Tuesday, November 29, 2016

THROWBACK TO HIGHSCHOOL


Viimati külastatud sünnipäev inspireeris mind vaatama tagasi sellele koledale ajale, milleks on gümnaasium. Sünnipäeval olid kõik mu üks või kaks aastat nooremad koolikaaslased ja üks klassivend. Gümnaasium oli subjektiivselt võttes kole ehk ma vihkasin seda oma internal issues pärast, mitte et kool ise halb oleks olnud. Ma võitlesin oma ülekaalulisusega ja olin punane higine põrsas, kes pidi nägema sellisena oma esimest armastust kooli peal ja lisaks ei saanud ma 12. klassis ühe rebase tähelepanu cause I wasn't pretty.

10. klass olin Maagümnaasiumis. See oli tasemel kool. Ja ma olin quite hot actually sel ajal. Rebastepäev, september 2011.


Kuid siis tuli 11. klass ja kõik läks p-e-r-s-e. Sellesmõttes, et ma suutsin ühe korraga ära süüa rohkem kui pataljon ajateenijaid. Mis sul seljas on, Sandra? Miks sul selline soeng? Why u look like a hoe?!!


Öölaulupidu. Taas, mis sul seljas ja mis sul juustega on. Kus Krissu kulmud on.


Siis tuli 12. klass. The worst of them all. Kandsin koledaid riideid, sest kõik, mis mulle meeldis, et mahtunud mulle selga. Lisaks tulid õudsed kulmud. Bad hair year kandus üle 12. klassi.


Siis korraldas gümnaasium aastalõpuballi stiilis 1930ndad. Mul oli kostüüm ja soeng the dopest aga ma tundsin end halvasti, sest ma arvasin, et ma näen välja nagu tünn.


Siin on võrdlus minu vananemisest. 2013, kus ma olin oma kõrgeimas kaalus ja nüüd, reedel tehtud pilt. Miks ometi ei võinud ma välja näha gümnaasiumis selline nagu ma praegu olen.


Siis tuli aasta 2014. Krissu kulmud on endiselt kadunud ja mina oma kollakaspruunide juuste ja pidžaamaga koolis. 


Siis sain ma kiituskirja hea tulemuse eest soome olümpiaadil. I literally looked like this the entire senior year. Mul on kahju nooremast minast. 


Ja siis tuli tutipäev, kuhu ma panin ebasobilikult lühikese seeliku. Vaata mu huge thunder thighs Krissu modellijalakeste kõrval. Veidi peale tutipäeva ma võtsin end kätte. 





Sunday, November 27, 2016


So um.. elu on olnud kaootiline. Nii palju hirmsaid asju on juhtunud, millest ma rääkida ei saa. Palju family matters, milles on kaos ja tragöödia läbisegi. My life's a mess aga mis seal ikka, carry on living like this, muud lahendust pole.

Ma vihkan autojuhtimist. Aga see on eraldi postitus, kui ma jälle viha täis lähen peale autoga sõitmist. Reedel olin kaine autojuht ja läksin üksi pimedas Viiratsisse sünnipäevale. Ma rikkusin ilmselt kõiki liiklusreegleid, sõitsin kellegi maja ette kogemata ja sealsed puud kriipisid mu autot, suure vaevaga leidsin Konsumi üles. Viiratsi ei ole kuulnud tänavavalgustusest. 

Bae's birthday. Pigem nagu mu keskkooli reunion.


Siis käisin oma ilusat kolmekuust vennapoega hoidmas. Hoidsin teda esimest korda süles ja ta ei nutnudki! Such a beautiful baby. Siis käisime jalutamas in the suburbs of Viljandi. Siis ta hakkas järsku nutma ja ma läksin paanikasse. Mida sa teed nutva beebiga? Mul pole õrna aimugi.


Lisaks ma jäin haigeks. Mul kurk valutab. Mul ei ole mandleidki enam alles. Should I be worried.

