Kuid siis sain õppejõult meili, et ma saan teise võimaluse, pidagu ma teistest tähaegadest nüüdsest kinni. I was so relieved.

Oli üldse olnud stressirikas päev. Täna öösel ma tegin allnighteri. Kirjutasin öö otsa psühhoteraapia aine raames esseed about placebo effect. Tead küll, see on see, kui patsient saab ravimit, millel ei ole tegelikku toimeainet, you get better tänu oma ootusele ja uskumusele. 

Käisin eile Kaubamajas, et endale midagi toredat osta. Läksin esimese asjana Clinique osakonna juurde. Ma olin lugenud, et Clinique on nagu Clarins, ainult et noorematele. Ma olen skin care junkie. Ma tahtsin omale uut näopuhastusvahtu, mu The Body Shop teepuuõli oma on otsakorral. Leidsin sellise sarja nagu anti-blemish solutions kõigile nahatüüpidele. Seda näovahtu tuleb kasutada nii hommikul ja õhtul, olen juba kasutanud. So far so good


Siis ma avastasin, et nad müüvad seal tuhandeid jaapani maske. Need lahedad. Mul läks meelest, mis toimeained selles maskis olid. But it was lovely. 


Attractiveness on point


Siis ma ostsin mingi Girlz Only volüümiandva kuivšampooni, sest ma ei taha juukseid pesta iga teine päev aga mu lollid juuksed disagree with me


Saturday, April 16, 2016

Clarins Santal Face Treatment Oil


Ma ei kanna meiki. Mitte sel põhjusel, et ma arvaks, et loomulik ilu on parem. Üks põhjustest, miks ma enne kooli ennast ei värvi on see, et ma olen Guinessi Rekordites kui kõige ekstreemsemalt higistav inimene maailmas. Mul on viis minutit kooli kõndida ja juba poolel maal ma tunnen higipiisku ülahuulel, ka jaanuaris. Kui on jumestuskreem peal, on see eriti inetu. Mu jumestus sulab. Teiseks kasutan ma mitterahakotisõbralikku jumestuskreemi by Dior ja seal on mul alles kaks tilka ja ma hoian seda natukest mõneks pidulikumaks sündmuseks. 

Minu näonahk on inetu. Taaskord hoian rekordit kui kõige rasusema näonahaga inimene maailmas. Tänu sellele on mul clogged pores, millest ei saa lahti mitte ühegi tootega, mida kasutanud olen. Rasuse nahaga inimestel kipub olema tihti akne, mul seda ei ole. Mul on need nahaalused rõvedused ehk subclinical acne, mu suurim insecurity. Igatahes, praegu ma olen Roaccutane ravikuuril. Arst kirjutas need mulle välja kaks aastat tagasi ja ma jätsin pooleli ja nüüd jätkan. Ma ei tea, is it allowed or not, võtta neid kaks aastat hiljem ilma arstiga konsulteerimata. Kui arst kirjutas need mulle välja sama probleemi vastu, mis mul praegugi on, siis ma ei näe midagi halba selles. 

Roaccutane blokeerib rasueritust. Ma olen umbes kaks nädalat võtnud ja nahk ei läigi enam thank the lawd.. Samuti on need väikesed rõvedused vähemaks jäänud. Nüüd on aga nahk kuiv tänu ravimile. Ma ostsin eelmisel suvel Clarins sandlipuu näoõli, siis mu nahk ketendas. Olen seda vähe kasutanud, sest enamus ajast on mu nägu niigi õline ja see tegi hullemaks mu õlise näo. Nüüd aga kui Roaccutane imeb mu näost kogu pasa (ja elu) välja, I need something, mis annaks natuke loomulikku sära tagasi. Ja see aitab, kui sul on kuiv nahk. Ah, kuidas kuivemapoolse nahaga inimestel vedanud on. I wish I had your skin. Kuid meil, õlinägudel, on üksainus pluss - meil tulevad kortsud hiljem

ah ja Roaccutane nähtav kõrvaltoime - kuivad, paistes, ketendavad huuled ja põletikulised suunurgad. I'm dealing with it.


Clarins Santal Face Treatment Oil kuivale nahale. Oli kallis aga see kestab terve su eluea I swear, seda tuleb panna vaid 2-3 tilka.



Friday, April 15, 2016


Ma pean end ekstraverdiks. Aga samas ma olen häbelik. Makes no sense. Ma olen jutukas ja mulle meeldib ladrata kõigest avameelselt. Oma blogiski ma räägin asjadest, mida ma ei ole täheldanud teistel eesti blogijatel, sest vahel olen liiga otsekohene. Mina seda limiiti ei taju, tähendab I choose to ignore the limit. Ma tahan olla avatud inimene ja seda ma olengi ja soovin, et teised mu ümber ka seda oleksid. Mul on raske ühele lainele saada inimesega, kes on kinnine ja sa pead läbi murdma tema barjäärist niiöelda. 

