Saturday, April 29, 2017

Skin Care


Olen skin care addict. Osalt selle pärast, et mind on neetud jubeda näonahaga ja teisalt selle pärast, et ma tahan 35 aasta pärast välja näha sama suurepärane kui Stifleri ema. Põhimõtteliselt on mu näonahal lugematu arv vigu, mille hulka kuulub greasy face, nahaalused imperfektsused, silmnähtavad ja ummistunud poorid ja punetus. Kosmetoloog puhastab poorid mehaaniliselt ja ma teen seda üliharva, sest see valu on naeruväärne. Nahaarst ütles mulle lihtsalt, et mul on mikrofloora korrast ära näos ja kirjutas mulle mingisuguse retsepriravimi ja näokreemi. See ravim jäigi apteeki. Ema ütles, et sellistest ravimitest tuleks eemale hoida unless it's absolutely necessary, nagu akne puhul või nii. Et minu nahk ei ole pooltki nii hull. 

Täna ma ärkasin meeldiva üllatusega, mu nägu oli peaaegu et.. radiant? Sile ka. Nahk käitus täna hästi. Ma tahaks loota, et see on tänu nendele asjadele, mida ma kasutan. Ma olen jälle vaimustuses Clarinsist, mille sihtgrupp on peamiselt vanemad naised, et aeglustada hajuvat ilu. Aga Clarinsil on ka minusugustele 21-aastastele lastele midagi. Meile, kes me siin alkoholi tarbime in unholy quantities, ei maga korralikult ja muud säärast. Daily Energizer sari c-vitamiiniga. Mul on sellest sarjast näopesugeel ja toonik, geel-kreem on ka tegelikult olemas, aga see on Krissu käes, I haven't used it veel. Peale toniseerimist panen seda La Roche-Posay korrekteerivat kreemi, mille nahaarst soovitas. I mean, mõni nädal tagasi ma arvasin, et see ei tee sittagi, aga kuna mu nahk ei ole hetkel kole kui öö, siis maybe it really works


I look like a dude siin. Juuksed peadligi ja õlised, sest this bish put coconut oil pähe. Suveks Aphroditeks.


Friday, April 28, 2017


Olnud terve päeva tujust ära. Käisin emaga kõhutantsus, kuigi ega mul suurt tahtmist minna polnud. Kuid minu kohalolek rõõmustab ema ja treenerit ning igasugune trenn aitab tuju tõsta. Kui mul kunagi elus aega tekib, siis ma ühinen taas mingi suurema kõhutantsijate trupiga, so I could dance on stage

Praegu käisin vanalinnas jooksmas ja tekkis crazy idea astuda Cheersi, ihuüksinda, trenniriietes ja suunduda otse baarileti äärde, tellida paar-kolm shotti, võtta iPodis Lana Del Rey - Video Games pausi pealt maha ja edasi minna. Sest I was beyond pissed at myself too hetk. Mõistagi ma ei läinud sinna. Kui ma olen kurb või vihane, I channel my emotions jooksmisesse. Igas mõttes parem kui stress eating ja joomine. 

Ma olin vihane, sest ma ei oska oma bakatöö lehti nummerdada google docsis. Ausalt, kas keegi peale minu on üldse sellise asja peale peaaegu pisaraisse end vihastanud? Mul on vaja, et nummerdus algaks numbriga 2, teisel leheküljel, kus on sisukord. Ma oskan teha nii, et tiitellehel poleks numbrit ja see algaks teiselt leheküljelt. See on selge. Aga see algab number ühega. Ma proovin siis manuaalselt tippida leheküljenumbrid, aga see muudab kõik leheküljed samaks numbriks. I almost cried, sest see on ju minu bakalaureusetöö ja ma ei saa faking  nummerdamisega hakkama. Ja internetis ei ole kellelgi sellist probleemi olnud, mis tähendab, et ma olen exceptionally dumb af

Картинки по запросу internal screaming gif

Update: Sain hakkama. I always do

Картинки по запросу all i do is win gif



Wednesday, April 26, 2017

Don't dream about him so loudly that you can taste where your ghosted lips met his


Mu emal on ühel vene sotsiaalmeedia platvormil konto, kus ta suhtleb oma sõpradega ja postitab pilte. Tal on eraldi album ka minust, kuhu ta paneb pilte, mida ma ise ei postitaks. But here are some.