Monday, November 21, 2016


Ma kujutasin oma leina teistmoodi ette. Et ma olen lohutamatu peale tema surma. Ma ei tea, kas asi on selles, et ma leidsin rahu, sest ta on valudest prii või mulle ei ole kohale jõudnud, et my baby boy is no longer with us. Nutan aegajalt, kui ta pilti vaatan, aga mitte nii hullusti kui tol ööl enne ta surma. Ma jätsin terve öö temaga hüvasti, hoides ta enda vastas, et tunda viimaseid tunde ta kehasoojust, enne kui elujõud temast väljub. Ma ei ole harjunud, et ma ei saa temaga füüsiliselt rääkida ja seega ma võtan ta pildi lahti ja räägin as if he was right here. Et mama loves you ja ma olen igavesti koos sinuga. Jah, ma rääkisin temaga kolmandas isikus ja pidasin teda beebiks terve ta elu. 

Lähen nädalavahetusel emaga varjupaika. Dinost jäi järgi poolik pakk kuivtoitu, paar konservi, sööginõud. Annan need vaestele kiisudele to ease my pain ja aidata neid kasse, kes on õnnetul põhjusel sinna sattunud. Kuid ühe sööginõu jätan ma endale mälestuseks. Dino ei mänginud kunagi mänguasjadega, seega mul ei ole ühtegi mänguasja omale mälestuseks jätta. Küll aga oli see kausike tema oma, millest ta sõi iga päev. 

Ma armastan nii väga teda. I hope he visits me in my dreams.


Sunday, November 20, 2016

Ma läksin kaklusele vahele.


Hinges on tühjus. Kuid tead, mul on kergem olla. Et Dino ei ole enam piinades, vaid puhkab. Võtsin kätte täna tema sööginõu, panin südame juurde ja nutsin. Ema nutab ka Dinot taga. Aga see on parem kui vaadata teda struggling to breathe ja valudes. Ja ma loodan, et mu südamevalu läheb kergemaks aja möödudes.

Kui me kliinikust ta surnukeha ära võtsime ja autosse läksime, nägime me midagi kohutavat. Kari lapsi peksis väikest tüdrukut, nad filmisid seda ja naersid. Me peatasime Mainori ees auto, kus on kõige tihedam liiklus Viljandis. Me lendasime autost välja. See oli sürreaalne. Mina, ema ja vend. Meie pereliige oli just surnud, meie südamed kildudeks, silmad paistes nutmisest ja me pidime nägema sellist vägivalda

See oli sealsamas kesklinnas, kus meie silme ees löödi tüdruk asfaldile pikali. Mina jooksin tüdruku juurde ja hoidsin teda, vend ja ema võtsid teised krattipidi kinni. Nõudsime seletust, et mida kuradit te tambite väikest tüdrukut. Mu viha oli meeletu. Teda olid peksnud poiss ja tüdruk, kes põgenesid, kui me autost välja lendasime. Politsei ja kiirabi tuli kohale ja me andsime tüdruku ja peksmist pealt näinud lapsed neile üle. 

Me nõudsime poistelt selgitust, et miks nad ometi vahele ei läinud. Saime vastuseks, et nad kartsid ise tappa saada. Mu vend ütles: "Sa oled suur mees, sa astud naisterahva eest välja. Olgu see teile kõigile õppetunniks". See lihtsalt paneb mõtlema, mis kuradi maailmas me elame. Poisid peksavad abitut tüdrukut, teised filmivad ja naeravad. Kas sa kujutad ette seda viha ja leina, mis meid too hetk läbis. Kuid teadmine, et my baby is in a better place ja need värdjad peksjad saavad loodetavasti karistatud, on mul kergem olla.

Pildiotsingu life is cruel gif tulemus

Saturday, November 19, 2016

I'll meet you in the light.


