Wednesday, August 31, 2016

Hair Recovery - Week 2


Kõigepealt - appreciateksin Jared Leto vanemaid, et nad niiiiii ilusa mehe siia ilma tõid kõigi maailma naiste ja meeste rõõmuks. Jared on 44. If he's 44, I'm 44.

Teist nädalat ma olen teel Rapuntsli juuste poole. Ma ei ole üle nädala juukseid sirgendanud. Ma seadsin eesmärgiks pesta juukseid nädalas maksimaalselt kaks korda. Ma võtan iga hommik peale sööki kaks toidulisandit - biotiin ja silikon. Need peaksid aitama juustel kasvada tervete ja ilusatena ja säravatena. 

Sellised on juuksed praegu. Viimati pesin neid pühapäeval, praegu on kolmapäev. Kuradi rõve juuksevärv, aga ma üritangi sellest kiiremini lahti saada by chopping my hair off igakuiselt. 


Ma ostsin wide-tooth kammi, millega juukseid kammida siis, kui olen neisse maski või kookosõli pannud. See kamm aitab siis mistahes toodet ma juustesse panen ühtlustada kõikidele juustele. Tartu Kaubamajast 3 eurot.


Siis ma ostsin Tradehousest esmakordselt Inebrya asju. Keegi lugeja kunagi ammu soovitas seda brändi. Noh, nüüd ma võtsin su soovitust kuulda. Ma ostsin Cleany Shampoo, disainitud rõvedale peanahale kõõma vastu võitlemiseks because yes bish, I had that shit. Nüüd enam mitte peale selle kasutamist. See lõhnab TAEVALIKULT. Laimi-sidruni sorbett. Alla seitsme euro oli. 


Sellega kokku ma ostsin Dry-T Conditioner. See on kuivadele, töödeldud ja kahustele juustele. Ma just nimetasin kõik mu juuste omadused. See lõhnab nagu lattè ja selle toimeaineteks on siidi- ja nisuproteiinid, mis niisutavad ja siluvad juukseid. Juuksed jätab koorelõhnaliseks.

Tuesday, August 30, 2016


 Täna oli esimene loeng. Arstiteaduskonnas. Psühhiaatriahaiglas. Tundsin end nagu god damn tulevane psühhiaater. Kuigi ma psühhiaatriks kunagi ei saa, sest ei ole meditsiinilist väljaõpet. Küll aga saan psühhiaatri paremaks käeks. Kliiniline psühholoog. Mulle meeldib mõelda, et ma kunagi jõuan nii kaugele oma elus. Nii umbes kuskil 3-4 aasta pärast, aga I ain't gon rush it, kui saan kvalifikatsiooni hiljem siis saan, ega see saamata ei jää.

Ma ei ütle, et ma sain oma silmarõõmust 100% üle. Ma pole teda näinud ever since ma lahkusin töölt. Ma ei lisanud teda sõbralisti ega kirjutanud talle kordagi. Üks instagrami post ütles hästi, a la ma võin sulle mõelda 24/7, aga sa ikka ei kuule minust. Daz right bish, my pride is bigger than life. Kuigi see on needus. Sõber (kes on silmarõõmu sõber ka) ütles, et ma võtaksin temaga ühendust siis, kui me enam töökaaslased pole. Ma ei võtnud ühendust. Kuigi jah, noormees meeldib mulle endiselt. Kuid on ju tuntud tõde, et if he likes you, he'll call. If he wants you, he'd let you know. Noh, nii see päris ei läinud. 

Картинки по запросу whatever gif

Thursday, August 25, 2016

Hair Talk


Täna käisin Ctella ilutoas oma volüümripsmeid kohendamas. Kuradi tüütu tegevus. Mu kael on seal lamades kange, mu silmad on tulipunased ja kipitavad like hell, sest liim tilgub silma, aga ma ei ütle tehnikule midagi. Kuid ma olen nii palju komplimente saanud, kui nuku ma välja näen pikkade ripsmetega. 

Eile käisin Diivas juuksuris. Ma tahtsin kõik oma juuksed maha lõigata. Noh, mitte küll päris kõik, aga niimoodi šokeerivalt küll. Sest mul on sellest kuivast kahusest harakasitast kopp ees. Tädi ei lõiganudki mul eriti juukseid maha, ma ei teagi, mida ta täpselt tegi. Lõikas vist katkiseid juukseotsi. Sest mu juuksed on endiselt fucking long. Ma tahan otsast alustada. Ma enam ei värvi, enam ei sirgenda. Ei pese ka nii tihti. 