Kõigepealt üks ilusamaid pilte mu teismelisest emast. I'll always admire her pureness and happiness. Vahel mõtlen, et milline elu mul oleks, kui mul oleks mu ema mindset. Wish I had her joy, aga ma ei kurda, milliseks ma kujunesin. I'll recreate this pic suvel.



Issake. What's up with the face, noorem mina? Aga mu huulepulk is poppin tho.


Pilt ühest heategevuslikust ettevõtmisest. I look so small


Ma olen siin 17. Mu kulmukuju on siin pomm. 


Siin olen ma 12. Breketitega with food stuck between my teeth. #BreketiProbleemid. Ja meie armsa Rokiga. See pilt on lapselik siiras ja puhas rõõm. 


Siin me olime Krissuga kultuurimajas veidi enne esinemist. We got to be the stars. Mitte stripparid, vaid kõhutantsijad. 


Minu 16. sünnipäev. Pärnu Terviseparadiisi ees peale veekeskuses sulistamist. Õhtul got hammered Edle maal. See oli enne, kui Krissu avastas kulmuvärvi. Me olime young, wild and free. We still are. Ja lisaks, outfits on fucking point


Aasta oli 2000-2001. Ema-isa, 5-aastane mina ja 10-aastane vend. 


See on eelmisest aastast, kui ma emale Tartu Ülikooli campusel ekskursiooni tegin. 


Haapsalu, 2016. Ma käisin seal esimest korda. Haapsalu erineb teistest Eesti linnades viisil, millest ma aru ei saa. It's so different. Oivaline linn.





Monday, April 24, 2017

I didn't know what to say to you or even how to be your friend after what I did


Semestri lõpp läheneb. Ma oleksin pidanud sellest juunist olema bakalaureusega. Lükkub järgmisesse aastasse. Aga seda sa tead juba. Homme tuleb produktiivne päev. Homme lähen dekanaati ja annan avalduse pikendusaastaks. Homme jõuame tüdrukutega ka oma grupitööga valmis ja saadame ära. Homme lähen võru keele praktikumi, kus ma olen õnneks arvestuseks kõik vajalikud kodutööd ära esitanud. Helistan Baltic Euromedicali ja panen omale aja kirja, et uuendada oma meremehe tervisetõend. Suvest olen väike cute meremees. 

Saatsin ära ka oma psühholoogia uurimistöö projekti, kaitsen seda mõne nädala pärast. Mul on pisut hirm. Mitte projekti enda pärast, vaid avaliku esinemise pärast. Ja ma ei suuda seda ohjeldada. Ma kogelen, teen grammatilisi ja süntaktilisi vigu, mu mõte puruneb lause keskel ja ma ei mäleta, millest ma just rääkisin. See on ainult siis, kui ma grupi ees räägin. Aga siin tuleb appi fake confidence, mida ma rakendan, kui ma pean rääkima klassi ees. Don't let them sense your fear

"Legally Blonde" on üks mu lemmikfilmidest. No kuidas sa ei saanud Elle'i armastada? Ta elu oli ja on igavesti #LifeGoals. Mäletad, kui Warner ta maha jättis öeldes, et Elle on Marilyn Monroe ja toob sellega häbi Warneri mainekale konservatiivsele perekonnale ja et Elle on liiga loll, et Harvardis hakkama saada? Elle wasn't having it. Võttis end kokku, keskendus oma tulevikule, studied hard ja jõudis tippu. See film on igavesti motivatsiooniks. Ja seda mitte ainult koolis. Üleüldse elus. Warner, kes oli Elle'i eluarmastus trampis ta peal täie pasaga ja lõpuks sai Elle aru, et Warner on täis mart ja ei näe, kui imeline ta on ja otsustas teha seda, what others said she couldn't do. Ta tahtis kõigile koha kätte näidata, juristiks saada and she sure as shit did it

Картинки по запросу i'll show you how valuable elle woods can be

Картинки по запросу we did it elle woods gif

Sunday, April 23, 2017

I solemnly swear that I'm up to no good.