A large piece of me died koos temaga. Täna, 19. november, suri minu pisikene kassipoiss. Ta oli minuga 10 aastat. Kui ta täna lämbuma hakkas peale esimest süsti, tundsin nagu mu süda oleks välja rebitud. Ta oli viimastel päevadel õhupuuduses. Terve öö ta ei saanud magada, sest ta ahmis õhku, hingas läbi suu. Ma olin tema kõrval terve selle aja ja lohutasin, et varsti on see kõik läbi ja ma olen temaga viimse minutini. Ja ta läkski taevasse nii, et minu, ema ja venna armastavad näod olid tema viimane mälestus. Me kõik hoidsime temast hellalt kinni ning silitasime teda when he passed away, ma loodan, et hoolimata oma nõrkusest ja haigusest, sai ta aru, et me nii armastame teda ja oleme tema kõrval. 

Me matsime ta järve äärde. Ma ei tahtnud teda oma aeda matta, sest me ei ela enam siin varsti ja ma ei tahtnud, et minu Dino oleks võõraste inimestega. Tahtsin teda matta rahulikku ilusasse kohta, kus ta saaks lõpuks ometi puhata. Me matsime ta tema pleedis, mis oli tema oma juba titast saati. Ma panin ühe oma patsikummi ta hauda, sest minu patsikummid tegid talle alati rõõmu. Mul oli selleks ajaks süda nii murdunud, nähes tema külma elutut pisikest keha seal hauas. Ma ei suuda nutmist lõpetada. Ma ei saa teda enam kunagi süles hoida. Mitte kunagi talle enam kala osta ja mitte kunagi ta ei tule enam mulle kaissu magama. See on selline tragöödia, mis raputas terveks eluks. 

Minu viimased momendid temaga. Ma olen nii kaua ja nii palju nutnud, mu pea lõhub ja I feel empty. Rääkisin temaga terve öö ja hommik, et ma tean, et ta on väsinud. Et homme sa saad lõpuks puhata. Et ma olen right here, ja ma ei jäta sind hetkekski. And I never did. Olin ta kõrval lõpuni välja. 





Friday, November 18, 2016

If love alone could have kept you here, you would have lived forever.


Olen sisimas alati kartnud, et ma ei tea, kuidas elu edasi läheb, kui ma pean oma kassipoisi magama panema. Nüüd jõudis kätte see aeg, kus ainus asi, mida ma soovin for this pain to end. Homme viime ta kliinikusse, et ta igavesse unne panna rahulikult. On väga valus. Tal on agressiivne vähk, mis algas jalast. Amputeerisime selle ära, aga sellega võitsime vaid ainult mõne kuu aega juurde. Vähisiirded on mujale organitesse jõudnud. Tal on silmad tuhmid ja elutud, ta on kõhn, ta on liikumatu, ei söö ega joo. Hingab vaevaliselt. It hurts me teda näha sellisena. Ta on nii väsinud sellest kõigest, et kuigi seda otsust oli raske aktsepteerida, parim viis teda aidata on let him go.

Ma ei lähe täna magama, vaid veedan tema elu viimased tunnid koos temaga rääkides ja paitades. Homme kliinikus tahan ma, et minu armastav nägu oleks viimane asi, mida ta näeks before he passes away. Dino oli ja on väga väga armastatud ja me kinnitasime talle seda iga päev. 


Ma olen kõik oma koduloomad kaotanud ja mul ei ole homsest enam pisikest sõpra, kes mulle ukse juurde rõõmsalt vastu tuleks. Süda valutab. Valutab, sest ta kannatab ja et ta nii vara meie juurest ära läheb. You are so loved, Dino.








Study Date


Helena tegi ettepaneku minna kuskile kohvikusse õppima ja mõtlesin, et miks mitte, could be fun. Helena on ainus inimene, kellega ma olen 2002. aastast saati koos koolis käinud. Algklassist ülikoolini välja. Erinevad aga mõnede kattuvate ainetega peaerialad mõlemal. Kõndisime Rüütli tänaval ja erinevate kohvikute akendest oli näha tudengeid kohvi taga õppimas mitmekesi. Läksime Armastusse. 

Minu võru keele kodutöö ja ärevushäirete konspekt ja tagaplaanil little nerd.