Sellised on mu juuksed. Näe, kui heledad need on. See on sellest vanast ebaõnnestunud üritusest blondiks saada.


Siin on asjad, mida kasutan hetkel oma juustel. 

Tööl kasutasin tihti kuivšampooni, sest my hurr läks kiiresti mustaks, sest I styled it a lot. Balmain kuivšampoon. Kuivšampoon nagu kuivšampoon ikka, ainult Balmain bränd külge pandud ja hind üles keritud.


Balmain juuksesprei. This doesn't do anything.


Tangle Angel juuksehari. Ma tunnen end nagu mingi printsess Barbie and the Magic of Pegasuse multikast, kui ma seda harja kasutan. Love it.


excuse the hair


Dr Sante makadaamiaõli juuksesprei. Ma ostsin selle Tallinnast Norde Rimist mingi kolme euroga. Kõik asjad, millel on kirjutatud argaania või makadaamia, I'mma buy.


Ja siis Syoss kuumakaitsesprei. Ma luban, et ma enam ei sirgenda oma juukseid enne, kui pole pannud kuumakaitset. Ma muidu vihkan neid kuumakaitseid. Need teevad juuksed peadligi, raskeks ja kleepuvaks. Mida iganes. Kui see lubab kaitsta 220 kraadise kuumuse eest ja not fry my hair, siis olgu.

Tuesday, August 23, 2016

Farewell, Baltic Queen


Magasin 18 tundi ja ärkasin into this empty life of mine. Haha ma tean, et ma kõlan nagu emo teismeline aga see tõsiselt tundub empty af hetkel. Kuigi see pole. Mu kassike on elus ja kuigi tal ei ole enam ühte käppa (sarkoomi pärast lasime amupteerida), elab ta nii nagu ta varem elas. Isa sobered up. Ma sain ühe ilusa väikese poisi tädiks. Ma olen senior at my university. Mul on Kristina. Näe, mu elus on piisavalt positiivseid asju, mille üle rõõmustada. 

Selle asemel see kurbus Baltic Queenilt lahkumise pärast overpowers kogu selle positiivsuse. Raske on sulle selgitada, miks mul on nii raske lahti lasta. Sellel laeval juhtus nii palju. Mälestusi I will never forget. Nii reisijana kui ka laevapereliikmena. Ma tean, et näen neid järgmine aasta uuesti. Mõnega, kellega olen lähedasem, saan ka Tallinnas väljaspool laeva kokku. Ja siis kui ma tulen tagasi, olen loodetavasti saanud kätte oma bakalaureusekraadi, olen samasugune rõõmupall tööl nagu ma terve suvi olin. ♪ ♫ Oh I'll tell you all about it when I see you again ♪ ♫

Pool Grill House ja Gourmet Baltic Queen restode meeskonnast 2016. I fucking miss y'all


Ja see on Elari, mu work bae. Ühe ilusaima hingega person I've ever met. Päästevestid on meil seljas iganädalase õppehäire pärast. Mu silmarõõmu sõber ja meie vahendaja. Läbi Elari sai crush teada, et ta mulle meeldib ja läbi Elari sain ma teada, et even though I'm pretty, olen ma ikkagi ta kolleeg. 


Ja see tüdruk on Kristina (lol so many Kristinas around me), kellega ma sain kõige lähedasemaks. Ka temal oli see suvi laeval A HELLA FUCKING EMOTIONAL ROLLER COASTER. Täpselt nagu minul. Me elasime mõlemad sarnased olukorrad läbi ja that's where we found the connection omavahel. 


Monday, August 22, 2016

 
This is it. Ma istun Baltic Queeni puhkeruumis üksinda, kell on pool neli varahommikul. Mu vahetus on maha läinud, ma lähen mõne tunni pärast maha. Mul on silmad punased nutmisest. Raisk ma teadsin, et ma hakkan nutma. Kuigi see on deja vu, ma olen selle läbi elanud. Baltic Queeni jätmine selle aasta alguses. Meeskonnaga hüvastijätt. Kuid seekord teeb see hullemini haiget. Ma sain rohkem inimestega lähedasemaks, ma leidsin omale minu töökohas a la carte restoranist Grillhouse ja teistest restodest sõbrad, kellega ma jätkan suhtlemist ka nüüd, when I'm no longer here. See ei ole ainus asi, mis teeb haiget. Ma räägin sellest siis, when the time is right.
 