Proovisin täna jalga oma suviseid šortse. Kaks paari. Mõlemad olid.. pisut suureks jäänud? Imestan, sest ma ei ole alla võtnud. Olen samas kaalus, mis eelmisel suvel. Pigem ootasin, et need on tagumendi pealt kitsamad, sest ma olen kükke siin teinud ja enda arvates seda natuke suuremaks saanud. Saatsin pildid Krissule kirjaga, et ma ei suuda suve ära oodata. Negative bitch vastas, et suve ei tule. Thank you for crushing my hopes. Ma ei jõua ära oodata, millal ma saan kanda neid kõrge pihaga lühikesi pükse, crop toppe, valgeid tosse ja nokamütsi. Basic bitch, you say? Võimalik, aga see on nii mugav. Eriti minusuguste naiste jaoks, kes suviti ebainimlikul kombel higistavad.


In other news, tegin eile kookosõli maski. Ma olen hoidunud viimase poole aasta jooksul sirgendamisest. Olen sirgendanud vaid harva, kui olen välja läinud. Üritan praegu juustega kenasti käituda, sest ma tean, et suvel I'm gonna abuse them jälle oma sirgendamisega. Imestasin, et mul ei jäänud juuksed õliseks peale maski. Tavaliselt on jäänud. Tuleb kaks korda šampooniga pesta. 


I mean, nad ei ole siidised, sest juuksed on endiselt täiesti rikutud, aga nad pole heinakuhi nagu suvel olid. Ja nad on kasvanud tublisti ka.



Ma tahaks ropendamist adresseerida. Ebasündsaid sõnu oled sa siin netipäevikus ilmselt tuhandeid näinud. Ja näed veel. Ma tean, et see on unladylike. Meeste puhul on see rohkem aktsepteeritum, kuigi siiski frowned upon. Väiksest saati on pähe raiutud, et selline keelekasutus peegeldab isiku harimatust, puudulikku kasvatust ja olematut viisakust. Et ühelegi noormehele ei meeldi ropendav tüdruk. Et kui näed last ropendamas, siis see tähendab, et ropendatakse kodus. Mõningane tõepõhi all. Mu isa ropendab vasakule ja paremale. Mina kodus ei ropenda, sest tean, et emale ei meeldi. Lisaks venekeelsed roppused kõlavad sadades kordades robustsemalt kui eesti või inglise omad. Aga sellised "koledused" minu sõnavaras, noh, it's just how I like to speak. Nii võib juhtuda, kui su lemmikfilm on American Pie ja vaatad igapäevaselt videosid danisnotonfire'ilt, kelle iga teine sõna on f.  Mu eriala vaatepunktist vaadatuna on see veidi retarded, et ma ropendan. Ma õpin keeleteadust. Korrektne keelekasutus. But here I am, dropping f-bombs üles ja alla. Mõistagi ma teen seda vaid siin ja sõprade seltsis. Tööatmosfääris ei tule see kõne allagi, sest ma oskan olla professionaalne seal, kus seda vaja on. Swearing is unprofessional, kids. Ja mis puudutab noormehi, nendega oleneb. Kui mulle keegi meeldib, siis ma pean end kenasti üleval, nii nagu mama mind kasvatas. Aga kui mu huvialune noormees ei anna ühkti sitta ropendamise kohta ja teeb seda minu kuuldes, siis damn son, right back at cha.

Ema vihub tantsu praegu kuskil läänemerel teel kaugele Rootsimaale. Olen kade. Kutsus kaasa, aga ma pean tegelema oma sotsiaalse tunnetuse grupitööga, kus me uurime kaalutõusu peale suitsetamise maha jätmist. 

Jooksin täna all järve ääres metsa vahel selles külmas värskuses, mis peale vihma on. That's happiness right there


Friday, April 21, 2017

Is he sorry that it happened or because you found out?


Täna lükkan õppimist edasi olles danisnotonfire videote maratonil. Ta on populaarne 25-aastane inglise youtuber, need kes ei teadnud. Perfektne inimene. I'm having wet dreams about him. Vaata teda.

