Wednesday, August 9, 2017


Ma olen tagasi. Olin 10 päeva laeval for those uninformed

Kõigepealt ma tahaksin oksendada mõtte peale, et mul on homme sünnipäev. Ma saan kakskümmend-kuradi-kaks. Can I stay young forever. Vahel mõtlen endast väga halvasti, et looks is all I have, ma olen täiesti sisutühi inimene, pole iseloomu ega muud säärast, boring and distant. Et mis siis saab, kui välimus läinud kunagi on, dafuq then. Miks ma tunnen, et minus ei ole midagi. Sõbrad ütlevad muidugi teisiti. Et ma olen tark, mõnus, lahe ja nii edasi. Miks ma näen end täiesti teises valguses.

Aside from these thoughts, ma olen hetkel väga õnnelik. Me kruiisisime erikruiiside raames teistesse naaberriikidesse peale meie tavalise Soome. Käisin selle 10 laeval veedetud päeva jooksul Riias ja kaugel Gotlandil. Aeg läks liiga kiirelt. I'm being bombarded komplimentidega tööl iga päev, kellele siis ei meeldiks komplimente saada. Kaasarvatud sellised komplimendid, mida ma varem saanud pole. Mulle on toodud näiteks välja mu kõnnakut, et see on graatsiline. Sõber küsis, et kas ma olen rikkast perest. Mu ainus explanation oli, et ma tegelesin pea 10 aastat balletiga. Eile ütles üks naissoost kolleeg, et ma sobin ülihästi sinna töökohta, kus ma praegu olen, et kuidas ma end hoian ning mul on aristokraatlik nägu. Basically the secret on see, et tööl olles ma panen välimusse maximum effort, meik, soeng, aksessuaarid, parfüümid. Tryna look my best

Mis veel uudist. Ma olen vist üle saanud noormehest, kes mulle aasta alguses noh, ikka väga palju meeldima hakkas. Tegelikult detsembris juba, sest me saime tuttavaks novembri lõpus ühise sõbra sünnipäeval. We did shit together that made me fall for him. Mul on elu jooksul ikka palju meeldimisi olnud, aga need on olnud sellised lambikad. Strong feelings ainult kahe vastu olnud, esimene armastus siis ja nüüd see. Esimese armastusega kaotasin ju pea, I'm sure we all did. Praegusega aga ma olen olnud kogu see aeg väga level headed, ma ei ole kordagi nutnud peale seda vestlust temaga mais, kus noh, jõudsime otsusele need lõbusad ajad lõpetada. Martin Garrix ja Dua Lipa - scared to be lonely jääb mulle meelde kui teda meenutavaks lauluks. Mitte nii väga sõnad, vaid muusika ise. Tema juures olles üks õhtu, mis jäi viimaseks korraks, I was sitting in his lap ja see lugu tuli ja biiitcch I'd be lying to you kui ma ütleks, et mul ei läinud kõhus liblikad lolliks. He was and still is so damn fine ja ma ei kahetse midagi. Aga uus puhas leht. 

Igatahes, siin on mõned ülihalva kvaliteediga kiired pildid Gotlandilt with my kitties










No comments:

Post a Comment