Ja siis ei kuskilt hüppas see tegelane mu kõrvale. Ma jõudsin hetkeks mõelda, et ma näen hallutsinatsioone.


See oli pisike chihuahua. Ta lihtsalt istus mu kõrvale ja vaatas, mis me teeme. Ta oli nii armas, et ma võtsin ta kätte ja loved her. Mulle ei meeldinud eriti see tõug varem aga nähes seda pisikest inglikest, võtan ma tulevikus kindlasti omale chihuahua.


Monday, November 14, 2016

Sleepy Sunday


On aeg taas rõõmustada, et gümnaasium on läbi. Mul esmaspäeviti see semester ainult üks loeng, kella 10st 12ni, bioloogilise psühholoogia arengusuunad ja seegi jääb homme ära so I have no school homme. Varahommikul lähen Tartusse. 

Mõtlesin, et ehk peaksin rohkem ülikoolielust osa võtma. Ma tahan sellist college life nagu ameerika filmides. Lõputud peod kuumade korporatsiooni kuttidega. Ma olen käinud vaid kahel peol ja mõlemad olid esimese aasta alguses - tutvumispidu ja ühe kursavenna pool korraldatud pidu. Meie kursus ei suhtle omavahel. Ma suhtlen vaid kahe kursaõega, sest nendega puutun palju kokku. Meie kursus ei koosne eriti peoloomadest kahjuks. Enne kui me baka lõpetame, võiksime veel korra kokku saada, get hammered ja naerda, et me pole teineteisega suhelnud tutvumispeost saati.

Terve nädalavahetuse veetsin pidžaamas.


Magan fully clothed, pikad püksid, pikkade käistega pluusid aastaringselt, sest it's comfy af, ja siis ma kuulen mõnelt, et ta magab alasti. Vahepeal on sõprade/tuttavatega vesteldes läinud teema pidžaama peale ja siis kuulen (valdavalt noormeestelt), et magavad oma aadama/eeva rüüs, sest nii olla mugav. I'm like

Pildiotsingu confused gif tulemus



Thursday, November 10, 2016

Vapiano Experience


Kristina tuli kaugelt Skandinaaviast peale pikka töövahetust laeval. Meil on plaan kõik söögikohad Tartus ära proovida, sest noh, tead isegi, keegi vastassoost mind kuskile kunagi ei vii. Igatahes, täna läksime esimest korda Vapianosse. See on eestimaisete instagrammerite söögimeka. Tahtsin nende kurikuulsat pastat proovida.


Issake. Mu maitsemeeled had multiple orgasms. Me võtsime granaatõuna jäätee, mille ma jõin minutiga ära ja veel pool Kristina omast. See oli nii hea. Ja süüa võtsime ravioli con carne ehk bolognese täidisega ravioolid tomatikastmes rohke parmesaniga. Jumalik.


Monday, November 7, 2016

Can't help myself but count the flaws, claw my way out through these walls


Tuleb unetu öö. Homme on ülipikk päev koolis. Homme on psühhomeetrias kontrolltöö. See on nii raske aine täis matemaatilist statistikat, millest ma aru ei saa. Ma sain matemaatika riigieksami 30 punkti for christ's sake!! Mis matemaatikaoskusest siin rääkida saab. Ma ei ole kunagi matemaatikast aru saanud ja ei hakka kunagi saama. 12. klassis ma nutsin iga mate tund siirast vihast, sest kõik ümberringi istusid tarkade nägudega ja said viisi, mina sain kahtesid. See on üks rõvedamatest emotsionaalsetest valudest, see overwhelming viha, et hakkad nutma lihtsalt. Niimoodi panevad reaalained mind tundma. See on sellepärast, et ma sündisin pessimistina ja I'm always hopeless. Ma tahan akadeemilises mõttes elus kaugele jõuda ja the fear of failure overpowers me koguaeg. Mis siis saab, kui ei tee riigieksameid ära? Mis siis saab, kui ma baka kraadi ei saa? I always had 0 chill about life.