Картинки по запросу danisnotonfire hot gif

Картинки по запросу danisnotonfire hot gif

Krissu tuli täna laevalt maha oma roosade juustega. Ta värvis juuksed poolest pikkusest roosaks. Oleks olnud lahedam, kui ta oleks ühe poole siniseks värvinud. Tead küll, Harley Quinn vaibid. Ma olen siin pildil mõnikümmend minutit tagasi ärganud. Läksin Krissule bussijaama järgi pidžaamas, sassis juustega, ilma rinnahoidjata. Ma läksin ükskord eksamile ka niimoodi, kui sisse magasin. Great times. 


Mu lemmikbänd on The All-American Rejects. Aga ma ei kannata seda teatud mõttes y'know? Mõnede lauluridadega lööb Tyson mulle kuradima oda südamesse, sest ta meenutab mulle neid inimesi, kellega ma ei suhtle enam. But used to. Ma väldin nendele mõtlemist, aga Tyson siin paneb mind mõtlema, et what if? Ajab ennast vihale, et kuskil sisimas I still care, kuigi ma ei peaks. Just see 0:45 - 1:00 hetk, right in the feels


Thursday, April 20, 2017


Meil on kombeks Krissuga koheselt teineteisele helistada, kui me tunneme, et we're embarrassed. Täna ta helistas Tallinnast, sest ta on hetkel laeval ja täna olid Eesti poolel. Vaene Krissu läks supermarketisse ja sinna lõksu ta jäigi. Ta ei saanud kuidagi sealt välja hiilida nii, et müügimehed teda maha ei murraks. It's a funny story actually. Need müügimehed. Nemad olid põhjuseks, miks me Krissuga paar nädalat tagasi Pärnusse sõites teineteisega ühtki sõna ei vahetanud ja pool Edle sünnipäevast teineteist ignoreerisime. Enne Pärnusse sõitu me käisime ühes Viljandi toidupoes ja peale kassast lahkumist pidasid meid kinni sealolevad müügimehed. Krissu ütles neile, et "meil on kiire" ja läks poest välja. Mina tardusin. Mul ei olnud südant seda müügimeest ignoreerida. Ma hakkasin koheselt kahetsema, et ma ta nina alt jooksu ei pannud. Ta tüütas minus the living shit välja ja ma olin Krissu peale vihane, et ta mu nii jättis. Krissu hakkas mulle nonstop helistama aga ma panin kõne ära ja lasin sel noormehel oma joru edasi ajada, viisakas nagu ma olen. Lõpuks tuli Krissu mind füüsiliselt päästma aga ma olin kuri ja segaduses ja I slammed in her face: "KAS SA EI NÄE, ET MA RÄÄGIN INIMESEGA?!" Krissu jäi sõnatuks ja läks autosse. Ma ei mõelnud tõsiselt, mis ma ütlesin, see oli hetkeemotsioon. Olime üksteise peale kurjad pool õhtut, kui lõpuks ma kunagi öösel Pärnu ööklubis ütlesin talle, et lepime ära. Leppisime ära ja lõime peo käima.

Think about it for a sec, kui sul viimati oli selline kogemus, kus üritad märkamatult nende eest mööda hiilida ja kui arvad, et oled nüüd ohutusse jõudnud, you suddenly hear "Neiu! Sina! Tule siia, las ma raiskan su aega jutuga, millest sa aru ei saa"

Картинки по запросу sigh gif

Saan aru, et teed oma tööd. Kuigi ma ei saa aru, kas sa taipad, et sa oled annoying as shit. Aga

Картинки по запросу you're getting on my last nerve gif

Järgmine kord kui säärane asi juhtub ja mul ei õnnestu taas põgeneda, siis I don't curr, et ma lapsik 21-aastane noor naine olen, ma vaatan talle hinge oma psühhootilise pilguga, ei ütle sõnagi ja kui küsib küsimuse, olen vait ja ujun aeglaselt teda vahtides uksest välja.