Eile aga ühes psühholoogia loengus ütles õppejõud ühtäkki, et nüüd teeme paaristööd. Tavaliselt ei pea loengus midagi tegema, kuulata professorit vaid. Mind tabas õudus, sest mul ei ole ühtegi sõpra psühho loengutes, kõik teised on omavahel sõbrad ja siis olen mina, eesti ja soome filoloog, psühholoogide hulka ära eksinud. Enne kui keegi jõudis märgata, et ma olen üksi ja mul pole paarilist, tegin auditooriumist leegid nii kiiresti kui sain. lol. Way to go, Sandra.

Ah ja täna on Elvisel sünnipäev. Elvis on mu endine töökaaslane Baltic Queenilt ja peale seda, kui mind pandi teise vahetusse ja kõik mu sõbrad jäid vanasse vahetusse, saime Elvisega kiiresti headeks sõpradeks ja me hängisime koguaeg koos kuni it was time for me to leave the ship. Siin pildil ma olen magamata 2 ööpäeva, sest tahtsin viimasest vahetusest viimast võtta. I felt and looked dead.







Wednesday, April 13, 2016

ema


Ma ei tea, mis obsession mul laevadega ja lennukitega. Ma tegelen sellealase kirjandusega rohkem kui oma koolitöödega. Laevadega ja merendusega ma olen alati obsessed olnud. Lennukid hakkasid meeldima 2012. aastal, kui vanemad võtsid mind Siberisse kaasa ja rongi asemel läksime lennukiga. Estonian Air ja Ural Airlines. Hoolimata väljakannatamatust valust mu ajus, kui õhku tõusime ja maandusime, I became obsessed

Seoses lennukitega tuleb mul alati meelde see, et mu ema lennuk kukkus peaaegu alla. See võib kõlada ebareaalselt, aga see tõesti juhtus. Mu ema oli war medic Afganistanis aastatel 1987-88. Seoses tööga ta pidi palju lendama. Kuid see oli eluohtlik ettevõtmine, sest who the fuck flies sõjakolde kohal? Vikipeediast uurides avastasin, et seal tulistati iga kuu mitmeid lennukeid ja helikoptereid alla. Igatahes, ema lennuk sai pihta ja läks full dive'i ehk kabiinis läksid kõik tuled kustu ja nad hakkasid alla kukkuma. Ema ütles, et kabiinis oli hiirvaikus, keegi ei karjunud. Ma küsisin, et mis mõtted ta peas olid enne surma. Mamps ütles, et ta mõtles oma ema ja õe-venna peale. Siis läksid tuled jälle põlema ja piloodid saavutasid kontrolli kuidagimoodi. Kui lennuk maandus, istus mu ema oma kohvrile in shock ja siis ta ülemus oli hüüdnud "Popova, püsti, me peame minema". Ja that's the story where my mom almost died

Mu ema on rääkinud ka oma sõbrannast, kes oli samuti medõde Afganistanis ja temal tuli aeg koju pere juurde lennata. Sinna ta ei jõudnudki, sest ta lennuk tulistati alla. I fucking cried, kui ema seda rääkis.

Kolmas lugu on sellest, et mu ema lendas laipadega tagasi Venemaale. Black Tulip oli selle lennuki hüüdnimi, mis tõi surnud sõdureid tagasi Venemaale. My mom has seen so much death, et see on hirmus.

dat my mom in Afghanistan




Sunday, April 10, 2016

Bath Saturday


Täna käisin venna juures vannis. Drowned all my problems. Mul on homseks vaja ühes psühholoogia aines kaks esseed ära saata, pole alustanudki, lol. Iga semester ütlen, et võtan oma sita kokku ja teen asjad aegsasti ära. Ei. Endiselt jätan kõik viimasele minutile. Ma lihtsalt loodan, et ma suudan tehtud saada ka selle semestri. Siis on jäänud viimane aasta bakalaureuses. Misasja. Kuhu see aeg kaob.

Suvel kinkis mu töökaaslane laeval mulle Lush vannipommi. Olin väga elevil, kui sain seda kasutada. Vesi oli neoonroosa ja väiksed südamed hõljusid ringi. Lõbu sai otsa siis, kui ma pidin hakkama vanni küürima, sest roosa värv ei tulnud maha. Igatahes, täna oli vannivesi golden. Like my soul. Mingisugune luksuslik vannieliksiir. Smells nice.