Ilmselt vajun varahommiku poole ära, aga wish me luck, et ma saaksin vähemalt nii palju enda mällu talletada, et saaksin pooled punktid kätte ja it will be over.



In other news, täna meikisin ennast. Ma ei meigi ennast kunagi. Pidudel vaid. Mul on kahju oma kosmeetikast, et see niisama riiulil seisab, so I decided to make myself pretty täna kooliks.


Sunday, November 6, 2016


Järjekordne nädalavahetus niisama voodis vedeledes. Ainus produktiivne asi oli kui ma läksin oma vennapoja 3. kuu sünnipäevale. Ta on kõige ilusam väike poiss, keda ma näinud olen. Blondid juuksed, ocean blue eyes.. tema vanemad on kaks väga kaunist inimest ja Rubeni out of this world ilu oli juba siis teada, kui ta sündinud polnud. Temast kasvab kunagi üks väga atraktiivne poiss ja heas mõttes südametemurdja. Ma ostsin talle juba stiilseid outfitte, mis on hetkel veel suured. Tädi Sandra will be the coolest aunt ever. Ma hellitan ta ära kingitustega, õpetan talle keeli, võtan ta endaga reisile ja olen lahe tädi forever.

Terve nädalavahetuse püherdasin voodis Harry Potteri seltsis ja olin vihane J. K. Rowlingu peale, et ta ei pannud kunagi Dracot ja Hermionet paari. Minuga on sama meelt veel miljoneid inimesi. Kuradi kurat, inimesed kirjutavad paganama pornot neist kahest, mida ma olen ka lugenud lol. No tunnista üles, et sina ka tahtsid, et need kaks kokku läheks. Mul on mingi haige kiiks shippida kahte aktraktiivset vihavaenlast. Ilmselt tänu oma isiklikele kogemustele. I've messed around with guys I fucking hate as well.

Pildiotsingu draco hermione tulemus

Emma Watson tunnistas ühes intervjuus, et talle nii meeldis Tom Felton (Draco), aga viimane pani ta sõbratsooni, sest ei tundnud sama. Emma ütles, et see murdis ta südame ja siiani murrab. Kui ma seda kuulsin, I shat my pants ja sain šoki. Mõelda, mis oleks saanud siis, kui Tom poleks olnud selline lollpea.. god, I ship them so hard.

Pildiotsingu crying gif tulemus

Saturday, November 5, 2016

Harry Potter Obsession


Kui ma olen Viljandi kodus, ei tee ma kunagi midagi produktiivset. Viimased kaks päeva ma olen voodis vedelenud ja Harry Potteri videosid youtubes vaadanud. Tegin internetis teste, et mis majas ma oleksin Hogwartsis. Ma olen Slytherin. Sealsed õpilased on kavalad, leidlikud ja ambitsioonikad. Well I kinda am. Ja Slytherini värvid on roheline ja hõbe, nii ilus kombinatsioon.

Kui ma kunagi peaksin korraldama peo, teeksin ma selle Harry Potteri teemalise puhtalt sellepärast, et ma saaksin serveerida külalistele autentseid võlujooke. Näiteks Veritaserum, mida kallati sunniviisiliselt kellelgi suhu, et ta tõtt rääkima hakkaks. Muidugi oleksid koostisosad joodavad/söödavad, mitte kellegi jalakarvad, küüned ja merineitsi pisarad vms nagu Harry Potteris. Noh, seda on lihtne teha. Serveerida Long Island jäätee Veritaserumi pähe, oodata, et jooja jalg enam ei seletaks ning teha talle küsitlust ja voilà, tõde voolab suust välja. 

Peojoogid näeksid välja nagu midagi sellist

Pildiotsingu harry potter potions alcohol tulemus

Also, taasavastasin oma armastuse Draco Malfoy vastu. Ma mäletan ma olin 14, kui vaatasin esimest korda Harry Potteri filmi. Draco nägi välja selline, kui ta esimest korda korraldas peo mu pükstes. 