Картинки по запросу staring gif

Wednesday, April 19, 2017


Unegraafik taas paigast nihkunud. Badly. Kell on veidi peale südaööd, käisin Statoilist omale võileibu, wrappi ja XL popkornikohvi võtmas, mitte midagi tervislikku. Frankly don't give a fuck. Tartus olles ma ostan poest omale vegetarian asju ja siis kui elutahe kehast väljub, keksin tanklasse ebatervisliku toidu järgi. Nädalavahetusel kompenseerin seda Viljandi järve ääres joostes ja trepimäest üles roomates. Vahel näen järve ääres jalgpalliväljakul noormehi treenimas ja siis aeglustan sammu, et silmanurgast neid piiluda. Teismelisena oli mul vahel daydream, et mul oleks jalgpallurist kutt. Mul ei olnud muidugi võimalustki, sest enamik fine ass jalgpalluritest minu ajal olid võetud. Ja need ei olnud mingid tavalised tüdrukud. Nad olid kõige ilusamad tüdrukud gümnaasiumis. Hell, see on üks põhjustest, miks ma tahaks oksendada, kui ma mõtlen oma ajast gümnaasiumis. Mul ei eksisteerinud sellist asja nagu enesekindlus ja normaalne enesehinnang. Ja näha iga päev neid printsesse, modelle ja haldjaid koolis with their hot af boyfriends viis mu enesehinnangu aina alla ja alla. Ma tean, et ma olen sellest palju rääkinud aga see oli tõsiselt kõige masendavam aeg mu elus siiamaani. Feeling ugly and worthless. Kuigi ma polnud. Ma olin seda vaid omast arust.

Retrospektis mu välimusel ei olnud midagi häda. Noh, kui kulmude faux pas välja arvata. Mõned paremad pildid 18-aastasest minast.


See on üks mu lemmikumatest piltidest üldse. Silmalainer on fleek, tuuline, uduvihm, mu krooniline resting bitch face


Mulle meeldib mu päevitunud jume siin. Muidu ma olen sinivalge. Ja 2pac mu särgil. Ja pikad tihedad juuksed. 


Mu fluffy põsekesed


Bomb hairdo


Ei saa unustada mu Snickersi mütsi ja mu lemmiktegevust


Kui ma väike olin ja Jakobsonis algklassis käisin, siis ma alati vaatasin 12ndikke, nad olid nii täiskasvanulikud ja ma mõtlesin, et kunagi olen mina täpselt nagu nemad. Ei olnud. Ma olin üks hilarious motherfucker.




Ma kandsin gümnaasiumis The Worst Eyebrows tiitlit. Uhkusega.


Aga täpselt aasta hiljem, rebane ülikoolis, tundsin, et ma olen nüüd paremas kohas. Mulle meeldib see pilt. Ma representeerin siin everything I wanted to be gümnaasiumis. Seda siis edgy outfittide poolest ja mingisugune peace oma minapildiga.


Saturday, April 15, 2017


Täna veetsin päeva being high on endorphins. Jooksmisest siis. Nagu eilegi. Täna oli ainult natuke toredam, sest eile ma otsustasin pimedas minna lossimägedesse. Seal polnud ühtki hingelist. Ma olin kindel, et mingi creepy freak hüppab varemetest välja ja ma saan südamerabanduse. Ja siis et rippsild kukub kokku just sel hetkel, kui ma seal olen. Täna jooksin mingi 800 korda treppidest üles. Krissu ütles, et mu tagumik on vähe paremaks muutunud. It better be. Mu tagument on viimasel ajal olnud mu kinnisideeks, shit I'm in my prime age, it has to look good. Ma pole küll järjepidevalt kükke teinud, aga vahel siin ja seal ikka teen ja söön enamvähem korralikult. Nagu näha, ma ei anna endast 100%, et omale ilus tagumik saada, aga ikka loodan max results

Nende piltide vahel on kuskil üheksakuune vahe. Vasak on suvel, parem mõned nädalad tagasi. I mean, midagi šokeerivat ei ole, but there's a teeny tiny difference


Igatahes, put this ass talk aside. Leidsin pildid, mida sa pole eriti näinud. Veebruar, 2011. Ma mäletan ma olin värskelt heartbroken siin. Aga mu näost ei ole seda näha. Sest I've mastered the art of hiding feelings. Ja töötab siiamaani!





Thursday, April 13, 2017



Mu silmanägemine läheb iga päevaga hullemaks. Ei imesta. Istusin eile literally päev otsa arvutis, lugedes psühhiaatria ajakirju, noppides välja nendest kõige olulisema ja korrekteerides oma uurimistöö kavandit. Läksin üheks loenguks kooli, et kuulata loengut teemal immuunsussüsteem ja lümfisüsteem. Me läheme selle kursuse raames varsti biomeedikumi surnukeha vaatama. That's exciting.