Ja siis mu lemmik bioaktiivne turbamask näole. Kuna minul on maailma rõvedaim näonahk (clogged pores, oily af jne), siis see jätab väga puhta tunde. Ja peedipunase näo. See stimuleerib vereringet ja nägu on punane tükk aega aga it's cool. Hakkasin muide jälle Roaccutane'i tablette võtma, mul on kopp ees sellest kohutavast näonahast ja see on ainus, mis aitab. Mul jäi eelmisest ravikuurist veidi alles. See takistab rasueritust. Ma lõpetasin ka kreemide kasutamise oma näol, need ainult aitavad kaasa mu vastikule õlinäole.

Friday, April 8, 2016

My Golden Retriever Bastion


I just prayed for Evelin. Ma ei tea teda aga ajalehes oli, et hiljuti Viljandis toimus car crash ja selle neiu elu ripub juuksekarva otsas. Pea vastu, you're too young to die.

Tulin just kahetunniselt jalutuskäigult Kristina ja ta taksipoisi Mioga. Ma tahan ka oma koeraga jalutamas käia. Tegelikult ei ole Bastion täitsa meie oma, vaid ta on mu venna ja Rinelli oma aga Bassu käib tihti meil nii et ma pean teda ka enda omaks. Ma ei julge temaga hetkel veel õues käia, sest ta on praegu puberteedieas, lollitab palju, võib mind pikali tõmmata ja he's damn huge

Siin on Bastion veel pisike tita. Siin pildi peal on ta väga haige. Kogemata pääses ta rosinatele ligi, sõi neid ja ta hakkas lakkamatult oksendama ja öösel viis vend ta Tartusse arsti juurde, cause he almost died, neerud hakkasid üles ütlema. Jube, kuidas meile nii harmless rosinad võivad tappa koera.



Wednesday, April 6, 2016


Tänane päev on lihtsalt


1. Ma magasin täna jälle sisse. Kuu aega pole ma jõudnud mitte ühessegi kella 10 loengusse. Ma magan täie pasaga sisse. 

2. Täna oli nii palav ilm, et ma panin ainult nahktagi. Nahk naha vastas. My ass was sweating so hard, et rõvedamini pole võimalik end tunda. 

3. Läksin just Kristinaga tülli. Ma tõin üles selle, mis kruiisil juhtus. Eks seal draamat ikka jagus. Ma olin annoyed with her boyfriend. Krissu peikuga oleme niiöelda frenemies. Enamus ajast kruiisil mina ja ta peiku olime parimad sõbrad, teine hetk vihkasime. Suurema osa ajast olen ma cool with it, et ta on mu parima sõbrannaga suhtes. Teinekord jällegi lööb mus viha välja. Viha sellepärast, et we were supposed to be single together. Kuigi meil on sama personality, on siiski Krissus midagi teistsugust kui minus. Üks on see, et she can keep a boyfriend, mina mitte. Selle põhjus on see, et ma armastan kõiki neid, kes ei vaata mu poolegi.


Sunday, April 3, 2016

IX kruiis


Olen kruiisilt tagasi. Kruiisi kolm tipphetke:

1. Laeval olid esinejad Brasiiliast. Hot af guys. Ja Neymari kaaskodanikud. Ma olin nende tähelepanu keskpunktis, kui ma tantsu vihtusin oma seltskonnaga. Nad jälgisid meid pikalt ja üks nendest esinejatest tuli minu juurde ja tahtis minuga koos tantsida. Natuke ebamugav oli, see oli ju professionaalne performer mu ees aga mul oli too hetk nii ükskõik, kõik millest ma mõtlesin oli see, et ma tantsin brasiilia tantsijaga. Ma ei saa sellest eales üle.

2. Peale meie 6-liikmelise seltskonna oli veel üks meie tuttav seltskond. Me läksime kõik Stockholmi ja eksisime nii ära, et lõpetasime kuskil linna ääres in the middle of fucking highway, me jooksime kiirteel, oleks peaaegu autode alla jäänud, autojuhid pühendasid meile signaalidest orkestri. See oli naljakas seiklus.

3. Täna hommikul oli meie sõprade kajuti ukselingile jäetud vetsupaber kirjaga "Peeretage vähem." Ma surin naerust.


Sain lõpuks kanda oma musta jumpsuiti



Pilt mu kodust


Käisime Drottninggatani Espresso Houses. Mul vajus suu ammuli, kui ma seda teenindajat nägin. Ma lihtsalt jõllitasin teda. Tema oli see elav näide Skandinaavia tüdruku põhjamaisest ilust. Ta oli blond, maailma ilusaima näoga. She was so beautiful, et ma ei saa teda peast ära. Tegi head kohvi ka.


Minu esimene Starbucks kohvi elamus kind of.