Kolmas faktor, mis pani mind tund aega tagasi kajutis on my fucking knees see, et kutt, kellest ma sulle rääkisin, kes mulle meeldib, ma nägin teda viimast korda. Sest ta on mu töökaaslane. Kes kurat armub oma töökaaslasesse. Ikka mina, sest my heart is hella retarded. Ma eile istusin välitekil sõbraga, kes on mu crushi sõber. Lihtsamalt, me oleme siis kõik töökaaslased. Olime. Ka mu sõber kirjutati täna meremehe teenistusraamatust maha, sest ta läheb ka ülikooli. Ma küsisin sõbralt, kas mu silmarõõm on midagi minu kohta öelnud. Et kui on, siis ma tahan kuulda seda vaid siis, kui see on positiivne. Kui negatiivne, ma ei taha kuulda. Sõber vastas, et mu silmarõõm oli öelnud millalgi, et ma olen ilus tüdruk ja tundun lahe, aga he doesn't want anything with me, sest ma olen ta töökaaslane. Ma ei tea, kas crush tõesti ütles seda või mu sõber lihtsalt mõtles selle välja, et mul oleks parem. Sõber teab, kui väga mulle see kutt meeldib. Igatahes, see oli kõik, mis ma tahtsin kuulda. Et ma olen ilus through his eyes. Ma lõin igapäev end tööpäevaks üles, kandsin oma parimaid parfüüme ja panin isegi volüümripsmed. Ausõna, minu silmis on tal kõige ilusam nägu, mis ma näinud olen. Oli raske teda mitte vahtida. It hurts, et ma teda ei näe enam. Ja mu uhkus ei luba temaga kontakti võtta.
 
Kui ma täna tööpäeva lõpetasin, kogunesid kõik mu juurde ja jätsid minuga hüvasti. Peakokk, kokk, direktor, töökaaslased ja mu crush. Soovisid mulle tuult tiibadesse, ja et nad ootavad mind. I fucking cried.
 
Ja there you go, mu elu kolmas heartbreak.
 
 
 
 
 
 


Tuesday, August 16, 2016

On asju, mida ma sulle ei räägi. Mu suurimad kahetsused näiteks. Ma ei taha ka järgnevast rääkida aga it hurts so bad ja ma ei suuda järgmist paska, mida elu mulle viimasel ajal lahkelt vastu vahtimist viskab, endas hoida. Ma nägin täna oma silmarõõmu, kelle ees ma hip hop festaril omal margi täis tegin. Kui ma muidu teda näinud olen, olen ma, nagu ikka, uhkelt nina püsti ta eest mööda marssinud, vahel silma vaadanud ja üritanud to strike up a conversation (tulutult, sest tal puudus minu silmis igasugune huvi). See oli minu viis näidata läbi lillede, et ma olen sisse võetud. Kuid festivalil, kuskil 4370 siidrit sisse joonud, ma karjusin ta nime, et ta meeldib mulle ja mida iganes piinlikku veel.. Ma ei mäleta täpselt. Täna teda nähes me isegi ei teretanud. It hurts, et kuigi ma lubasin end muuta aasta tagasi, et ma ei jäta endast oma crushile mingi labase drunk mess muljet peol, ma tegin seda taas. Teda nähes nüüd ma olen samasugune uhke princess, naeratan, aga ei vaata silma, I smile away ja marsin nina alt mööda. Ma olen õppinud olema nagu Bree meeleheitel koduperenaistest, she was so hurt aga tal oli reaalne naeratav mask ees. Ma olen selles olukorras samasugune, I conceal being hurt with a smile.

Festivalil juhtus veel midagi halba. Midagi hullemat kui see, et I blew every fucking chance selle noormehega, kes mulle nii meeldib. Sellest ma ei ole valmis rääkima.

Ühesõnaga, I hate this person I become at parties. Classless. Ta meeldib mulle endiselt aga no mida sa teed. Peale selle, et tal pole algusest peale huvi mu vastu olnud, ta läks kohe ära kui ma festaril tema kaadri juurde liuglesin, suutsin end veel häbistada ka ta kuuldes, sest mu ülestunnistusi oli vist Tartussegi välja kuulda, kui ma neid seal telkide juures tegin. Nüüd teda nähes olen loomulikult jaheda olekuga ja naeratusega, acting nagu seda sitta seal festivalil ei juhtunudki. Kuigi noh, nagu tuhat korda juba mainisin, it hurts.