Statoilis on uus siirup. Popkornisiirup. Käin peaaegu igal õhtul seal kohvi võtmas, kui elutahe hakkab kustuma peale päev otsa õppimist. I mean, kui sul ei tulnud praegu popkorni latte isu peale, siis u ain't living life the right way.

Pole "Prooviabielu" finaali veel vaadanud. Eelmise osa jätsin ka pooleli, sest ma ei tea kuidas sinuga on, aga kui ma näen midagi väga cringeworthy, mul käib mingi imelik valu rinnakust läbi. Seal näidati selle vaese Stenikese reaktsiooni terve igaviku, kui Liisa ütles midagi stiilis get ur shit and get tf out. On selge, et Sten ei olnud Žiga, but shit, no need to be rude about it.

See nädalavahetus on täielik vastand eelmisele. Hetkel plaanin oma bakatöö valmis saada, psühho töökavand ära saata, sotsiaalse käitumise grupitöö ära teha ja natuke teatriteadust õppida. Eelmisel nädalavahetusel I did none of that, sest ma olin


Monday, April 10, 2017

You can't fix me because I don't want to be fixed


Saatsin Krissu taas kaugele Rootsimaale pooleks kuuks. Ma ei jõua juunit ära oodata kui ma ise ka merele põrutan, so I can leave her ass samamoodi nagu tema mind jätab, kui ta tööle läheb. Nende kahe nädala jooksul ma teen pausi from partying. Jooksen all järve ääres, harjutan oma spagaati, tegelen kooliga. To better myself in every way

Lubasin, et jätan kohvijoomise kus kurat, aga see oli lubadus I couldn't keep. Olles konstantselt rampväsinud magamata stressis tudeng, kohvi on vajalik. Tahtsin sellest loobuda suhkrusisalduse pärast, sest mu XL latte koosneb suurest kogusest suhkrust + shit ton karamellisiirupist. Maitseb taevalikult. Aga ei aita kuidagi kaasa mu soovile veidi saleneda.

Mu eakaaslased valmistuvad ülikooli lõpetama kahe kuu pärast. Kunagi oli mul see ebakindlus, et no mis siis saab, kui ma nendega koos ei lõpeta? Piinlik ju. Kuid nüüd, kus ma ei lõpetagi nendega koos, ma võtan seda rahulikult. I'm at peace with it. Asi oli minu lolluses lihtsalt, sest ma arvasin, et ülikooli saab ka lõpetada ka siis, kui paar ainet jääb tegemata. Mulle ei õpetanud keegi kunagi ülikoolis toime tulema, I learned it myself, fuck up by fuck up. Muidugi kripeldab hinges, et kas tulen järgmise semestriga ikka toime, sest kõik tegemata jäänud ained on matemaatilise statistika kohta ja ma pean seda mõistma, et üldse ära teha oma psühholoogia seminaritöö. Ei lahku enne ülikoolist, kui ma saan selle, mille järgi ma siia tulin.  



Saturday, April 8, 2017

Throw sass around like confetti


Mina ja squad pöörasime eile Pärnu pahupidi tähistades Edle 24. sünnipäeva. Alustasime piljardisaalis, kus taasavastasin oma armastuse piljardi vastu. I was kicking ass, queen nagu ma olen. Ma jõin seal lugematu arv kokteile ära aga miskipärast ei tundnud ma, et ma üldse midagi joonud oleks. Sealt me läksime vanalinna klubituurile. I love clubbing. Mitte küll Viljandis. Ma vihuks ennem klubis tantsu kui istuks kuskil pubis tunde. Mulle meeldib tantsida. And I like my friends. Need kaks asja kombineerituna teevadki minu jaoks ühe bomb ass õhtu nagu eilne seda oli. 


Me rullisime kümnekesi endid klubisse ja andsime kõigile teada, et we have arrived gettin' turnt tantsupõrandal. Ja kui me parasjagu ei tantsinud, siis olime baarileti taga nalja tegemas. Baarmen tiris Edle baariletile tantsima, kallas kõigile alkoholi suhu, tiris teise sõbranna baariletile pikali ja me tegime tequila shots off of her body. Superlahe oli.