Pildiotsingu draco malfoy 2002 tulemus

Pildiotsingu voldemort meme tulemus



Friday, November 4, 2016

Thoughts about veganism


Veganid on saanud omale halva nime tänu sellistele negatiivsetele vegan aktivistidele nagu Freelee, kes on youtube'i täht. Ta kommenteerib kõikide lihasööjatest kuulsuste toiduvalikuid, solvab neid ja surub oma vegani uskumusi peale. Sellisele inimesele tahaks lihtsalt baklažaaniga mööda kukalt virutada ja banaanihunnikusse visata. KUID, enamik on selliseid, kes lihtsalt teevad oma asja, ei suru oma veganismi teistele peale ja on tolerantsed inimeste suhtes, kes söövad liha. I bow down before you. Sellised veganid on toredad. 

I respect your decision olla vegan, kui sa seda oled, ma hoolin ka loomadest. Kuid ma ise vast ei loobuks kunagi loomsest toidust. Tähendab, ma ei ole kunagi olnud suur lihasööja ning see on olnud lapsest saati. I do like it, aga ma ei tunne, et ma vajaksin seda iga päev. Piimatooteid olen lapsest saati täie südamega vihanud, sest mul on mingisugune kiiks, mind ajab piim oksendama. Kuid ma olen surunud omale jogurteid alla, sest ema ütles, et piimatooteid on vaja organismile. Viimasel ajal ma olen tundnud ebamugavusi kõhus peale seda, kui ma olen koolihommikul jogurtit müsliga söönud. Kas mul on mingi kerge vorm laktoositalumatusest? 

Kalast ma loobuda ei tahaks. Ma söön seda väga harva, sest ema teeb seda harva. Omega-3 rasvhapped on nii kasulikud juuste, naha ja küünte jaoks ja juuksed on mu kinnisidee. Muidugi ka kalaga on mul omad paranoiad, salmonellad ja paelussid ja muud toredad organismid. 

I'll never be vegan. Aga võib-olla kunagi a vegetarian. Ma räägin sellest, sest leidsin kodust ajakirja Sport, kus oli artikkel taimetoitlusest. Esikaanel õed Luiged, keda ma olen mitmeid kordi Auras ujumas näinud ja isegi saunas istunud. 



Wednesday, November 2, 2016


Võtsin end kätte ja hakkasin rohkem kodutöödega tegelema. Helena ütles hästi, bakatöö hingab kuklasse day by day üha rohkem. Tõsi ta on, ma tegelen sellega. Mul oli bakatöö teemat raske valida, sest ma ei ole kuigi huvitatud enam oma peaerialast, filoloogi minust ei saa eales. Soome keel on suus, lisaks tonn muid teadmisi keele kohta "molekulaarsel" tasandil. Peaeriala õpiväljundid saavutatud. Võin julgelt väita, et tean nii mõndagi lingvistikast ja mida see distsipliin endast kujutab ja millega keeleteadlased tegelevad. 

Ma tahtsin teha psühholoogia uurimistööd kliinilisest psühholoogiast. Kuid ma ei saanud kontakti oma potentsiaalsete juhendajatega ja see tegi mind kurvaks, sest ma ju tahan saada kliiniliseks psühholoogiks. Otsustasin neuropsühholoogia kasuks, et teen neuroloogiliste haiguste kohta uurimuse. See ühendab neuroloogiat, psühhiaatriat, neurokirurgiat ja psühholoogiat. Like, how cool is that. Päris uhke oleks tulevikus olla kliiniline neuropsühholoog Tartu Ülikooli kliinikumis. Las ma unistan.

Mul on 20 päeva pärast esimene eksam. Psühhopatoloogia. Vaimsed haigused. Sellega algab ametlikult sess. Ja oh, kuidas ma sessi igatsesin. Unised ärkvel veedetud ööd, kohvi üledoos ja kaasvõitlejatega nutmine. 

Pildiotsingu we can do it gif tulemus