Sunday, August 14, 2016


Ma käisin hip hop festaril. See oli võimas aga ma ei räägi kontserdist endast, ma räägin sulle, mida perset seal juhtus. Jah, esimene õhtu ma jõin Krissuga end nii umbe, et ma lõpetasin ihuüksi kuskil majakese seina najal oksendades, Krissu oli kadunud. Tuli välja, et Krissu oli kuskil vetsus tuigerdanud ja Reketi kontserti kuulanud. See selleks. See ei olnud kõige hullem, sest sellised seigad on mitmeid kordi üle elatud, all's fine. Mis mind kummitab ja piinab on tema. Kutt, kes hakkas mulle kaks kuud tagasi nii meeldima, et ma panin tema pärast omale pikad volüümripsmed, so he would find me beautiful. Ei. Nii see ei läinud. Ma nägin teda festaril. Meie seltskonnad põrkasid kokku paar korda õhtu jooksul, ja iga kord see noormees pani jooksu. Leidis vabanduse, et ära minna. Igakord kui mina olin läheduses. Ma ei saanud millestki aru, miks ta niiviisi käitus. Ma olen temaga harva rääkinud. I changed my ways (panin ripsmed lol), et ma oleksin ilus läbi tema silmade. Ei. Kõik teised olid ja on tema seltskonnast jutukad minuga aga tema on ainus, kes midagi ei ütle. Ma mõtlesin, et Eesti Hip Hop Festival 2016 on mu võimalus talle öelda, et ta meeldib mulle ikka väga aga seda võimalust ei tulnud, sest see noormees straight up fled from me

It's a shame. Et ma armun alati neisse, kellel on mingisugune tõrge mu vastu. Nagu konkreetselt neisse, kes lähevad minust suure kaarega mööda. 




Thursday, August 11, 2016


Täna olin spirituaalselt ja stiili poolest in the era of 60s. Ma nägin välja nagu mingi surnud neidis kuskilt õudusfilmist oma õudusfilmiliku vibe'iga kleidis. Kas me armastame seda kleiti või jah?


Arvasin, et sellise fashun'iga läheb kokku old money vaibiga parfüüm. Ainus sobilik mu kollektsioonis oli Romance by Ralph Lauren.


Läksin Montonisse ja kuna ma kogun kõrvarõngaid, leidsingi mingi ridiculous allahindlusega kõrvarõngad mingi kolme-nelja euro eest. Kassas ütles klienditeenindaja, et saan sünnipäeva puhul veel alla. Sain need kõrvarõngad 1.50 euro eest. Thanks lady.

Käisin oma lemmikus Rahvaraamatus. Nägin eile seal raamatut "Pariisi talv", mille tagakaanel oli väike kokkuvõte. Et see räägib 1909. aasta Pariisi naistudengitest, kes õpivad vanas kunstiakadeemias. See paelus mind. Olen juba alguses natuke lugenud ja see on täpselt selline nagu ma seda ette kujutasin. Vintage academy of arts, vanaaegne elegantne Pariis, täpselt selline, nagu see oli Moulin Rouge filmis kujutatud. Lisaks ostsin esimese Harry Potteri raamatu. Ma olen kõiki Potteri raamatuid lugenud peale selle kõige esimese, The Philosopher's Stone. 


Wednesday, August 10, 2016


Ma ei ole kirjutanud, sest olen põgenenud from this nightmare, mis mu elus on. Olen olnud 10 päeva laeval ja mitte mõelnud, mis kaos meie eludes on. Isa kaotas substantside mõju all mõistuse, me jooksime emaga öösel kodunt välja, kaaluti Dino magamapanekut, sest "kuidas saab kass kolme jalaga hakkama" (backstory: mu kassil on sarkoom jalas), me ei ööbi emaga oma kodus, vaid ööbime mujal, ma tulen varsti töölt ära, et tagasi kooli minna, tagasi eksamitele ja sessile, millest ma siiamaani toibunud pole. See kõik on suruv. I hate this life aga ma üritan enda kallal töötada ja olla tänulik, et mul on olemas ema, kes mind toetab ja annab endast kõik, et anda mulle hea elu hoolimata sellest, et isa on terve elu oma sõltuvusega meie elu mürgitanud. Life is not as bad as it seems. Kuigi tundub küll, et valgust tunneli lõpus ei näe. 

In other news. Täna on minu sünnipäev. Ma sain 21. Eile käisin Baltic Queeni kokkadega Vanemuises "Ürgmeest" vaatamas. Nad on Viljandi sats ja sellepärast nendega ühele lainele saingi. Siin olen ma Ardiga, we're good friends.