Arvestades ärajoodud alkoholi kogust ja paaritunnist und, imestasin, et ma ärkasin täiesti värskena ja pohmellita. Parkisime Port Arturi juurde ja seal mingil platsil oli toimumas mingi grill festar ja sealsetest kõlaritest tuli One Republic - All The Right Moves. I was blown away miskipärast. Jäin seal platsil seisma, päike paistis, people were smiling ja siis see lugu käis. I felt happy. Ja siis läksime Hesburgerisse.



Sunday, April 2, 2017

Look at you kids, you know you're the coolest, the world is yours and you can't refuse it


I'm a spoiled brat. Enamus ajast I shake it off kui mulle midagi ei meeldi ja viin oma mõtted mõnele lõbusamale teemale, sest I was born angry ja ma üritan seda muuta, olla rohkem heas tujus kui halvas. Kuid täna ma ei saanud oma tahtmist ja poetasin isegi pisara sellepärast. Guess my period is coming. See on tegelikult tühine asi. Pean täna Tartusse bussiga loksuma ja viimasel korral kui bussiga sõitsin, läks süda pahaks. Kõik istusid pirukas ja ma üritasin minimaalse hapniku peal elus püsida, sest I did not want to breathe seal. Olen harjunud autoga käima, võtta Statoilist XL latte ja Tartusse rullida mugavalt. Arvestades tuhat asja, mida on vaja iga pühapäev ühikasse viia, on buss eriti ebamugav. Kuid Krissu ei tule täna Viljandisse. I'm taking the fucking bus. Jaa, mul on endal load ja auto, aga ma meelega ei sõida Tartus teiste inimeste turvalisuse pärast. Tartu liiklus käib mulle ülejõu, or so I think, ma ei tea, pole kunagi proovinud. Kuna Tartus on 600 ringteed, siis ma sõidaks ühel neist kindlasti kellelegi küljepealt sisse. I'd rather not. Selle asemel käin bussiga and being a dramatic bitch about it. Kuradi #FirstWorldProblems mul. But I'm still mad


Highlight almost poppin', panin seda nii palju, aga since it ain't blindin anyone, it's shit


Rääkisin telefonis just emaga ja ta ütles, et teda ja isa kurvastab see, et they don't see me smile. Olen koguaeg oma jonni pidanud, et ma ei näe põhjust olla elurõõmus in this world we live in. Kuigi see on loll af, elus on ilu küllaga. I just have to open my eyes. Mul on imetoredad vanemad, mul on hooliv vend ja tema ilus pere, mul on the most loyal parim sõbranna, mul on töökoht kruiisikal lahedaima meeskonna ja sõpradega ja muidugi dis fine ass boy I have fun with mõnikord. On küllaga positiivsust. Ma ei tohiks sellest mööda vaadata. I'll try to change.

Saturday, April 1, 2017

Wearing strength and darkness equally well, always been half goddess, half hell.


Tiriti esimene tarkusehammas täna välja. Kui ta lähenes mulle selle hirmsa süstlaga, et see mulle igemesse rammida, hingasin sügavalt sisse ja..the hell, ma ei tundnud seda üldse. Kuid nali alles algas. Olgugi, et ma ei tundnud valu, kui mul igemes kaevati, küll aga ma tundsin, kuidas mul suunurk vaikselt rebeneb, sest she kept tearing my mouth apart. Ma olin kindel, et ma lähen sealt minema Jokeri suuga. I'm fine, ma ei näe hamster välja, põsk on oma normaalses olekus. Hämmastasin hambaarsti. Tegin juttu kraniaalnärvidest ja kergest hirmust, et äkki saab närv kahjustatud. Arst küsis: "Meditsiini õpid või? Kuidas sa selle peale tulid". Vastasin, et ma olen jah hetkel ühel füsioloogia kursusel ja õpin närve ja et I'm being a paranoid freak.

Alumise tarkusehambaga läheb hullemini, sest seda tuleb opereerida ja pärast kinni õmmelda ja siis tekib turse ja silm rulli ja nädal surivoodil ja all that fun stuff